Baıaý qarqyndy jáne jergilikti mádenıet pen qorshaǵan ortamen tereńirek baılanystardy yntalandyratyn baıaý saıahat Túrkıadaǵy eń mańyzdy demalys balamalarynyń birine aınaldy. Sıttasloý qalalarynan dástúrli taǵamdarǵa, ekologıalyq taza turý nusqalary men ekologıalyq taza kólikterge deıin ár usynys sizdi baıaý saıahattaýǵa, eldiń erekshe yrǵaqtaryn sezinýge jáne maǵynaly baılanystar ornatýǵa shaqyrady. Túrkıadaǵy baıaý demalysta sizdi ne kútip turǵanyn egjeı-tegjeıli qarastyraıyq!
Cittaslow jumaq
Túrli órkenıetterdiń toǵysqan jeri Túrkıada kóp adamdardan qashyp, tynyshtyqta demalýǵa bolatyn kóptegen baıaý saıahattaý oryndary bar. Búkil eldegi Sıttasloý qalalary osy aýdandarda kósh bastap tur. Cittaslow qozǵalysy ómir baıaý júretin jáne jergilikti taǵamdar, sáýlet, dástúrler men tarıh jaqsy saqtalǵan qalalardy biriktiredi. Túrkıada jeti aımaqtaǵy jıyrma bir provınsıany qamtıtyn jıyrma bes Sıttasloý bar, óıtkeni túrikterdiń ómir salty qozǵalystyń mandatyna tolyq sáıkes keledi. Eldegi Cittaslow jelisi jańa qalalardyń qosylýymen ósýdi jalǵastyrýda. Seferıhısar, Ahlat, Akáka, Arapgır, Egırdır, Focha, Gókcheada, Gerze, Goınýk, Gúdúl, Halfetı, Iznık, Kemalıe, Koıchegız, Mýdýrný, Pershembe, Shavshat, Seferıhısar, Sarkoı, Ýzýndere, Vıze, Ialvach, Ienıpazar, Túrkıadaǵy eń baıaý qalalardyń biri. Bul baǵyttar, sonyń ishinde tarıhı sıpatqa ıe qalalar, bıik ústirtterdegi eldi mekender jáne tabıǵı jalǵyzdyq aımaqtary sizdi tań qaldyrady jáne odan da kóp nárseni qalaıdy.
Baıaý taǵamnyń shytyrman oqıǵalary
Baıaý saıahat tabıǵı ıngredıentterge basa nazar aýdaratyn, aımaqtyq taǵamdar men dástúrli pisirý ádisterin saqtaýǵa tyrysatyn jáne taǵamnyń dámin tatatyn uzaq taǵamdardy nasıhattaıtyn Slow Food qozǵalysymen tyǵyz baılanysty. Túrik aspazdyq murasy tabıǵı túrde Slow Food fılosofıasyn qamtıtyndyqtan, Túrkıa taǵamnyń lázzatyn mádenıetpen úılestiretin qyzyqty gastronomıalyq tájirıbelerdi usynady. Ár aımaqta siz myń jyldan astam aspazdyq mura arqyly qalyptasqan jáne turaqty jáne qaldyqsyz tásil men jergilikti ıngredıentterge negizdelgen dástúrli pisirý ádisterimen daıyndalǵan ártúrli taǵamdar men taǵamdardy kezdestiresiz. Egeı stılindegi dámderden, jergilikti kókónisterdiń, jańa pisken teńiz ónimderiniń jáne aımaqtyq záıtún maıynyń dámdi úılesimi, tátti káýaptar, eń jaqsy et taǵamdary jáne baklava jáne Qara teńiz sıaqty tanymal desertteri bar Ońtústik-SHyǵys Anadoly ashanasyna deıin. shaımen, fýndýkpen, dámdi qyryqqabatpen jáne anchoýspen tanymal taǵamdar, Gazıantep, Hataı jáne Afonkarahısardyń shyǵarmashylyq gastronomıalyq qalalaryna, túrik aspazdyq mádenıetiniń ártúrliligi men baılyǵy sizdi tań qaldyrady. Sonymen qatar, siz qalany aralaý kezinde «esnaf lokantası» dúkeninde eń jaqsy jergilikti taǵamdardy jep, ananyń úıdegi taǵamdaryn úıdegideı sezine alasyz jáne Ystambul men Izmırdegi túrik taǵamdarynyń turaqty tájirıbesin qoldaıtyn MICHELIN Green Star meıramhanalaryna bara alasyz.
Turaqty damý múmkindikteri
Túrkıa 2022 jyly úkimet deńgeıinde Jahandyq Turaqty Týrızm Keńesine (GSTC) kelisim bergen alǵashqy el. GSTC-pen birlese otyryp, óziniń týrısik sektory úshin ulttyq baǵdarlamany ázirleý arqyly el búgingi kúnge deıin shamamen 18 000 turǵyn úıdi sertıfıkattaǵan. Siz Túrkıadaǵy turaqty sertıfıkattalǵan qonaqúılerde turyp, qaıtalanbas tabıǵattaǵy belsendi demalystardan dástúrli muraǵa shomylýǵa deıin turaqty shytyrman oqıǵalarǵa shomyla alasyz. Sondaı-aq, Túrkıa 567 Kók týdy jaǵajaıymen álemde úshinshi oryndy saqtap qaldy. Antalıa 233 jaǵajaımen álemdegi eń kógildir jaǵajaıy bar qala ataǵyna ıe. Túrkıa IýNESKO-nyń materıaldyq emes mádenı muralar tiziminde 30 nysanmen IýNESKO-da eń kóp tirkelgen eki eldiń qatarynda.
Ekologıalyq taza kólik
Dúnıe júziniń toǵysqan jerinde ornalasqan Túrkıaǵa áýe, temirjol, avtomobıl jáne teńiz arqyly ońaı jetýge bolady. Eldi zertteı otyryp, kómirtegi izin azaıtý úshin ekologıalyq taza balamalardy tańdaýǵa bolady. Poıyzben saıahattaý — eń jaqsy nusqa, sońǵy ınvestısıalar joǵary jyldamdyqty jáne dástúrli marshrýttardy jaqsartady. Shyǵys ekspressi, Mesopotamıa ekspressi jáne Dıarbakyr ekspressi sıaqty nostalgıalyq saıahattar Time jýrnalynyń «2024 jylǵy álemdegi eń keremet baǵyttarynyń birine» daýys berip, tańǵajaıyp kórinister men jasyryn asyl tastarǵa qol jetkizýdi usynady. Velosıpedpen júrý — bul Túrkıanyń ártúrli peızajdary men kóne tarıhyn zertteýdiń biregeı jolyn usynatyn barlyq deńgeılerge arnalǵan marshrýttary bar taǵy bir ekologıalyq taza tańdaý. Aqyrynda, eldiń kógildir jaǵalaýlarymen júzý tańǵajaıyp shyǵanaqtardy, álemdik deńgeıdegi teńiz jaǵalaýlaryn jáne súıkimdi jaǵalaý qalalaryn kórsetedi.
