«Kóp balaly analar Úkimetten birneshe million teńge járdemaqy alady...» degen Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý ministri.
«Bizden basqa birde-bir elde mundai úrdis joq...» – dep tuzdyqtaǵany taǵy bar.
Shynymen solai ma ózi? Bizden ózge elderdiń barlyǵy ana men bala taǵdyryna beijai qaraidy degendi bildire me, bul?
Máselen, Batys elderinde ana men balaǵa tólenetin járdemaqynyń kólemi qansha? Shailyǵyna, jailyǵyna jeterlik pe? Bizben salystyrýǵa bola ma, bulardy?
Internetti aqtaryp, mynadai bir qyzyqty derek taptyq. Ministr Ábilqasymova oqysa artyq etpes edi muny.
Ulybritaniiada
Bir balaǵa beriletin járdemaqy aptasyna 20,70 fýntty quraidy.
Budan keiin dúnie esigin ár balaǵa álgi aqshanyń ústinen taǵy 13,70 fýnt qosady Úkimet. Bala 16-ǵa tolǵansha járdemaqy alady, oqýyn aiaqtamaǵan jaǵdaida járdemaqy tólene beredi.
Irlandiiada
Bala 16-ǵa tolǵansha (al keibir talaptardy saqtaǵan jaǵdaida 18-ge deiin) aiyna 140 evro járdemaqy tólenedi.
2 balasy barǵa – 280 eýro, 3 balasy barǵa – 420, 4 balasy barǵa – 560, 5 balasy barǵa – 700, 6 balasy barǵa – 840, 7 balasy barǵa – 980, al 8 balasy barǵa 1120 eýro járdemaqy beredi eken Úkimet.
Avstriiada
Járdemaqy balanyń jasyna qarai ózgerip otyrady. Týǵannan úsh jasqa deiin aiyna 111,80 eýro tóleidi Úkimet.
Úsh jastan on jasqa deiingi aralyqta – 119,60, on jastan on toǵyzǵa deiin – 138,80, oqýyn jalǵastyrǵan bolsa on toǵyzdan jiyrma tórtke deiin 162 eýro járdemaqy alady. Úidegi bala sany bireýden kóp bolsa, munyń ústinen ústemaqy qosylady.
Shveitsariiada
Bala 16-ǵa tolǵansha orta eseppen 200 frank (183 eýro) járdemaqy alady bul elde. Oqýyn ári qarai da jalǵastyrǵan bolsa 16-dan 25-ke tolǵanǵa deiin 250 franktan kem almaidy.
Germaniiada
Alǵashqy eki balanyń árqaisysyna ai saiyn 190 eýrodan tóleidi Úkimet. Úshinshisine – 196, tórtinshisine 221 eýro járdemaqy beriledi. Bala 18-ge tolǵansha járdemaqy alady. Belgili bir talaptarǵa sai 25 jasqa deiin de járdemaqy tólenedi bul elde.
Bul el – baqýatty el. Ata-analary balaǵa tiesili aqshaǵa timei, bankte saqtap, 18-ge tolǵanda qolyna beredi eken.
Shvetsiiada
Ata-anasy bala 16-ǵa tolǵansha Úkimet ai saiyn 109 eýro alyp otyrady.
Bul el de – bai. Áke-sheshesi jyldar boiy jinaǵan járdemaqyny shetin kertpegen kúii balasy kámeletke tolǵanda qolyna ustatatyn kórinedi.
Norvegiiada
Bala 18-ge tolǵansha Úkimet ai saiyn 105 eýro járdemaqy beredi oǵan. Belgili bir talaptardy saqtaǵan jaǵdaida járdemaqy tóleý ýaqytyn taǵy 3 jylǵa sozdyrýǵa bolady.
Finliandiia
Bala 17-ge tolǵansha ai saiyn 94,88 eýro alady Úkimetten. Keiingi týǵan ár balaǵa tólenetin járdemaqynyń kólemi ósken ústine óse túsedi. Besinshi balaǵa beriletin járdemaqy – 172,69 eýrony quraidy bul elde.
Bizde...
Sábi 1 jasqa tolyq tolǵanǵa deiin onyń kútimine bailanysty taǵaiyndalatyn ai saiynǵy memlekettik járdemaqy (jumys istemeitin áielderge):
birinshi balaǵa – 5,76 AEK nemese 13 853 teńge;
ekinshi balaǵa – 6,81 AEK nemese 16 379 teńge;
úshinshi balaǵa – 7,85 AEK nemese 18 880 teńge;
tórtinshi jáne odan keiingi balalarǵa – 8,90 AEK nemese 21 405 teńge.
«Altyn alqa», «Kúmis alqa» belgilerimen marapattalǵan nemese buryn «Batyr ana» ataǵyn alǵan, I jáne II dárejeli «Ana dańqy» ordenderimen marapattalǵan kóp balaly analarǵa 2018 jyly ai saiyn 15 392 teńge járdemaqy berildi, biyl bul kórsetkish – 16 160 teńgege ósti.
Kámeletke tolmaǵan tórt jáne odan kóp balalary bar otbasylarǵa beriletin járdemaqy byltyrǵy jyly 4,16 AEK nemese 10 005 teńgeni qurady...
Ábilqasymova:
«Bul týraly tolyq aqparat berilmegen»
«Kóp balaly analar memleketten birneshe million teńge járdemaqy alady. Bizden basqa birde-bir elde mundai úrdis joq» degen Mádina Ábilqasymova keiin bylaisha aqtaldy:
«Negizi, bul týraly tolyqqandy aqparat berilgen joq. Elimizde ana men balany qoldaý júieli túrde iske asyrylyp keledi. Ártúrli memlekettik járdemaqylar, áleýmettik tólemder tólenýde.
Ótken jyly 391 myń bala dúniege keldi. Bala týǵan analarǵa bir rettik járdemaqy beriledi. Al úshinshi balasyn aman-esen dúniege ákelgen anaǵa beriletin járdemaqy 95 900 teńgeni quraidy.
Odan da kóp bala týǵan anaǵa 159 myń teńge járdemaqy beriledi. Bala 1 jasqa tolǵanǵa deiin kútimine dep ai saiyn 14 myń men 22 myń teńgeniń arasynda taǵy da járdemaqy tólenedi.
Júktilikke bailanysty járdemaqy bar. Ol barlyq anaǵa áleýmettik saqtandyrý qorynan tólenedi.
Elimizde 237 myń ana «Altyn alqa» jáne «Kúmis alqamen» marapattalǵan. Bul analarǵa ómir boiy ai saiyn 16 100 teńge tólenedi. Bul járdemaqy tabysqa bailanysty emes. Jáne zeinetkerlikke shyqsa da járdemaqy tólene beredi. Zeinetaqysyn da alyp otyrady.
Kóp balaly otbasylarǵa memlekettiń arnaiy járdemaqysy bar. Byltyr bul járdemaqyny 271 myń otbasy aldy. Ai saiyn shamamen 10 myń teńgeden. Eger osy járdemaqynyń bárin alǵan otbasynyń tabysy mólsherden tómen bolsa, onda ataýly áleýmettik kómek degen taǵy bar. Bul kómek qazir jańa formatqa engizilgen…».
Solai deidi ministr. Tolyq aqparat berilmegen deidi ol. Ministr «millioner» analarmen júzdesse tolyq aqparat alar ma edi, bálkim.
Kóp balaly ana:
«Altyn alqamdy» kórsetýge uialamyn»
Gúlshara Dáýletovanyń 12 balasy bar. Pensiiaǵa shyqqany keshe ǵana. Kenjesi 11-de.
«Ministr aitqan milliondy óńim túgil, túsimde kórgem joq. Milliondap tapsam, janymdy baǵyp úide otyrmaimyn ba? 17 jyl boiy qurylysta Almaty oblysynan qalaǵa qatynap jumys istedim.
Kóp balaly retinde osy aida alǵan járdemaqym 13 280 teńgeni qurady. Bireýine emes, barlyǵyna berilgen járdemaqy bul! Ózge kómek joq. «Altyn alqanyń» aty ǵana bar. Kórsetýge uialamyn keide. «Altyn alqanyń» «ailyǵyn» – 16 100 teńgege ósiripti. Qai jyrtyǵymdy jamaimyn munymen?» –deidi ol.
Daiyndaǵan Dýman BYQAI
