«Kóp balaly analar Úkimetten birneshe mıllıon teńge járdemaqy alady...» degen Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri.
«Bizden basqa birde-bir elde mundaı úrdis joq...» – dep tuzdyqtaǵany taǵy bar.
Shynymen solaı ma ózi? Bizden ózge elderdiń barlyǵy ana men bala taǵdyryna beıjaı qaraıdy degendi bildire me, bul?
Máselen, Batys elderinde ana men balaǵa tólenetin járdemaqynyń kólemi qansha? Shaılyǵyna, jaılyǵyna jeterlik pe? Bizben salystyrýǵa bola ma, bulardy?
Internetti aqtaryp, mynadaı bir qyzyqty derek taptyq. Mınıstr Ábilqasymova oqysa artyq etpes edi muny.
Ulybrıtanıada
Bir balaǵa beriletin járdemaqy aptasyna 20,70 fýntty quraıdy.
Budan keıin dúnıe esigin ár balaǵa álgi aqshanyń ústinen taǵy 13,70 fýnt qosady Úkimet. Bala 16-ǵa tolǵansha járdemaqy alady, oqýyn aıaqtamaǵan jaǵdaıda járdemaqy tólene beredi.
Irlandıada
Bala 16-ǵa tolǵansha (al keıbir talaptardy saqtaǵan jaǵdaıda 18-ge deıin) aıyna 140 evro járdemaqy tólenedi.
2 balasy barǵa – 280 eýro, 3 balasy barǵa – 420, 4 balasy barǵa – 560, 5 balasy barǵa – 700, 6 balasy barǵa – 840, 7 balasy barǵa – 980, al 8 balasy barǵa 1120 eýro járdemaqy beredi eken Úkimet.
Avstrıada
Járdemaqy balanyń jasyna qaraı ózgerip otyrady. Týǵannan úsh jasqa deıin aıyna 111,80 eýro tóleıdi Úkimet.
Úsh jastan on jasqa deıingi aralyqta – 119,60, on jastan on toǵyzǵa deıin – 138,80, oqýyn jalǵastyrǵan bolsa on toǵyzdan jıyrma tórtke deıin 162 eýro járdemaqy alady. Úıdegi bala sany bireýden kóp bolsa, munyń ústinen ústemaqy qosylady.
Shveısarıada
Bala 16-ǵa tolǵansha orta eseppen 200 frank (183 eýro) járdemaqy alady bul elde. Oqýyn ári qaraı da jalǵastyrǵan bolsa 16-dan 25-ke tolǵanǵa deıin 250 franktan kem almaıdy.
Germanıada
Alǵashqy eki balanyń árqaısysyna aı saıyn 190 eýrodan tóleıdi Úkimet. Úshinshisine – 196, tórtinshisine 221 eýro járdemaqy beriledi. Bala 18-ge tolǵansha járdemaqy alady. Belgili bir talaptarǵa saı 25 jasqa deıin de járdemaqy tólenedi bul elde.
Bul el – baqýatty el. Ata-analary balaǵa tıesili aqshaǵa tımeı, bankte saqtap, 18-ge tolǵanda qolyna beredi eken.
Shvesıada
Ata-anasy bala 16-ǵa tolǵansha Úkimet aı saıyn 109 eýro alyp otyrady.
Bul el de – baı. Áke-sheshesi jyldar boıy jınaǵan járdemaqyny shetin kertpegen kúıi balasy kámeletke tolǵanda qolyna ustatatyn kórinedi.
Norvegıada
Bala 18-ge tolǵansha Úkimet aı saıyn 105 eýro járdemaqy beredi oǵan. Belgili bir talaptardy saqtaǵan jaǵdaıda járdemaqy tóleý ýaqytyn taǵy 3 jylǵa sozdyrýǵa bolady.
Fınlándıa
Bala 17-ge tolǵansha aı saıyn 94,88 eýro alady Úkimetten. Keıingi týǵan ár balaǵa tólenetin járdemaqynyń kólemi ósken ústine óse túsedi. Besinshi balaǵa beriletin járdemaqy – 172,69 eýrony quraıdy bul elde.
Bizde...
Sábı 1 jasqa tolyq tolǵanǵa deıin onyń kútimine baılanysty taǵaıyndalatyn aı saıynǵy memlekettik járdemaqy (jumys istemeıtin áıelderge):
birinshi balaǵa – 5,76 AEK nemese 13 853 teńge;
ekinshi balaǵa – 6,81 AEK nemese 16 379 teńge;
úshinshi balaǵa – 7,85 AEK nemese 18 880 teńge;
tórtinshi jáne odan keıingi balalarǵa – 8,90 AEK nemese 21 405 teńge.
«Altyn alqa», «Kúmis alqa» belgilerimen marapattalǵan nemese buryn «Batyr ana» ataǵyn alǵan, I jáne II dárejeli «Ana dańqy» ordenderimen marapattalǵan kóp balaly analarǵa 2018 jyly aı saıyn 15 392 teńge járdemaqy berildi, bıyl bul kórsetkish – 16 160 teńgege ósti.
Kámeletke tolmaǵan tórt jáne odan kóp balalary bar otbasylarǵa beriletin járdemaqy byltyrǵy jyly 4,16 AEK nemese 10 005 teńgeni qurady...
Ábilqasymova:
«Bul týraly tolyq aqparat berilmegen»
«Kóp balaly analar memleketten birneshe mıllıon teńge járdemaqy alady. Bizden basqa birde-bir elde mundaı úrdis joq» degen Mádına Ábilqasymova keıin bylaısha aqtaldy:
«Negizi, bul týraly tolyqqandy aqparat berilgen joq. Elimizde ana men balany qoldaý júıeli túrde iske asyrylyp keledi. Ártúrli memlekettik járdemaqylar, áleýmettik tólemder tólenýde.
Ótken jyly 391 myń bala dúnıege keldi. Bala týǵan analarǵa bir rettik járdemaqy beriledi. Al úshinshi balasyn aman-esen dúnıege ákelgen anaǵa beriletin járdemaqy 95 900 teńgeni quraıdy.
Odan da kóp bala týǵan anaǵa 159 myń teńge járdemaqy beriledi. Bala 1 jasqa tolǵanǵa deıin kútimine dep aı saıyn 14 myń men 22 myń teńgeniń arasynda taǵy da járdemaqy tólenedi.
Júktilikke baılanysty járdemaqy bar. Ol barlyq anaǵa áleýmettik saqtandyrý qorynan tólenedi.
Elimizde 237 myń ana «Altyn alqa» jáne «Kúmis alqamen» marapattalǵan. Bul analarǵa ómir boıy aı saıyn 16 100 teńge tólenedi. Bul járdemaqy tabysqa baılanysty emes. Jáne zeınetkerlikke shyqsa da járdemaqy tólene beredi. Zeınetaqysyn da alyp otyrady.
Kóp balaly otbasylarǵa memlekettiń arnaıy járdemaqysy bar. Byltyr bul járdemaqyny 271 myń otbasy aldy. Aı saıyn shamamen 10 myń teńgeden. Eger osy járdemaqynyń bárin alǵan otbasynyń tabysy mólsherden tómen bolsa, onda ataýly áleýmettik kómek degen taǵy bar. Bul kómek qazir jańa formatqa engizilgen…».
Solaı deıdi mınıstr. Tolyq aqparat berilmegen deıdi ol. Mınıstr «mıllıoner» analarmen júzdesse tolyq aqparat alar ma edi, bálkim.
Kóp balaly ana:
«Altyn alqamdy» kórsetýge uıalamyn»
Gúlshara Dáýletovanyń 12 balasy bar. Pensıaǵa shyqqany keshe ǵana. Kenjesi 11-de.
«Mınıstr aıtqan mıllıondy óńim túgil, túsimde kórgem joq. Mıllıondap tapsam, janymdy baǵyp úıde otyrmaımyn ba? 17 jyl boıy qurylysta Almaty oblysynan qalaǵa qatynap jumys istedim.
Kóp balaly retinde osy aıda alǵan járdemaqym 13 280 teńgeni qurady. Bireýine emes, barlyǵyna berilgen járdemaqy bul! Ózge kómek joq. «Altyn alqanyń» aty ǵana bar. Kórsetýge uıalamyn keıde. «Altyn alqanyń» «aılyǵyn» – 16 100 teńgege ósiripti. Qaı jyrtyǵymdy jamaımyn munymen?» –deıdi ol.
Daıyndaǵan Dýman BYQAI
