Azamattyq qoǵam máselesi Qazaqstanda uzaq ýaqyt boıy qoǵamdyq-saıası pikirtalastarda kóterilip júrdi. Oǵan koronavırýs, Qańtar oqıǵasy, referendým sekildi sońǵy aýqymdy oqıǵalar áserin tıgizdi. Iaǵnı, úkimettik emes sektor adam quqyqtary men eriktilerdiń belsendiligin edáýir arttyryp, basqarýshylyq sheshimder qabyldaý prosesine áserin kúsheıtti.

Jyldar boıy Qazaqstandaǵy azamattyq qoǵam uǵymynyń tujyrymdamalyq túsinigi óte tar boldy. Sondyqtan, buǵan deıin azamattyq qoǵam memleket tarapynan qarjylyq qoldaý bolǵan kezde ǵana bolady jáne onyń turaqty baqylaýynda bolady dep esepteldi. Sol sebepti de elimizde azamattyq belsendilik deńgeıi tómen sanalady, úkimettik emes uıymdarǵa eshkim senbeı, azamattardy qandaıda bir máselege jumyldyrý múmkindikteri óte tómen bolǵany jasyryn emes.

Osy tusta taqyrypqa qatysty taǵy bir suraq týyndaıdy. Azamattyq qoǵam memlekettik júıeni qoǵam múddesine qyzmet etýge májbúr ete alatyndaı kúshti bola ala ma? Buǵan qatysty saıasattanýshy Rýslan Álimnazar pikirin bildirdi. Onyń oıynsha, elde jyl ótken saıyn azamattyq qoǵamnyń damýyna kóbirek kóńil bólinýde. Sonymen qatar, bul prosestiń táýeldi sıpaty joq, oǵan faktorlardyń edáýir mólsheri, áleýmettik-ekonomıkalyq jáne áleýmettik alǵysharttar, sondaı-aq halyqtyń azamattyq belsendilik dárejesi áser etetini anyq.

Azamattyq qoǵam-saıası úkimetke táýelsiz jumys isteıtin, biraq oǵan yqpal etýge qabiletti qatynastar jıyntyǵy. Eldiń, óńirdiń turaqty ekonomıkalyq damýy azamattyq qoǵamnyń damýyna tikeleı baılanysty. Al onyń negizgi maqsaty – halyqtyń múddesin qorǵap, ony bılikke qajetti deńgeıde jetkizý. Halyqaralyq zertteýlerge súıensek, Qazaqstandaǵy azamattyq qoǵamnyń damýynyń ındeksi óte tómen. Al damyǵan elderdiń bul kórsetkishi 90 paıyzdan joǵary. Onyń saldarynan elde jemqorlyqqa qatysty máseleler keńinen bolyp jatyr. Damyǵan elderde halyq seniminiń joǵary bolýyna bilikti qalyptasqan azamattyq qoǵam áser etedi.

Sarapshynyń sózinshe, Qazaqstannyń azamattyq qoǵamy Parlamenttiń jumysyna qoldaý kórsetedi. Al bul óz kezeginde qoǵamnyń múddesin kórsetetin jáne onyń damýyna yqpal etetin tıimdi zańnamany qalyptastyrýǵa múmkindik beredi.

Elimizde azamattyq sektordyń kóbeıýine keletin bolsaq, saıasattanýshynyń sózinshe, bul shamamen 2000-shy jyldardan bastaldy, al búginge deıin elde resmı túrde tirkelgen jáne ártúrli profıldegi 25 myńǵa jýyq komersıalyq emes uıymdar, 3,9 myńnan astam dinı birlestikter bar.

Osy ýaqyt ishinde azamattyq qoǵam ınstıtýttarynyń memlekettik organdarmen jáne bıznes sýbektilerimen dıalog ornatý úshin, sondaı-aq ózekti áleýmettik máselelerdi sheshý prosesine qatysý úshin múmkindikter dálizin qurdy dep aıtýymyzǵa bolady.

Nátıjesinde memlekettik organdar azamattyq sektordyń rólin jan-jaqty damytý jáne teń quqyly yntymaqtastyq úshin keıbir memlekettik fýnksıalardy berý arqyly kúsheıtý týraly óz nıetterin ashyq bildirdi.

Qazir Qazaqstannyń qoǵamynda beıqamdyq men qamqorshyldyqtyń basymdylyǵy baıqalady. Beıqamdyq azamattardyń ártúrli deńgeıdegi qoǵamdyq ómirge belsendi qatysýyn tejeıdi, olar turatyn jerindegi ártúrli máselelerdi birlesip sheshýden bastap, eldi basqarý prosesine qatysýǵa deıingi dúnıelerdi qamtıtynyn eshqashan esten shyǵarmaǵan abzal. Qamqorshyldyq adamdardy memleketke jáne onyń organdaryna olardyń táýelsizdigin shektep, olardyń ómiriniń barlyq máselesi boıynsha táýeldi etedi.

Sonymen qatar, zamanaýı qoǵamnyń oń úrdisi de bar, mysaly halyqtyń áleýmettik osal toptary nemese kez kelgen azamat qıyn jaǵdaılarǵa tap bolǵan kezde jekelegen azamattar bir-birine belsendi túrde kómektesedi. Bul erektiler qatarynyń kóbeıgenin kórsetedi.

Mysaly, Qazaqstanda COVID-19 pandemıasy taraǵan kezde eriktiler halyqpen túsindirý jumystaryn júrgizdi, naýqastarǵa kútim jasaý boıynsha dárigerlerge kómek kórsetti, zeınetkerler men múgedekterge azyq-túlik pen dári-dármek jetkizdi.

QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń derekteri boıynsha sol jyly eriktiler uıymdary músheleriniń sany úsh esege artyp, 190 myńǵa jýyq adamǵa jetti, al eriktiler jobalarynyń sany – 2 myńǵa jýyqtady.

Aldaǵy ýaqytta bizder azamattyq qoǵamdy qoldaıtyn ınstıtýttardy kúsheıtý joly arqyly azamattyq qoǵam ınstıtýttarynyń turaqtylyǵyn qamtamasyz etýimiz kerek.

Saıasattanýshy Rýslan Álimnazar oıynsha, azamattyq sektordyń turaqtylyǵy jáne memlekettik emes ınstıtýttar qyzmetiniń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý úshin statısıkalyq derekterdi júıeleý kerek.

– Qazir azamattyq qoǵamda bolyp jatqan prosesterdi zertteýdiń akademıalyq tásilderi men quraldaryn damytý boıynsha júıeli pikirtalastar ortasyn qalyptastyrý úshin komersıalyq emes basqarý boıynsha bilim berý baǵdarlamalary men oqý josparlaryn engizgen durys. Volonterlik qyzmettiń bedelin arttyrý, volonterlerdiń azamattyq sektor jumysyna qatysýyn keńeıtý, volonterlerdiń azamattyq bastamalarǵa qatysýynyń qoljetimdiligi men yńǵaılylyǵyn arttyrý jónindegi qadamdardy iske asyrýǵa bolady, – degen oıyn ortaǵa saldy.

Bul rette azamattyq qoǵamnyń memlekettik jáne memlekettik emes sektorlarynyń ózara is-qımylynyń zańnamalyq negizin jetildirý qajet. Óz kezeginde azamattyq qoǵam máselelerin júıeli zerttep júrgen maman qazaq qoǵamyn qandaı mańyzdy sharalardy júzege asyrý kerektigin alǵa tartty.

– Memlekettik jáne komersıalyq emes sektorlar ókilderiniń memlekettik qyzmetter kórsetý standarttaryn jáne memlekettik fýnksıalardy komersıalyq emes sektorǵa berý rásimderin ázirleý jónindegi birlesken jumysyn aıaqtaǵan jón. Bıznes sýbektilerin áleýmettik mańyzy bar jobalarǵa, is-sharalarǵa qatysýǵa tartý jáne demeýshilik pen qaıyrymdylyq mádenıetin qalyptastyrý boıynsha jaǵdaılardy damytý kerek. Ortalyq jáne jergilikti deńgeılerde memleket tarapynan komersıalyq emes uıymdardy qarjylyq qoldaý júıelerin jetildirý jáne damytqan durys. Óziniń nysanaly toptary bar azamattardyń áleýmettik osal toptary bar jobalardy qarjylandyrýdyń erekshe sharttary engizilse, oń nátıje kórsetedi, – dep bilikti maman oıyn qorytyndylady.

Damyǵan elderde memlekettik júıe men azamattyq qoǵam ınstıtýttary tonnyń ishki baýyndaı birlesip jumys isteıtini belgili. Qazirgi tańda osy baǵytta jumystar júrip jatyr. Bul rette memlekettiń elimizdegi eriktilerge barynsha qoldaý kórsetip, olardyń jumysyn úılestiretin arnaıy zań da qabyldaǵanyn bilemiz. Mundaı mańyzdy is-sharalar elimizde azamattyq qoǵamnyń damýyna septigin tıgizetini sózsiz. Bul baǵyttaǵy jumystar elimizde toqtaýsyz júretine senimdimiz.