Baqytty otbasy qandai bolady nemese ajyrasqandardyń bárin kinálaǵan durys pa?
Osy turǵyda taǵy bir kózqaras bar – ajyrasýdyń barlyǵyn kinálaýǵa bolmaidy, bul sonshalyqty jaman dúnie emes. Keide bul erli-zaiyptylardyń biri (keide ekeýi de) ózin baqytsyz sezinetin qarym-qatynastyń aiaqtalýyn bildiredi. Ókinishtisi, mundai keleńsiz qarym-qatynas keide depressiiaǵa ǵana emes, erli-zaiyptylardyń jáne olardyń balalarynyń psihikasynyń buzylýyna, aýyr jaraqattarǵa, tipti kisi óltirýge nemese óz-ózine qol jumsaýǵa ákelýi múmkin.
Osy negizdegi sońǵy oqiǵalardyń biri tamyz aiynda ǵana Túrkistan oblysynda oryn alǵanyn umyta qoiǵan joqpyz. Ol kezde otbasylyq janjaldan keiin kúieýin óltirdi degen kúdikpen áiel ustaldy. 2021 jyldyń qarasha aiynda Almatyda 28 jastaǵy otbasyly kelinshek úsh kishkentai balasyn 9-qabattyń terezesinen laqtyryp jiberip, keiin ózi sekirgen oqiǵa da rezonans týdyrǵan qoǵamda.
Osyǵan uqsas oqiǵa 2023 jyldyń sáýir aiynda kórshi Ózbekstanda bolǵan edi. Onda 9-qabattaǵy páterde turatyn 27 jastaǵy kelinshek úsh balasymen terezeden sekirip ketken. Tórteýi de kóz jumdy. Buǵan qosa, áielderdiń kópshiligi kúieýiniń naqsúierlerin óltirgeni úshin túrmede otyrǵanyn jii estimiz.
Jyldyń basynda - aqpan aiynda Almatyda otbasylyq janjal kezinde 48 jastaǵy er adam áielin myltyqpen atyp jiberip, keiin óz-ózine qol salǵany bar. Al 2022 jyldyń 3 qyrkúieginde Qyzylordada er adam úsh balasynyń anasyn asqan qatygezdikpen óltirgen. Ol áielin aldymen armatýramen uryp, keiin birneshe ret pyshaqtap ketken. Dál osy aida Túrkistan oblysynda áielin zorlyqpen uryp-soqqany úshin sottalǵan er adam bir aptadan keiin jansaqtaý bóliminde qaitys boldy.
Ekonomikalyq zertteýler institýtynyń bir basylymynda mynadai málimetter bar: «Ajyrasý ekonomikany qalpyna keltirýdiń oń kórsetkishi ǵana emes, shyn máninde ekonomikany qalpyna keltirýdiń qozǵaýshy kúshi bolýy múmkin. Atap aitqanda, turǵyn úige suranys joǵarylaidy (burynǵy erli-zaiyptylarǵa bir emes, eki úi qajet) jáne jumys isteitinderdiń sany kóbeiedi (ajyrasqan áielderdiń jumysqa ornalasýy jáne uzaǵyraq jumys isteý yqtimaldyǵy artady). Bir úige qaraǵanda, eki úidiń kerek-jaraǵynyń shyǵyndary kóptigi taǵy bar. Osylaisha ekonomika ilgerileidi».
Minez-qulyq sarapshysy, daǵdarys boiynsha PR mamany Janna Nurseiitova da nekeniń buzylýynan eshqandai keri áser kórip turmaǵanyn aitady. Bul oqiǵany onyń ózi de basynan ótkergen. «Men eki ret turmysqa shyqtym. Birinshi jáne ekinshi nekede de úlken mahabbatpen úilendim. Birinshi kúieýimmen 10 jyl birge turdym. Jeti jyldan keiin men ajyrasý týraly oilana bastadym. Biz aǵaly-qaryndastai bolyp kettik. Bir-birimizge qymbat adamdarmyz, biraq erkek pen áiel siiaqty qumarlyq pen mahabbat bolmady. Ekinshi nekede men ajyrasý týraly eki jyldan keiin oilana bastadym, ol kezde bizdiń ómir saltymyz múldem basqasha jáne ómirge degen kózqarasymyzda bólek ekeni belgili boldy. Qundylyqtary ózińizge sáikes kelmeitin adamǵa shydap, ómirińizdi ysyrap etý - eń jaman nárse», - deidi ol.
Nurseiitovanyń aitýynsha, birinshi jaǵdaida oǵan qyzynyń ata-anasy arasyndaǵy ózara mahabbatsyz jaǵdaiynda óskenin qalamaýy qosymsha túrtki bolǵan. Óitkeni, ol eseigen kezinde beisanaly túrde otbasylyq qarym-qatynastyń tanys úlgisin jańǵyrtýǵa tyrysady.
«Biz oiymyzdy kóp uzamai júzege asyrdyq, ajyrasqannan keiin de árqaisysymyz mahabbatymyzdy taptyk. Qyzymnyń ákesi qazir otbasyly, bir uly bar. Olar baqytty ómir súrip jatyr», - deidi sarapshy.
Eki jaǵdaida da Jannanyń ajyrasýy ata-anasy men jaqyndaryn qatty tań qaldyrǵan. Óitkeni, kúieýi ony uryp-soqqan emes, balaǵattamaityn da, tipti barlyq kerek-jaraǵymen qamtamasyz etetin. Sondyqtan dostary men ata-anasy onyń bul áreketin quptai qoimady, alaida, ol muny istedi jáne keiin bul sheshimine ókingen de joq.
«Qazir Qazaqstanda ajyrasýlar boiynsha úlken statistika bar jáne bul jaqsy der edim. Bul adamdardyń shydamdylyǵyn, negizinen áielderdiń baqytqa umtylǵanyn bildiredi. Jalǵyz nárse, balalar psihikalyq jaraqat almas úshin ajyrasýdy durys úiretý kerek. Men ózimniń qyzyqty da bai qundylyǵymmen ómir súrip jatyrmyn. «Mende bári jaqsy nemese jaman dep aita almaimyn, alaida nekemdi óshpendilik pen jiirkenishti jaǵdaiǵa jetkizgen emespin», - dep túiindedi Janna Nurseiitova sózin.
Al Baqytgúl (aty ózgertildi) 2020 jyly úsh jyl boiy kezdesip júrgen adamyna zor súiispenshilikpen turmysqa shyqty. Alaida, úilený toiynan keiin qiyndyqtar bastalǵan. Júkti kezinde ol kúieýiniń basqa áieldermen hat jazysyp otyrǵany baiqap qalǵan. Onysymen qoimai, jary ony qorlap, keleke ete bastaǵan.
«Sosyn urys-keris jiiledi otbasymyzda. Ol meniń júkti kezimde-aq basymnan, qolymnan uratyndy shyǵardy. Bosanǵannan keiin balamdy emizip jatqanymda, búkil denemdi jáne keýdemdi tepkilep tastady. Ol meniń semizdigimdi aityp, únemi qorlaityn», - deidi áiel.
Baqytgúl sońǵy urys-keristen soń, kúieýiniń kinásinen qyzy ekeýi aýrýhanaǵa tústi. Sábige ota kerek boldy. Al ol kezde kúieýi bir qyzben kezdesýge baryp, gúl syilap júrgen. Osynyń bárine qaramastan, kúieýiniń týystary qai kezde de onyń jaǵynda boldy, kúieýiniń áreketine únemi syltaý izdedi. Sodan keiin áiel ajyrasýǵa bel bailady.
«Ajyrasqannan keiin bári jaqsy boldy, men jumys istei bastadym, josparlarymdy júzege asyrýdy qolǵa aldym, ózime kóbirek ýaqyt bóletin boldym, jaǵdaiymdy jasadym, kólik satyp aldym, páter satyp alýdy josparladym», - dedi keiipkerimiz.
Svetlana Grigoreva bolsa, 26 jasynda turmys qurǵan. Ol da óz erkimen, júrek qalaýymen shańyraq kótergen. Osy ýaqytqa deiin ol ózin maman retinde tanytyp, sulýlyq ortalyǵy direktorynyń orynbasary qyzmetin atqaryp, jaqsy aqsha taýyp júrgen edi. Kúieýimen 10 jyl birge turdy, biraq osy kezeńniń sońynda ol ony tastaǵysy keldi.
«Bul sheshimime kúieýimniń jalqaýlyǵy sebep boldy. Men úshin er adamnyń óz otbasynyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa tyrysýy jáne onyń ómiriniń barlyq aspektilerine belsendi qatysýy mańyzdy. Biraq men muny kórmedim. On jyl boiy páterimiz de, kóligimiz de bolmady. Tabysty otbasynyń qasietteri qandai? Barlyǵy shaǵyn satyp alýlarmen shekteldi. Men kóp nárseni qalap, kúieýimnen de kóp aqsha taba bastadym. Kerisinshe, jumystan shyǵyp, ishimdikke salynyp ketti. Ol únemi úide otyrdy, tipti balalarǵa qaraýdy da qoidy. Birge ómir súrýdi jalǵastyrý maǵynasyz bolyp qaldy», - dep atap ótti Svetlana.
Aitýynsha, ajyrasqanyna esh ókinbeidi. Ózine ǵana emes, balalaryna da kóbirek ýaqyt bóletin bolǵan. Sonymen qatar ol balalarǵa ákeniń, er adamnyń kerek ekenine senimdi, sondyqtan da eshqashan balalaryna ákesin kórýge tyiym salǵan emes, kerisinshe, muny quptaidy.
Genderlik saiasat jáne strategiialyq damý jónindegi sarapshy, sondai-aq «Qazaq otbasy-2019» ulttyq baiandamasynyń teń avtory Aida Áljanova sotsiologiialyq saýalnamasynyń nátijesimen bólisti. Qazaqstanda ajyrasýdyń basty sebebi - týystarynyń aralasýynan dep sanaityndar elimizde 62 paiyzdy quraidy eken. Ekinshi mańyzdy faktor – ruqsat berý men moraldyq shekteýlerdiń bolmaýy, úshinshi orynda – otbasy institýtyndaǵy daǵdarys.
«Erli-zaiyptylardyń ekeýi de ekonomikalyq belsendi jáne bir-birine táýelsiz bola alatyn jaǵdaida ajyrasý - qalypty qubylys. Sondyqtan otbasyn biriktiretin basty qundylyq – ortaq múddeler men ózara syilastyqtyń bolýy, sondai-aq otbasy men balalardy tárbieleýde jaýapkershilikti óz moinyna alýǵa daiyndyǵy. Ókinishke qarai, otbasy institýty qundylyqtarynyń zamanaýi túsindirmesi otbasynda bireý basty, al ekinshisi basshydan keiingi kezekte turýy kerek degen dástúrli ideialar men stereotiptermen astasyp jatyr», - dep atap ótti Áljanova.
Qazirgi álemde patriarhaldyq emes, teńdikke negizdelgen qarym-qatynastary bar otbasylar eń turaqty otbasy bolyp sanalady. Mundai tásil kelissózder júrgizý, bir-birin tyńdaý jáne konstrýktivti jáne ymyraǵa kelý sheshimderin tabýdy talap etedi. Teń quqyqtar men bilim berý múmkindikteri bar otbasyndaǵy genderlik rólder týraly standartty ideialar eńbek naryǵynda jáne úi sharýashylyǵynyń mindetterin bólýde genderlik teńsizdikke ákeledi.
«Otbasyndaǵy tirandar syrttan paida bolmaidy, olar da genderlik stereotipter men nemqurailylyqtardyń jemisi, kóbinese balalyq shaqta qalyptasady. Uldar kóbinese sheshim qabyldaityn, tártip ornatatyn jáne otbasyn jazalaityn otaǵasy róline májbúrlenedi. Bul beineni kóbine er adamdar tarapynan psihologiialyq jáne fizikalyq zorlyq-zombylyqqa ushyraǵan analar beredi», - dep atap ótti sarapshy.
Ol sonymen qatar ýrbanizatsiia siiaqty qazirgi demografiialyq tendentsiialar adamdardy individýalizmge itermeleitinin aitty. Sebebi, qarttyqty qamtamasyz etý úshin kóp balaly bolý qajet emes. Onyń ústine, qalada bala tárbiesi aýyldyq jerlerge qaraǵanda qymbatqa túsedi.
Ajyrasýǵa ómir súrý uzaqtyǵynyń ulǵaiýy da áser etedi, bul jańa demografiialyq tendentsiianyń - seriialyq monogamiianyń paida bolýyna yqpal etedi, adamdar ómirinde birneshe ret nekege tursa, olardyń múddeleri men qundylyqtary ýaqyt óte ózgerýi múmkin.
Ulttyq statistika biýrosynyń málimetinshe, Qazaqstanda 2022 jyly nekeni tirkeý organdary 128,4 myń nekeni tirkegen, bul 2021 jylmen salystyrǵanda 8,5 paiyzǵa az. Sonymen qatar ajyrasýlar da azaiǵan. 2021 jylmen salystyrǵanda olardyń sany 7,7 paiyzǵa azaiyp, 44,5 myń ajyrasýdy qurady. Bul rette 33,2 myń ajyrasý (74,6 paiyz) qalada, 11,3 myńy (25,4 paiyz) aýyldyq aimaqtarda oryn aldy. Ajyrasýlardyń eń joǵary deńgeii Astana qalasynda baiqaldy, onda 1000 turǵynǵa shaqqanda 3,24 jaǵdai, eń tómengisi Túrkistan oblysynda – 1000 adamǵa 0,98 jaǵdai, iaǵni myń nekege 347 ajyrasýdan keledi.
Jarbol KENTULY
