Osy turǵyda taǵy bir kózqaras bar – ajyrasýdyń barlyǵyn kinálaýǵa bolmaıdy, bul sonshalyqty jaman dúnıe emes. Keıde bul erli-zaıyptylardyń biri (keıde ekeýi de) ózin baqytsyz sezinetin qarym-qatynastyń aıaqtalýyn bildiredi. Ókinishtisi, mundaı keleńsiz qarym-qatynas keıde depressıaǵa ǵana emes, erli-zaıyptylardyń jáne olardyń balalarynyń psıhıkasynyń buzylýyna, aýyr jaraqattarǵa, tipti kisi óltirýge nemese óz-ózine qol jumsaýǵa ákelýi múmkin.
Osy negizdegi sońǵy oqıǵalardyń biri tamyz aıynda ǵana Túrkistan oblysynda oryn alǵanyn umyta qoıǵan joqpyz. Ol kezde otbasylyq janjaldan keıin kúıeýin óltirdi degen kúdikpen áıel ustaldy. 2021 jyldyń qarasha aıynda Almatyda 28 jastaǵy otbasyly kelinshek úsh kishkentaı balasyn 9-qabattyń terezesinen laqtyryp jiberip, keıin ózi sekirgen oqıǵa da rezonans týdyrǵan qoǵamda.
Osyǵan uqsas oqıǵa 2023 jyldyń sáýir aıynda kórshi Ózbekstanda bolǵan edi. Onda 9-qabattaǵy páterde turatyn 27 jastaǵy kelinshek úsh balasymen terezeden sekirip ketken. Tórteýi de kóz jumdy. Buǵan qosa, áıelderdiń kópshiligi kúıeýiniń naqsúıerlerin óltirgeni úshin túrmede otyrǵanyn jıi estımiz.
Jyldyń basynda - aqpan aıynda Almatyda otbasylyq janjal kezinde 48 jastaǵy er adam áıelin myltyqpen atyp jiberip, keıin óz-ózine qol salǵany bar. Al 2022 jyldyń 3 qyrkúıeginde Qyzylordada er adam úsh balasynyń anasyn asqan qatygezdikpen óltirgen. Ol áıelin aldymen armatýramen uryp, keıin birneshe ret pyshaqtap ketken. Dál osy aıda Túrkistan oblysynda áıelin zorlyqpen uryp-soqqany úshin sottalǵan er adam bir aptadan keıin jansaqtaý bóliminde qaıtys boldy.
Ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýtynyń bir basylymynda mynadaı málimetter bar: «Ajyrasý ekonomıkany qalpyna keltirýdiń oń kórsetkishi ǵana emes, shyn máninde ekonomıkany qalpyna keltirýdiń qozǵaýshy kúshi bolýy múmkin. Atap aıtqanda, turǵyn úıge suranys joǵarylaıdy (burynǵy erli-zaıyptylarǵa bir emes, eki úı qajet) jáne jumys isteıtinderdiń sany kóbeıedi (ajyrasqan áıelderdiń jumysqa ornalasýy jáne uzaǵyraq jumys isteý yqtımaldyǵy artady). Bir úıge qaraǵanda, eki úıdiń kerek-jaraǵynyń shyǵyndary kóptigi taǵy bar. Osylaısha ekonomıka ilgerileıdi».
Minez-qulyq sarapshysy, daǵdarys boıynsha PR mamany Janna Nurseıitova da nekeniń buzylýynan eshqandaı keri áser kórip turmaǵanyn aıtady. Bul oqıǵany onyń ózi de basynan ótkergen. «Men eki ret turmysqa shyqtym. Birinshi jáne ekinshi nekede de úlken mahabbatpen úılendim. Birinshi kúıeýimmen 10 jyl birge turdym. Jeti jyldan keıin men ajyrasý týraly oılana bastadym. Biz aǵaly-qaryndastaı bolyp kettik. Bir-birimizge qymbat adamdarmyz, biraq erkek pen áıel sıaqty qumarlyq pen mahabbat bolmady. Ekinshi nekede men ajyrasý týraly eki jyldan keıin oılana bastadym, ol kezde bizdiń ómir saltymyz múldem basqasha jáne ómirge degen kózqarasymyzda bólek ekeni belgili boldy. Qundylyqtary ózińizge sáıkes kelmeıtin adamǵa shydap, ómirińizdi ysyrap etý - eń jaman nárse», - deıdi ol.
Nurseıitovanyń aıtýynsha, birinshi jaǵdaıda oǵan qyzynyń ata-anasy arasyndaǵy ózara mahabbatsyz jaǵdaıynda óskenin qalamaýy qosymsha túrtki bolǵan. Óıtkeni, ol eseıgen kezinde beısanaly túrde otbasylyq qarym-qatynastyń tanys úlgisin jańǵyrtýǵa tyrysady.
«Biz oıymyzdy kóp uzamaı júzege asyrdyq, ajyrasqannan keıin de árqaısysymyz mahabbatymyzdy taptyk. Qyzymnyń ákesi qazir otbasyly, bir uly bar. Olar baqytty ómir súrip jatyr», - deıdi sarapshy.
Eki jaǵdaıda da Jannanyń ajyrasýy ata-anasy men jaqyndaryn qatty tań qaldyrǵan. Óıtkeni, kúıeýi ony uryp-soqqan emes, balaǵattamaıtyn da, tipti barlyq kerek-jaraǵymen qamtamasyz etetin. Sondyqtan dostary men ata-anasy onyń bul áreketin quptaı qoımady, alaıda, ol muny istedi jáne keıin bul sheshimine ókingen de joq.
«Qazir Qazaqstanda ajyrasýlar boıynsha úlken statısıka bar jáne bul jaqsy der edim. Bul adamdardyń shydamdylyǵyn, negizinen áıelderdiń baqytqa umtylǵanyn bildiredi. Jalǵyz nárse, balalar psıhıkalyq jaraqat almas úshin ajyrasýdy durys úıretý kerek. Men ózimniń qyzyqty da baı qundylyǵymmen ómir súrip jatyrmyn. «Mende bári jaqsy nemese jaman dep aıta almaımyn, alaıda nekemdi óshpendilik pen jıirkenishti jaǵdaıǵa jetkizgen emespin», - dep túıindedi Janna Nurseıitova sózin.
Al Baqytgúl (aty ózgertildi) 2020 jyly úsh jyl boıy kezdesip júrgen adamyna zor súıispenshilikpen turmysqa shyqty. Alaıda, úılený toıynan keıin qıyndyqtar bastalǵan. Júkti kezinde ol kúıeýiniń basqa áıeldermen hat jazysyp otyrǵany baıqap qalǵan. Onysymen qoımaı, jary ony qorlap, keleke ete bastaǵan.
«Sosyn urys-keris jıiledi otbasymyzda. Ol meniń júkti kezimde-aq basymnan, qolymnan uratyndy shyǵardy. Bosanǵannan keıin balamdy emizip jatqanymda, búkil denemdi jáne keýdemdi tepkilep tastady. Ol meniń semizdigimdi aıtyp, únemi qorlaıtyn», - deıdi áıel.
Baqytgúl sońǵy urys-keristen soń, kúıeýiniń kinásinen qyzy ekeýi aýrýhanaǵa tústi. Sábıge ota kerek boldy. Al ol kezde kúıeýi bir qyzben kezdesýge baryp, gúl syılap júrgen. Osynyń bárine qaramastan, kúıeýiniń týystary qaı kezde de onyń jaǵynda boldy, kúıeýiniń áreketine únemi syltaý izdedi. Sodan keıin áıel ajyrasýǵa bel baılady.
«Ajyrasqannan keıin bári jaqsy boldy, men jumys isteı bastadym, josparlarymdy júzege asyrýdy qolǵa aldym, ózime kóbirek ýaqyt bóletin boldym, jaǵdaıymdy jasadym, kólik satyp aldym, páter satyp alýdy josparladym», - dedi keıipkerimiz.
Svetlana Grıgoreva bolsa, 26 jasynda turmys qurǵan. Ol da óz erkimen, júrek qalaýymen shańyraq kótergen. Osy ýaqytqa deıin ol ózin maman retinde tanytyp, sulýlyq ortalyǵy dırektorynyń orynbasary qyzmetin atqaryp, jaqsy aqsha taýyp júrgen edi. Kúıeýimen 10 jyl birge turdy, biraq osy kezeńniń sońynda ol ony tastaǵysy keldi.
«Bul sheshimime kúıeýimniń jalqaýlyǵy sebep boldy. Men úshin er adamnyń óz otbasynyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa tyrysýy jáne onyń ómiriniń barlyq aspektilerine belsendi qatysýy mańyzdy. Biraq men muny kórmedim. On jyl boıy páterimiz de, kóligimiz de bolmady. Tabysty otbasynyń qasıetteri qandaı? Barlyǵy shaǵyn satyp alýlarmen shekteldi. Men kóp nárseni qalap, kúıeýimnen de kóp aqsha taba bastadym. Kerisinshe, jumystan shyǵyp, ishimdikke salynyp ketti. Ol únemi úıde otyrdy, tipti balalarǵa qaraýdy da qoıdy. Birge ómir súrýdi jalǵastyrý maǵynasyz bolyp qaldy», - dep atap ótti Svetlana.
Aıtýynsha, ajyrasqanyna esh ókinbeıdi. Ózine ǵana emes, balalaryna da kóbirek ýaqyt bóletin bolǵan. Sonymen qatar ol balalarǵa ákeniń, er adamnyń kerek ekenine senimdi, sondyqtan da eshqashan balalaryna ákesin kórýge tyıym salǵan emes, kerisinshe, muny quptaıdy.
Genderlik saıasat jáne strategıalyq damý jónindegi sarapshy, sondaı-aq «Qazaq otbasy-2019» ulttyq baıandamasynyń teń avtory Aıda Áljanova sosıologıalyq saýalnamasynyń nátıjesimen bólisti. Qazaqstanda ajyrasýdyń basty sebebi - týystarynyń aralasýynan dep sanaıtyndar elimizde 62 paıyzdy quraıdy eken. Ekinshi mańyzdy faktor – ruqsat berý men moraldyq shekteýlerdiń bolmaýy, úshinshi orynda – otbasy ınstıtýtyndaǵy daǵdarys.
«Erli-zaıyptylardyń ekeýi de ekonomıkalyq belsendi jáne bir-birine táýelsiz bola alatyn jaǵdaıda ajyrasý - qalypty qubylys. Sondyqtan otbasyn biriktiretin basty qundylyq – ortaq múddeler men ózara syılastyqtyń bolýy, sondaı-aq otbasy men balalardy tárbıeleýde jaýapkershilikti óz moınyna alýǵa daıyndyǵy. Ókinishke qaraı, otbasy ınstıtýty qundylyqtarynyń zamanaýı túsindirmesi otbasynda bireý basty, al ekinshisi basshydan keıingi kezekte turýy kerek degen dástúrli ıdeıalar men stereotıptermen astasyp jatyr», - dep atap ótti Áljanova.
Qazirgi álemde patrıarhaldyq emes, teńdikke negizdelgen qarym-qatynastary bar otbasylar eń turaqty otbasy bolyp sanalady. Mundaı tásil kelissózder júrgizý, bir-birin tyńdaý jáne konstrýktıvti jáne ymyraǵa kelý sheshimderin tabýdy talap etedi. Teń quqyqtar men bilim berý múmkindikteri bar otbasyndaǵy genderlik rólder týraly standartty ıdeıalar eńbek naryǵynda jáne úı sharýashylyǵynyń mindetterin bólýde genderlik teńsizdikke ákeledi.
«Otbasyndaǵy tırandar syrttan paıda bolmaıdy, olar da genderlik stereotıpter men nemquraılylyqtardyń jemisi, kóbinese balalyq shaqta qalyptasady. Uldar kóbinese sheshim qabyldaıtyn, tártip ornatatyn jáne otbasyn jazalaıtyn otaǵasy róline májbúrlenedi. Bul beıneni kóbine er adamdar tarapynan psıhologıalyq jáne fızıkalyq zorlyq-zombylyqqa ushyraǵan analar beredi», - dep atap ótti sarapshy.
Ol sonymen qatar ýrbanızasıa sıaqty qazirgi demografıalyq tendensıalar adamdardy ındıvıdýalızmge ıtermeleıtinin aıtty. Sebebi, qarttyqty qamtamasyz etý úshin kóp balaly bolý qajet emes. Onyń ústine, qalada bala tárbıesi aýyldyq jerlerge qaraǵanda qymbatqa túsedi.
Ajyrasýǵa ómir súrý uzaqtyǵynyń ulǵaıýy da áser etedi, bul jańa demografıalyq tendensıanyń - serıalyq monogamıanyń paıda bolýyna yqpal etedi, adamdar ómirinde birneshe ret nekege tursa, olardyń múddeleri men qundylyqtary ýaqyt óte ózgerýi múmkin.
Ulttyq statısıka búrosynyń málimetinshe, Qazaqstanda 2022 jyly nekeni tirkeý organdary 128,4 myń nekeni tirkegen, bul 2021 jylmen salystyrǵanda 8,5 paıyzǵa az. Sonymen qatar ajyrasýlar da azaıǵan. 2021 jylmen salystyrǵanda olardyń sany 7,7 paıyzǵa azaıyp, 44,5 myń ajyrasýdy qurady. Bul rette 33,2 myń ajyrasý (74,6 paıyz) qalada, 11,3 myńy (25,4 paıyz) aýyldyq aımaqtarda oryn aldy. Ajyrasýlardyń eń joǵary deńgeıi Astana qalasynda baıqaldy, onda 1000 turǵynǵa shaqqanda 3,24 jaǵdaı, eń tómengisi Túrkistan oblysynda – 1000 adamǵa 0,98 jaǵdaı, ıaǵnı myń nekege 347 ajyrasýdan keledi.
Jarbol KENTULY
