Jas urpaqty tárbıeleýde aýyz ádebıetindegi óleń-jyr, taqpaq, jańyltpash, ertegi, maqal-mátel, jumbaqtar, sheshendik sózder, tıym sózder, sanamaqtar ár tárbıeshiniń jumysynda negizgi oryn alýy tıis. Osy salalardy balalardyń jas erekshelikterine qaraı jáne olardy jalyqtyryp almaıtyndaı etip, boılaryna sińirý ári olardyń tilderin damytý úlken jaýapkershilikti talap etedi. Óıtkeni, sábı jastan bastap balalarǵa ertegi tyńdatyp, halyq aýyz ádebıetimen sýsyndatý keleshek urpaqtyń oıynyń ushqyrlyǵyna, tiliniń baılylyǵyna, sana – seziminiń ósip damýyna kóp áserin tıgizedi.
Halyqtyq tálim-tárbıedegi sanamaqtar balany tez sanaýǵa jáne de aýyzsha esepterdi tez úırenýge tárbıeleıdi. «Oılaıyq ta, oınaıyq», «Sheshendikke baýlý», «Oınaı bil, oılaı bil», «Sergitý jattyǵýlary», «Ádemilik, ádeptilik» atty kitapshalar 5-6 jastaǵy balalarmen oıyn túrinde ótkiziletin sabaqta qoldanýǵa bolady.
Sanamaqty halyq negizinen jas balaǵa san úıretý maqsatynda shyǵarǵan. Sanamaq balaǵa sandy úıretedi, ári dúnıe tanytady, ári balanyń qısyndy oılaýy men matematıkalyq oılaý qabiletin damytady. Balalardy sheshendikke baýlýda bılermen handardyń, aqyndar men sheshenderdiń, danyshpandardyń ónegesin únemi úıretip otyrý qajet. Halyq aýyz ádebıetiniń ishindegi balalardyń eń súıip tyńdaıtyny ertegiler.
Halyqtyq shyǵarmalar ishinde balany durys, anyq sóıleýge úıretetin, tilin jattyqtyrýǵa beıimdeıtin janr jańyltpashtar men jumbaqtar. Jańyltpashtar arqyly sózderdi durys sóıleýge jeke dybystardy almastyrmaı durys aıtýǵa úıretedi, al jumbaqtar balany baıqaǵyshtyqqa, tapqyrlyqqa baýlyp, oı-qıalyn ushtaýǵa áser etedi.
Mektepke deıingi balalardy óz ana tilinde sóıleýge úıretýde, tárbıe men bilim berý jumystaryn uıymdastyrýda olardyń sóıleý tilin damytýǵa, sóz qurastyryp sóıleýine, sózdik qorynyń molaıýyna basa kóńil bólgen jón. Sábılerdiń dúnıetanymyn keńeıtip, oıyn óristetip, til baılyǵyn jetildirýde kórkem ádebıettiń alatyn orny erekshe.
Balabaqshada til damytý jumystaryn aınala qorshaǵan ortamen, sondaı-aq kórkem ádebıetpen tanystyrý arqyly júzege asyrýǵa bolady. Balaǵa áńgimelep aıtýǵa, oqyp tyńdaýǵa, jattaýǵa arnalǵan materıal onyń damý deńgeıine, jas shamasyna laıyqty bolǵany jón. Ádebı shyǵarmalardyń tili jeńil de, kórkem, balaǵa túsinikti, olardyń sóz qoryn jańa sózdermen baıytatyndaı bolýy kerek.
Ertegi – adam danalyǵynyń qıal-ǵajaıyp týyndysy, ol adamdy qýanyshqa keneltedi, óz kúshine, bolashaǵyna degen senimin ushtap, batyrlyqqa, adamgershilikke, shynaıylyqqa tárbıeleıdi. Halyq aýyz ádebıetiniń ishindegi balalardyń eń súıip tyńdaıtyny ertegiler. Balalarǵa ertegini áńgimelep bergennen keıin ony sahnalap qoıyp, jáne qýyrshaq, saýsaq teatrlary arqyly kórsetip úıretken tıimdi.
Qazaq ertegileri adamdy sıqyrly kúshtermen tańǵaldyrady: samuryq qustyń alyptyǵy, adamsha sóıleıtin Shalquıryq, jándikter de bar... Bul ǵajaıyp keıipkerler ertegiden ertegige «kóship» júredi. Ertegi men keıipkerlerdiń attary ártúrli, sújetteri uqsas bolyp keledi. Balaǵa adamdyq qasıettiń nári ertegi arqyly ana sútimen qosa sińiriledi. Óıtkeni, onyń jany kúnádan pák, taza, kóńilinde kúdik joq. Bárimiz de jaqsy, janǵa jaıly, rahat tabatyn ertegini tyńdap, sol ertegilerden adam boıyna kerektini sińirip óstik. Bala janyn qorektendiretin rýhanı qor – aınaladaǵy barlyq tabıǵat bolmysy, jandy maqulyqtyń bárimen tabystyratyn, tereń de tańǵajaıyp syrlarǵa toly ertegiler.
Tárbıeniń negizgi maqsaty – deni saý, ulttyq sana-sezimi oıanǵan, rýhanı oılaý dárejesi bıik, mádenıetti, parasatty, ar-ojdany mol, eńbekqor, isker, boıynda basqa da ıgi qasıetter qalyptasqan urpaq tárbıeleý. Erteginiń rýhanı tárbıelik máni zor. Ol – balalarǵa rýhanı lázzat berip, qıalǵa qanat bitiretin, jas balanyń ósip jetilýine qajetti nárseniń mol qory bar rýhanı azyq. Rýhanılyq – jeke tulǵanyń negizgi sapalyq kórsetkishi. Rýhanılyqtyń negizinde adamnyń minez-qulqy qalyptasady, ar-uıat, ózin-ózi baǵalaý jáne adamgershilik sapalary damıdy. Munyń ózi meıirimdilikke, izgilikke shaqyrady.
Balalyq shaqtan balalardy qorshaǵan bolmysqa durys túsinikti tárbıeleý qajet. Árıne, bala qorshaǵan ortamen ózi tanysady. Degenmen, otbasy, balabaqsha balada bolmysqa degen belsendi tanymdyq qatynasty oıatýǵa baǵyttalýy kerek. Bolmysqa tanymdyq qatynasty oıatý men tárbıeleýdiń bir joly – ómirdi tikeleı baqylaýdan basqa tanymdyq ádebıetterde jatyr. Búgingi kúni oqytýǵa qoıylyp otyrǵan talaptardyń biri – ómir shyndyǵyn balalarǵa halyq aýyzeki shyǵarmashylyǵy arqyly kórsetý, onyń negizinde balalardyń oı-órisin, qıalyn, estetıkalyq jáne adamgershilik sezimderin damyta otyryp, olardyń halyq shyǵarmashylyǵyna súıispenshilik, eńbeksúıgishtikke degen kózqarasyn arttyrý bolyp tabylady.
Eger halyq ertegilerine pedagogıkalyq-psıhologıalyq turǵydan qaraıtyn bolsaq, munyń jasóspirimderge tanymdyq áseri joǵary. Halyq ertegileriniń tańdaýly úlgileri ǵasyrlar boıy jasalǵan halyq shyǵarmashylyǵy bolǵandyqtan onyń ishinen kórkem til de, tereń oı da, tamasha úzdik keıipkerler de tabylady.
5-6 jastaǵy balalarǵa kitaptan kólemdirek ertegi, áńgime oqyp berip, oqylǵan shyǵarmany 15-20 mınýt tynysh tyńdaı bilýge, áńgimelep berýge úıretý qajet. Sondaı-aq oqylǵan áńgime, ertegi mazmunyna saı bir oqıǵa tóńireginde (demalysta, saıahatta) sýret boıynsha áńgime qurap aıtýǵa múmkindik jasaý kerek. Mysaly. «Shalqan» ertegisindegi keıipkerlerdi ret-retimen qoıý arqyly bala ertegini tolyqtaı aıtyp shyǵýǵa talpynady.
Shyǵarmalardy oqytqan kezde qoǵamdyq ómirge, is-áreketterge baılanysty jańa sózderdiń mán-maǵynasyn túsindirip otyrǵan jón. Kórkem ádebıet arqyly bala tilin damytýda tek qana ertegi, óleń, áńgimemen shektelmeı jumbaq, jańyltpash, sanamaq, maqal-mátel túrleriniń de máni zor.
Bala tilin damytýǵa kórkem ádebıet túrlerin oryndy paıdalana bilgen árbir tárbıeshi balanyń sanasyn arttyra otyryp, túsinigin keńeıtip, uǵymyn baıytady.
Balabaqshadaǵy balaǵa beriletin búgingi tárbıeniń eń ózek alatyn jeri – ol ata-babadan qalǵan asyl mura. Biz bolashaq urpaq tárbıesimen aınalysatyn qazaq tili muǵalimderi halqymyzdyń taýsylmas baı asyl murasyna júginsek, urpaǵymyz bizdiń is-tájirıbemizge, oı-sanamyzǵa, parasatymyzǵa júginýi tıis. Bizdiń balabaqshamyzdaǵy júrgizilip jatqan jumys baǵyty balalardy ata-babadan qalǵan salt-dástúrlerge, adamgershilikke baýlı otyryp, jańa dáýir tehnologıasyn tabysty ıgerý. Alǵa qoıǵan maqsatymyzdy júzege asý úshin biz eń aldymen ózimizdiń ana tilimizdi tolyq meńgerýimiz qajet. Búgingi tańda til týraly kóp aıtylady. Ana tilin qasterlegen adam óz halqynyń tarıhyn, turmys jaǵdaıyn, tynys tirshiligin jaqsy biledi.
Sondyqtan balabaqshadan bastap óz ana tilimizde sóılep, óz halqymyzdyń qadir-qasıeti, rýhanı qundylyǵymyzdy bilip óssek, bolashaq urpaqta óz tilin qadir tutady. Tipti ómirde bolyp jatqan jańalyq ta, basqa da ózgerister bizdiń sana-sezimimizge óz deńgeıinde kelip jetip, jalǵasyn tabady. Bala boıyna Otanyna degen súıispenshilik qasıet sábı shaǵynan bastap sińedi. Tilimizdiń qundylyǵy bala júreginde saqtalady.
Bizdiń «177 bóbekjaı» balabaqshasynda tárbıeleý, oqytý jumysynda balalardyń tilin, sózdik qorlaryn damytý, aýyzsha sóıleýge úırete otyryp, úırengen sózderin kúndelikti is-áreket kezinde tildik qarym-qatynasta qoldana bilýge jattyqtyrý isine erekshe mán beriledi.
Balalarmen sózdik jumysyn júrgize otyryp, olardy aınalasyndaǵy zattarmen tanystyryp, atyn ataı bilýge, qasıeti men sapasyn, túr-túsin jáne pishinin ajyrata bilýge, ómirdegi, qorshaǵan ortadaǵy túrli qubylystar jaıyndaǵy uǵym, túsinikterin damyta otyryp, belsendi túrde tildik qarym-qatynas jasaı bilýge úıretemiz. Balalardyń sózdik qoryn damytýda oıyn tapsyrma jattyǵýlardyń orny erekshe.
Otbasynda, uıymdastyrylǵan oqý, is áreketter de balalarǵa ertegi, áńgime, óleńderdi oqyp berý – balalardyń oqylǵan shyǵarmalardyń mazmunynan qýanyshqa bólenip, oqıǵany taldaýǵa qatysýǵa, ony sahnalaýǵa yntasyn oıatady.
Ata-babalarymyz ómirdegi bar asylyn urpaǵyna arnaǵan, onyń keleshegin áriden oılap, náresteniń dúnıege kelgen sátinen-aq shildehana, besiktoıy, tusaýkesý, tilashar rásimderin jasaǵan. Ony óleń jyrmen kestelep, balanyń qulaǵyna áýenmen jetkize bilgen. Halyqtyq pedagogıka – ulttyq qazyna, sondyqtan da oqý-tárbıe jumystaryna ony keńinen qoldanyp, bala boıyna ata-baba ósıetterin, salt-dástúrin sińirip, halyq qamyn oılaıtyn tilin, dinin tereń biletin, ultjandy, bilimdi jas urpaq tárbıeleý barshamyzǵa ortaq mindet. Olaı bolsa, tárbıe salasyndaǵy eńbegimiz qashanda jemisti bolsyn.
Jańagúl BOLYSBEKOVA, Almaty qalalyq №164 jalpy bilim beretin mekteptiń bastaýysh synyp muǵalimi
