Qazaqstannyń bank sektorynda problemalyq zaemdar kóbeigen, al halyq aqsha saqtaǵanda teńgeden góri (syiaqy mólsherlemesi tartymdy bolǵanyna qaramastan) shetel valiýtasyna basymdyq bere bastaǵan. Al kommertsiialyq bankterge tabys ákelip turǵan nesie túri - tutynýshylyq nesie bolyp tur, dep jazady Dalanews.kz.
Bul málimetter Halyk Finance saraptama ortalyǵynyń jariialaǵan zertteýinde keńinen qamtylǵan.
"2024 jylǵy qarashada Qazaqstannyń bank sektorynda aktivter men kredittik portfelder qalypty ósimdi kórsetti. Aldyńǵy kezeńnen basty aiyrmashylyǵy, nesielendirý kólemi ósiminiń negizgi draiveri korporativtik sektor boldy, sonymen birge osy kezeńde jańadan berilgen nesieler boiynsha ortasha paiyzdyq mólsherlemeler kólemi tómendedi. Problemalyq nesielerdiń (NPL90+), sondai-aq 30 kúnnen astam keshiktirilgen nesielerdiń úlesi de tómendedi", delingen zertteýde.
Depozitterdiń ósý qarqyny baiaýlady. Bul rette ósim negizinen zańdy tulǵalardyń salymdary esebinen túzildi. Ulttyq valiýta baǵamy álsiregen kezde salymshylar qarajatty shetel valiýtasynda depozitterge belsendi túrde ornalastyrdy, al teńgelik salymdar kólemi azdap qysqardy. Nátijesinde dollarlandyrý deńgeii kúrt ósti.
Bankterdiń taza kapitaly artty, biraq kapitaldyń kiristiligi tómendeýin jalǵastyrdy.
Bank sektory aktivteriniń qalypty ósimi. 2024 jylǵy qarashada EDB aktivteri 1,3%-ǵa, iaǵni 59 207 mlrd teńgege deiin ulǵaidy, al qazan aiynda bul ósim 0,6%-dy quraǵan. Sonymen bir mezgilde aktivter quramynda bankterdiń baǵaly qaǵazdar portfeli 3,8%, 12 609 mlrd teńgege deiin ulǵaisa, al ótimdi aktivter kólemi 2,8%, 20 653 mlrd teńgege deiin qysqardy. Bul rette bank sektorynyń brýtto-aktivteriniń qurylymyndaǵy ótimdi aktivterdiń úlesi tómendep, 34,9%-dy qurady (qazan aiynda 36,4%).
Nesie portfeliniń ósimi. 2024 jylǵy qarashada bankterdegi kreditterdiń jiyntyq portfeli 3,1% (qazan aiynda +1,3%; jyl basynan bastap +17,7%), iaǵni 35 072 mlrd teńgege deiin ósti. Kreditter portfeliniń keńeiýi jeke tulǵalarǵa berilgen nesielerdiń 2,6% (qazan aiynda +1,8%; jyl basynan beri +21,8%) ulǵaiýy esebinen boldy, al zańdy tulǵalarǵa berilgen nesieler 3,9% (qazan aiynda +0,6%; jyl basynan beri +12,4%) ósti. Kredittik portfeldiń qalyptasqan qarqyny ulttyq valiýtada berilgen nesieler kóleminiń 2,9% (qazan aiynda +1,2% ulǵaiýymen bailanysty boldy, al shetel valiýtasyndaǵy nesieler kólemi 5,2% (qazan aiynda +2,1%) ulǵaidy. Bankterdegi kreditterdiń jiyntyq portfelindegi zańdy tulǵalar portfeliniń úlesi ulǵaiyp, 42,1%-dy qurady (qazan aiynda 41,8%; jyl basynda 44,0%). Berilgen nesieler boiynsha ortasha syiaqy mólsherlemeleri qazan aiynda 18,3%-dan qarasha aiynda 17,0%-ǵa deiin tómendedi. Bul rette zańdy tulǵalardyń qaryzdary boiynsha syiaqy mólsherlemeleri 17,1% - ǵa (qazan aiynda 17,9%), al jeke tulǵalarda 16,9%-ǵa (qazan aiynda 18,8%) deiin tómendedi.
Jumys istemeitin nesielerdiń úlesi qysqardy. Jumys istemeitin nesieler úlesi (NPL90+) 2024 jyldyń qarasha aiynyń sońynda 3,2%-ǵa (qazan aiynda 3,3%), al 30 kúnnen astam keshiktirilgen nesieler úlesi 4,3%-ǵa deiin tómendedi (qazan aiynda 4,4%). Merzimi 30 kúnnen asatyn kreditter portfeli 1,7%, 1 514 mlrd teńgege deiin ulǵaidy, al NPL90+ portfeli 2,6%, 1 126 mlrd teńgege deiin keńeidi. Jumys istemeitin nesielerdi proviziialarmen qamtý deńgeii qazan aiynda 169,5%-dan qarasha aiynda 169,6%-ǵa deiin ósti.
Bankterdiń birinshi eshelonyndaǵy jumys istemeitin kreditterdiń joǵary úlesin Jusan Bank (7,9%), Bereke Bank (6,7%), Eýraziialyq bank (6,6%), Kaspi (4,8%) jáne ForteBank (2,9%) qamtidy. Atalǵan bes banktiń jumys istemeitin kreditteriniń jiyntyq somasy 639 mlrd teńgeni qurap, atalǵan sektordyń barlyq jumys istemeitin kreditteriniń 56,8%-yn (qazan aiynda - 57,0%) quraidy. Al ekinshi eshelonda 90 kúnnen astam merzimi ótken kreditterdiń joǵary úlesi Nurbankte (9,9%), VTB-da (9,6%), Home Credit Bank-te (6,8%) jáne Zaman Bankinde (4,3%) tirkelgen. Nominaldy mánde bul bankterdiń NPL90+ kólemi 86 mlrd teńgeni qurap, atalǵan sektordyń barlyq jumys istemeitin kreditteriniń 7,6% (qazan aiynda - 7,7%) qurady. Tutastai alǵanda, sektor boiynsha kredittik táýekel quny 5,8% deńgeiinde saqtalady.
Bankterdiń birinshi eshelonynda bul kórsetkish Bereke Bank-te 14,1%-ǵa deiin (qazanda - 13,8%-dan), Eýraziialyq bankte 12,2%-ǵa deiin (qazanda 12,0%-dan), BankTsentrKreditte 5,0%-ǵa deiin (qazanda 4,5%-dan) jáne Fridom Finans Qazaqstanda 3,9%-ǵa deiin (qazanda 3,8%-dan) ósti. Bul rettegi kórsetkishter Sitibank (0,1%) pen Otbasy bankinde (0,2%) ózgergen joq. Al kredittik táýekel Jusan Bank-te 18,5%-ǵa (qazanda 19,2%-dan), Halyq bankinde 5,3%-ǵa (qazanda 5,4%-ǵa), Kaspi-de 5,3%-ǵa (qazanda 5,4%-dan), RBK bankinde 4,9%-ǵa (qazanda 5,2%-dan) jáne ForteBank-te 4,8%-ǵa deiin tómendedi (qazan aiynda 5,0%-dan). Bankterdiń ekinshi eshelonynda kredittik táýekel qunynyń joǵary mánderi Zaman bankinde 40,0% (qazan aiynda 38,8%), Nurbankte 20,2% (qazan aiynda 22,9%), VTB-da 17,0% (qazan aiynda 17,8%) deńgeiinde baiqaldy. Kórsetkishtiń eń tómen mánderi Qazaqstandaǵy Qytai bankinde, ADCB islam bankinde jáne Shinhan bankinde (1%-dan az) tirkeldi.
Depozittik portfeldiń keńeiýi. Qarasha aiynda bankterdegi depozitterdiń jiyntyq portfeli 1,8% (qazan aiynda +3,1% ; jyl basynan beri +11,2%), 38 550 mlrd teńgege deiin ósti. Depozitter kóleminiń ósýi negizinen zańdy tulǵalardyń salymdarynyń esebinen boldy: 2,0%, 17 267 mlrd teńgege deiin (qazan aiynda +4,7%; jyl basynan beri +9,1%), al jeke tulǵalardyń salymdary 1,7%-ǵa, iaǵni 21 284 mlrd teńgege deiin ulǵaidy (qazan aiynda +1,8%; jyl basynan beri +13,0%).
Qarasha aiynda valiýtalar bólinisinde teńge túrindegi salymdar tarapynan depozittik bazanyń 0,4%-ǵa, 29 665 mlrd teńgege deiin qysqarýy baiqaldy, al valiýtalyq salymdar tarapynan 10,0%-ǵa, 8 886 mlrd teńgege deiin ósýi baiqaldy. Qarasha aiynda dollarlandyrý deńgeii 23,0%-ǵa ósti (jyldyń basynda 23,2%). Qarasha aiynda teńgedegi bólshek depozitter 0,2%-ǵa, 16 972 mlrd teńgege deiin ósti, al valiýtadaǵy bólshek salymdar 8,2%, 4 312 mlrd teńgege (8 435 mln dollar) deiin ósti. Teńgedegi korporativtik salymdar 1,2%, 12 693 mlrd teńgege deiin qysqardy, al valiýtadaǵy korporativtik salymdar 11,8%, 4 574 mlrd teńgege (8 946 mln dollar) deiin ósti.
Birinshi eshelondaǵy bankter depozitteri portfeli qarasha aiynda 1,4%-ǵa, 36 837 mlrd teńgege deiin ulǵaidy. Birinshi eshelonda depozitterdiń sheshilýi ForteBank (-1,7%; 49 mlrd teńge), Kaspi (-1,2%; 80 mlrd teńge) jáne Halyq bankinde (-0,3%; 37 mlrd teńge) baiqaldy. Sonymen qatar, kópshilik RBK bankinde (+10,5%; 137 mlrd teńge), Fridom Finans Qazaqstanda (+7,8%; 66 mlrd teńge), Sitibankte (+5,6%; 52 mlrd teńge), BankTsentrKreditte (+5,4%; 250 mlrd teńge), Eýraziialyq bankte (+4,1% ; 82 mlrd teńge), Bereke Bank-te (+2,9%; 39 mlrd teńge), Otbasy bankinde (+1,4%; 35 mlrd teńge) jáne Jusan Bank-te (+0,4%; 6 mlrd teńge) depozitterin aldy.
Ekinshi eshelondaǵy bankterdegi depozittik portfel kólemi qarasha aiynda 1,4%, 2 934 mlrd teńgege deiin qysqardy. Almatydaǵy Qytaidyń TPB-da (+30,8%; 56 mlrd teńge), Qytaidyń Qazaqstandaǵy bankinde (+7,7%; 22 mlrd teńge), ADCB islam bankinde (+4,8%; 1 mlrd teńge), Altyn Bank (+4,5%; 30 mlrd teńge) jáne Home Credit BANK (+0,2% ; 1 mlrd teńge) aqsha salymdarymen tolyqty. Zaman bankinen (-68,8%; 18 mlrd teńge), Shinhan bankinen (-16,6%; 115 mlrd teńge), VTB-dan (-7,9%, 7 mlrd teńge), KZI bankinen (-6,3%; 9 mlrd teńge) jáne Nurbankten (-0,2%; 1 mlrd teńge), kerisinshe jappai aqsha alyndy.
Tartylǵan qarajatty paidalaný koeffitsienti depozittermen salystyrǵanda bankterdiń kreditter portfeliniń jappai ósýine bailanysty qazan aiynda 116,5%-dan qarasha aiynda 113,6% - ǵa deiin tómendedi. Qarashada banktik emes zańdy tulǵalardyń teńgelei depozitteri boiynsha ortasha syiaqy mólsherlemesi 13,2%-ǵa deiin (qazan aiynda 13,1%) artsa, al jeke tulǵalardyń depozitteri boiynsha 13,2%-ǵa deiin (qazan aiynda 13,3%) tómendedi. Kommertsiialyq bankterdiń mindettemeler qurylymyndaǵy depozitterdiń úlesi 78,7%-dy (qazan aiynda 78,6%) qurady.
Ulttyq banktiń ótimdilikti alý kólemin tómendetýi. Qarasha aiynda jabylǵan ótimdiliktiń jalpy kólemi 11,9% (qazan aiynda +9,5% ; jyl basynan beri +42,0%) qysqardy jáne 6 295 mlrd teńgeni qurady. UB-nyń depozittik aýktsion arqyly jasalǵan mámileler kólemi 4,9%-ǵa, 5 154 mlrd teńgege deiin azaidy. Depozitter arqyly ótimdilikti alý 47,6%-ǵa , 641 mlrd teńgege deiin qysqardy, al qysqa merzimdi notalar arqyly ótimdilikti alý ózgerissiz qaldy (500 mlrd teńge). Osylaisha, qarasha aiynda artyq ótimdilikti alýdyń jalpy mólsheri 847 mlrd teńgege tómendedi, al sterildengen ótimdilik kólemi EDB-niń jalpy aqsha massasynyń 14,8%-yn (qazan aiynda 17,0%) jáne EDB brýtta-zaimdar kóleminiń 18,0%-yn (qazan aiynda 21,2%) qamtydy.
Bank sektory tabysynyń ósimi. 2024 jyldyń basynan bastap barlyq kommertsiialyq bankter tabysy 2 337 mlrd teńge deńgeiinde tirkedi, bul ótken jyldyń sáikes kezeńimen salystyrǵanda 16,3%-ǵa artyq. 2024 jyldyń 11 aiynda bank sektorynyń taza paiyzdyq kirisi 3 125 mlrd (+25,1%) teńgeni qurady, al taza komissiialyq kirister 677 mlrd teńge (+1,7%) boldy. Eseptilik kezeńde rezervterdi (proviziialardy) qalpyna keltirýden túsken kirister jyl boiyna 0,7% ǵa ósip, 1 418 mlrd teńgeni qurady.
Bankterdiń menshikti kapitalynyń ulǵaiýy. 2024 jylǵy qarashada bankterdiń jiyntyq kapitaly 2,8%-ǵa (jyl basynan beri +26,5%) ulǵaiyp, 8 682 mlrd teńgeni qurady. Birinshi eshelondaǵy bankterde Bereke Bank pen Sitibankten basqasynda kapital ósimi baiqaldy, ol 0,6%-dan 5,8% aralyǵyna deiin boldy, al ósim kólemi 1 mlrd-tan 102 mlrd teńgege deiin ózgeredi. Zaman bankinen basqa barlyq ekinshi deńgeidegi bankterde kapitaldyń ósimi baiqaldy. Shinhan bank (+3,9%; 3,0 mlrd tg), VTB (+3,6%; 3,7 mlrd tg), Nurbank (+2,7%; 1,8 mlrd tg), Altyn Bank (+2,1%;2,8 mlrd tg), Almatydaǵy Qytaidyń TPB-sy (+1,8%; 1,5 mlrd tenge) jáne Qazaqstandaǵy Qytai banki (+1,8%; 2,0 mlrd tg).
