Qazaqstannyń bank sektorynda problemalyq zaemdar kóbeıgen, al halyq aqsha saqtaǵanda teńgeden góri (syıaqy mólsherlemesi tartymdy bolǵanyna qaramastan) shetel valútasyna basymdyq bere bastaǵan. Al komersıalyq bankterge tabys ákelip turǵan nesıe túri - tutynýshylyq nesıe bolyp tur, dep jazady Dalanews.kz.
Bul málimetter Halyk Finance saraptama ortalyǵynyń jarıalaǵan zertteýinde keńinen qamtylǵan.
"2024 jylǵy qarashada Qazaqstannyń bank sektorynda aktıvter men kredıttik portfelder qalypty ósimdi kórsetti. Aldyńǵy kezeńnen basty aıyrmashylyǵy, nesıelendirý kólemi ósiminiń negizgi draıveri korporatıvtik sektor boldy, sonymen birge osy kezeńde jańadan berilgen nesıeler boıynsha ortasha paıyzdyq mólsherlemeler kólemi tómendedi. Problemalyq nesıelerdiń (NPL90+), sondaı-aq 30 kúnnen astam keshiktirilgen nesıelerdiń úlesi de tómendedi", delingen zertteýde.
Depozıtterdiń ósý qarqyny baıaýlady. Bul rette ósim negizinen zańdy tulǵalardyń salymdary esebinen túzildi. Ulttyq valúta baǵamy álsiregen kezde salymshylar qarajatty shetel valútasynda depozıtterge belsendi túrde ornalastyrdy, al teńgelik salymdar kólemi azdap qysqardy. Nátıjesinde dollarlandyrý deńgeıi kúrt ósti.
Bankterdiń taza kapıtaly artty, biraq kapıtaldyń kiristiligi tómendeýin jalǵastyrdy.
Bank sektory aktıvteriniń qalypty ósimi. 2024 jylǵy qarashada EDB aktıvteri 1,3%-ǵa, ıaǵnı 59 207 mlrd teńgege deıin ulǵaıdy, al qazan aıynda bul ósim 0,6%-dy quraǵan. Sonymen bir mezgilde aktıvter quramynda bankterdiń baǵaly qaǵazdar portfeli 3,8%, 12 609 mlrd teńgege deıin ulǵaısa, al ótimdi aktıvter kólemi 2,8%, 20 653 mlrd teńgege deıin qysqardy. Bul rette bank sektorynyń brýtto-aktıvteriniń qurylymyndaǵy ótimdi aktıvterdiń úlesi tómendep, 34,9%-dy qurady (qazan aıynda 36,4%).
Nesıe portfeliniń ósimi. 2024 jylǵy qarashada bankterdegi kredıtterdiń jıyntyq portfeli 3,1% (qazan aıynda +1,3%; jyl basynan bastap +17,7%), ıaǵnı 35 072 mlrd teńgege deıin ósti. Kredıtter portfeliniń keńeıýi jeke tulǵalarǵa berilgen nesıelerdiń 2,6% (qazan aıynda +1,8%; jyl basynan beri +21,8%) ulǵaıýy esebinen boldy, al zańdy tulǵalarǵa berilgen nesıeler 3,9% (qazan aıynda +0,6%; jyl basynan beri +12,4%) ósti. Kredıttik portfeldiń qalyptasqan qarqyny ulttyq valútada berilgen nesıeler kóleminiń 2,9% (qazan aıynda +1,2% ulǵaıýymen baılanysty boldy, al shetel valútasyndaǵy nesıeler kólemi 5,2% (qazan aıynda +2,1%) ulǵaıdy. Bankterdegi kredıtterdiń jıyntyq portfelindegi zańdy tulǵalar portfeliniń úlesi ulǵaıyp, 42,1%-dy qurady (qazan aıynda 41,8%; jyl basynda 44,0%). Berilgen nesıeler boıynsha ortasha syıaqy mólsherlemeleri qazan aıynda 18,3%-dan qarasha aıynda 17,0%-ǵa deıin tómendedi. Bul rette zańdy tulǵalardyń qaryzdary boıynsha syıaqy mólsherlemeleri 17,1% - ǵa (qazan aıynda 17,9%), al jeke tulǵalarda 16,9%-ǵa (qazan aıynda 18,8%) deıin tómendedi.
Jumys istemeıtin nesıelerdiń úlesi qysqardy. Jumys istemeıtin nesıeler úlesi (NPL90+) 2024 jyldyń qarasha aıynyń sońynda 3,2%-ǵa (qazan aıynda 3,3%), al 30 kúnnen astam keshiktirilgen nesıeler úlesi 4,3%-ǵa deıin tómendedi (qazan aıynda 4,4%). Merzimi 30 kúnnen asatyn kredıtter portfeli 1,7%, 1 514 mlrd teńgege deıin ulǵaıdy, al NPL90+ portfeli 2,6%, 1 126 mlrd teńgege deıin keńeıdi. Jumys istemeıtin nesıelerdi provızıalarmen qamtý deńgeıi qazan aıynda 169,5%-dan qarasha aıynda 169,6%-ǵa deıin ósti.
Bankterdiń birinshi eshelonyndaǵy jumys istemeıtin kredıtterdiń joǵary úlesin Jusan Bank (7,9%), Bereke Bank (6,7%), Eýrazıalyq bank (6,6%), Kaspi (4,8%) jáne ForteBank (2,9%) qamtıdy. Atalǵan bes banktiń jumys istemeıtin kredıtteriniń jıyntyq somasy 639 mlrd teńgeni qurap, atalǵan sektordyń barlyq jumys istemeıtin kredıtteriniń 56,8%-yn (qazan aıynda - 57,0%) quraıdy. Al ekinshi eshelonda 90 kúnnen astam merzimi ótken kredıtterdiń joǵary úlesi Nurbankte (9,9%), VTB-da (9,6%), Home Credit Bank-te (6,8%) jáne Zaman Bankinde (4,3%) tirkelgen. Nomınaldy mánde bul bankterdiń NPL90+ kólemi 86 mlrd teńgeni qurap, atalǵan sektordyń barlyq jumys istemeıtin kredıtteriniń 7,6% (qazan aıynda - 7,7%) qurady. Tutastaı alǵanda, sektor boıynsha kredıttik táýekel quny 5,8% deńgeıinde saqtalady.
Bankterdiń birinshi eshelonynda bul kórsetkish Bereke Bank-te 14,1%-ǵa deıin (qazanda - 13,8%-dan), Eýrazıalyq bankte 12,2%-ǵa deıin (qazanda 12,0%-dan), BankSentrKredıtte 5,0%-ǵa deıin (qazanda 4,5%-dan) jáne Frıdom Fınans Qazaqstanda 3,9%-ǵa deıin (qazanda 3,8%-dan) ósti. Bul rettegi kórsetkishter Sıtıbank (0,1%) pen Otbasy bankinde (0,2%) ózgergen joq. Al kredıttik táýekel Jusan Bank-te 18,5%-ǵa (qazanda 19,2%-dan), Halyq bankinde 5,3%-ǵa (qazanda 5,4%-ǵa), Kaspi-de 5,3%-ǵa (qazanda 5,4%-dan), RBK bankinde 4,9%-ǵa (qazanda 5,2%-dan) jáne ForteBank-te 4,8%-ǵa deıin tómendedi (qazan aıynda 5,0%-dan). Bankterdiń ekinshi eshelonynda kredıttik táýekel qunynyń joǵary mánderi Zaman bankinde 40,0% (qazan aıynda 38,8%), Nurbankte 20,2% (qazan aıynda 22,9%), VTB-da 17,0% (qazan aıynda 17,8%) deńgeıinde baıqaldy. Kórsetkishtiń eń tómen mánderi Qazaqstandaǵy Qytaı bankinde, ADCB ıslam bankinde jáne Shınhan bankinde (1%-dan az) tirkeldi.
Depozıttik portfeldiń keńeıýi. Qarasha aıynda bankterdegi depozıtterdiń jıyntyq portfeli 1,8% (qazan aıynda +3,1% ; jyl basynan beri +11,2%), 38 550 mlrd teńgege deıin ósti. Depozıtter kóleminiń ósýi negizinen zańdy tulǵalardyń salymdarynyń esebinen boldy: 2,0%, 17 267 mlrd teńgege deıin (qazan aıynda +4,7%; jyl basynan beri +9,1%), al jeke tulǵalardyń salymdary 1,7%-ǵa, ıaǵnı 21 284 mlrd teńgege deıin ulǵaıdy (qazan aıynda +1,8%; jyl basynan beri +13,0%).
Qarasha aıynda valútalar bólinisinde teńge túrindegi salymdar tarapynan depozıttik bazanyń 0,4%-ǵa, 29 665 mlrd teńgege deıin qysqarýy baıqaldy, al valútalyq salymdar tarapynan 10,0%-ǵa, 8 886 mlrd teńgege deıin ósýi baıqaldy. Qarasha aıynda dollarlandyrý deńgeıi 23,0%-ǵa ósti (jyldyń basynda 23,2%). Qarasha aıynda teńgedegi bólshek depozıtter 0,2%-ǵa, 16 972 mlrd teńgege deıin ósti, al valútadaǵy bólshek salymdar 8,2%, 4 312 mlrd teńgege (8 435 mln dollar) deıin ósti. Teńgedegi korporatıvtik salymdar 1,2%, 12 693 mlrd teńgege deıin qysqardy, al valútadaǵy korporatıvtik salymdar 11,8%, 4 574 mlrd teńgege (8 946 mln dollar) deıin ósti.
Birinshi eshelondaǵy bankter depozıtteri portfeli qarasha aıynda 1,4%-ǵa, 36 837 mlrd teńgege deıin ulǵaıdy. Birinshi eshelonda depozıtterdiń sheshilýi ForteBank (-1,7%; 49 mlrd teńge), Kaspi (-1,2%; 80 mlrd teńge) jáne Halyq bankinde (-0,3%; 37 mlrd teńge) baıqaldy. Sonymen qatar, kópshilik RBK bankinde (+10,5%; 137 mlrd teńge), Frıdom Fınans Qazaqstanda (+7,8%; 66 mlrd teńge), Sıtıbankte (+5,6%; 52 mlrd teńge), BankSentrKredıtte (+5,4%; 250 mlrd teńge), Eýrazıalyq bankte (+4,1% ; 82 mlrd teńge), Bereke Bank-te (+2,9%; 39 mlrd teńge), Otbasy bankinde (+1,4%; 35 mlrd teńge) jáne Jusan Bank-te (+0,4%; 6 mlrd teńge) depozıtterin aldy.
Ekinshi eshelondaǵy bankterdegi depozıttik portfel kólemi qarasha aıynda 1,4%, 2 934 mlrd teńgege deıin qysqardy. Almatydaǵy Qytaıdyń TPB-da (+30,8%; 56 mlrd teńge), Qytaıdyń Qazaqstandaǵy bankinde (+7,7%; 22 mlrd teńge), ADCB ıslam bankinde (+4,8%; 1 mlrd teńge), Altyn Bank (+4,5%; 30 mlrd teńge) jáne Home Credit BANK (+0,2% ; 1 mlrd teńge) aqsha salymdarymen tolyqty. Zaman bankinen (-68,8%; 18 mlrd teńge), Shınhan bankinen (-16,6%; 115 mlrd teńge), VTB-dan (-7,9%, 7 mlrd teńge), KZI bankinen (-6,3%; 9 mlrd teńge) jáne Nurbankten (-0,2%; 1 mlrd teńge), kerisinshe jappaı aqsha alyndy.
Tartylǵan qarajatty paıdalaný koefısıenti depozıttermen salystyrǵanda bankterdiń kredıtter portfeliniń jappaı ósýine baılanysty qazan aıynda 116,5%-dan qarasha aıynda 113,6% - ǵa deıin tómendedi. Qarashada banktik emes zańdy tulǵalardyń teńgeleı depozıtteri boıynsha ortasha syıaqy mólsherlemesi 13,2%-ǵa deıin (qazan aıynda 13,1%) artsa, al jeke tulǵalardyń depozıtteri boıynsha 13,2%-ǵa deıin (qazan aıynda 13,3%) tómendedi. Komersıalyq bankterdiń mindettemeler qurylymyndaǵy depozıtterdiń úlesi 78,7%-dy (qazan aıynda 78,6%) qurady.
Ulttyq banktiń ótimdilikti alý kólemin tómendetýi. Qarasha aıynda jabylǵan ótimdiliktiń jalpy kólemi 11,9% (qazan aıynda +9,5% ; jyl basynan beri +42,0%) qysqardy jáne 6 295 mlrd teńgeni qurady. UB-nyń depozıttik aýksıon arqyly jasalǵan mámileler kólemi 4,9%-ǵa, 5 154 mlrd teńgege deıin azaıdy. Depozıtter arqyly ótimdilikti alý 47,6%-ǵa , 641 mlrd teńgege deıin qysqardy, al qysqa merzimdi notalar arqyly ótimdilikti alý ózgerissiz qaldy (500 mlrd teńge). Osylaısha, qarasha aıynda artyq ótimdilikti alýdyń jalpy mólsheri 847 mlrd teńgege tómendedi, al sterıldengen ótimdilik kólemi EDB-niń jalpy aqsha massasynyń 14,8%-yn (qazan aıynda 17,0%) jáne EDB brýtta-zaımdar kóleminiń 18,0%-yn (qazan aıynda 21,2%) qamtydy.
Bank sektory tabysynyń ósimi. 2024 jyldyń basynan bastap barlyq komersıalyq bankter tabysy 2 337 mlrd teńge deńgeıinde tirkedi, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 16,3%-ǵa artyq. 2024 jyldyń 11 aıynda bank sektorynyń taza paıyzdyq kirisi 3 125 mlrd (+25,1%) teńgeni qurady, al taza komısıalyq kirister 677 mlrd teńge (+1,7%) boldy. Eseptilik kezeńde rezervterdi (provızıalardy) qalpyna keltirýden túsken kirister jyl boıyna 0,7% ǵa ósip, 1 418 mlrd teńgeni qurady.
Bankterdiń menshikti kapıtalynyń ulǵaıýy. 2024 jylǵy qarashada bankterdiń jıyntyq kapıtaly 2,8%-ǵa (jyl basynan beri +26,5%) ulǵaıyp, 8 682 mlrd teńgeni qurady. Birinshi eshelondaǵy bankterde Bereke Bank pen Sıtıbankten basqasynda kapıtal ósimi baıqaldy, ol 0,6%-dan 5,8% aralyǵyna deıin boldy, al ósim kólemi 1 mlrd-tan 102 mlrd teńgege deıin ózgeredi. Zaman bankinen basqa barlyq ekinshi deńgeıdegi bankterde kapıtaldyń ósimi baıqaldy. Shınhan bank (+3,9%; 3,0 mlrd tg), VTB (+3,6%; 3,7 mlrd tg), Nurbank (+2,7%; 1,8 mlrd tg), Altyn Bank (+2,1%;2,8 mlrd tg), Almatydaǵy Qytaıdyń TPB-sy (+1,8%; 1,5 mlrd tenge) jáne Qazaqstandaǵy Qytaı banki (+1,8%; 2,0 mlrd tg).
