Azamattyq qoǵam máselesi Qazaqstanda uzaq ýaqyt boiy qoǵamdyq-saiasi pikirtalastarda kóterilip júrdi. Oǵan koronavirýs, Qańtar oqiǵasy, referendým sekildi sońǵy aýqymdy oqiǵalar áserin tigizdi. Iaǵni, úkimettik emes sektor adam quqyqtary men eriktilerdiń belsendiligin edáýir arttyryp, basqarýshylyq sheshimder qabyldaý protsesine áserin kúsheitti.
Jyldar boiy Qazaqstandaǵy azamattyq qoǵam uǵymynyń tujyrymdamalyq túsinigi óte tar boldy. Sondyqtan, buǵan deiin azamattyq qoǵam memleket tarapynan qarjylyq qoldaý bolǵan kezde ǵana bolady jáne onyń turaqty baqylaýynda bolady dep esepteldi. Sol sebepti de elimizde azamattyq belsendilik deńgeii tómen sanalady, úkimettik emes uiymdarǵa eshkim senbei, azamattardy qandaida bir máselege jumyldyrý múmkindikteri óte tómen bolǵany jasyryn emes.
Osy tusta taqyrypqa qatysty taǵy bir suraq týyndaidy. Azamattyq qoǵam memlekettik júieni qoǵam múddesine qyzmet etýge májbúr ete alatyndai kúshti bola ala ma? Buǵan qatysty saiasattanýshy Rýslan Álimnazar pikirin bildirdi. Onyń oiynsha, elde jyl ótken saiyn azamattyq qoǵamnyń damýyna kóbirek kóńil bólinýde. Sonymen qatar, bul protsestiń táýeldi sipaty joq, oǵan faktorlardyń edáýir mólsheri, áleýmettik-ekonomikalyq jáne áleýmettik alǵysharttar, sondai-aq halyqtyń azamattyq belsendilik dárejesi áser etetini anyq.
Azamattyq qoǵam-saiasi úkimetke táýelsiz jumys isteitin, biraq oǵan yqpal etýge qabiletti qatynastar jiyntyǵy. Eldiń, óńirdiń turaqty ekonomikalyq damýy azamattyq qoǵamnyń damýyna tikelei bailanysty. Al onyń negizgi maqsaty – halyqtyń múddesin qorǵap, ony bilikke qajetti deńgeide jetkizý. Halyqaralyq zertteýlerge súiensek, Qazaqstandaǵy azamattyq qoǵamnyń damýynyń indeksi óte tómen. Al damyǵan elderdiń bul kórsetkishi 90 paiyzdan joǵary. Onyń saldarynan elde jemqorlyqqa qatysty máseleler keńinen bolyp jatyr. Damyǵan elderde halyq seniminiń joǵary bolýyna bilikti qalyptasqan azamattyq qoǵam áser etedi.
Sarapshynyń sózinshe, Qazaqstannyń azamattyq qoǵamy Parlamenttiń jumysyna qoldaý kórsetedi. Al bul óz kezeginde qoǵamnyń múddesin kórsetetin jáne onyń damýyna yqpal etetin tiimdi zańnamany qalyptastyrýǵa múmkindik beredi.
Elimizde azamattyq sektordyń kóbeiýine keletin bolsaq, saiasattanýshynyń sózinshe, bul shamamen 2000-shy jyldardan bastaldy, al búginge deiin elde resmi túrde tirkelgen jáne ártúrli profildegi 25 myńǵa jýyq kommertsiialyq emes uiymdar, 3,9 myńnan astam dini birlestikter bar.
Osy ýaqyt ishinde azamattyq qoǵam institýttarynyń memlekettik organdarmen jáne biznes sýbektilerimen dialog ornatý úshin, sondai-aq ózekti áleýmettik máselelerdi sheshý protsesine qatysý úshin múmkindikter dálizin qurdy dep aitýymyzǵa bolady.
Nátijesinde memlekettik organdar azamattyq sektordyń rólin jan-jaqty damytý jáne teń quqyly yntymaqtastyq úshin keibir memlekettik fýnktsiialardy berý arqyly kúsheitý týraly óz nietterin ashyq bildirdi.
Qazir Qazaqstannyń qoǵamynda beiqamdyq men qamqorshyldyqtyń basymdylyǵy baiqalady. Beiqamdyq azamattardyń ártúrli deńgeidegi qoǵamdyq ómirge belsendi qatysýyn tejeidi, olar turatyn jerindegi ártúrli máselelerdi birlesip sheshýden bastap, eldi basqarý protsesine qatysýǵa deiingi dúnielerdi qamtitynyn eshqashan esten shyǵarmaǵan abzal. Qamqorshyldyq adamdardy memleketke jáne onyń organdaryna olardyń táýelsizdigin shektep, olardyń ómiriniń barlyq máselesi boiynsha táýeldi etedi.
Sonymen qatar, zamanaýi qoǵamnyń oń úrdisi de bar, mysaly halyqtyń áleýmettik osal toptary nemese kez kelgen azamat qiyn jaǵdailarǵa tap bolǵan kezde jekelegen azamattar bir-birine belsendi túrde kómektesedi. Bul erektiler qatarynyń kóbeigenin kórsetedi.
Mysaly, Qazaqstanda COVID-19 pandemiiasy taraǵan kezde eriktiler halyqpen túsindirý jumystaryn júrgizdi, naýqastarǵa kútim jasaý boiynsha dárigerlerge kómek kórsetti, zeinetkerler men múgedekterge azyq-túlik pen dári-dármek jetkizdi.
QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý ministrliginiń derekteri boiynsha sol jyly eriktiler uiymdary músheleriniń sany úsh esege artyp, 190 myńǵa jýyq adamǵa jetti, al eriktiler jobalarynyń sany – 2 myńǵa jýyqtady.
Aldaǵy ýaqytta bizder azamattyq qoǵamdy qoldaityn institýttardy kúsheitý joly arqyly azamattyq qoǵam institýttarynyń turaqtylyǵyn qamtamasyz etýimiz kerek.
Saiasattanýshy Rýslan Álimnazar oiynsha, azamattyq sektordyń turaqtylyǵy jáne memlekettik emes institýttar qyzmetiniń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý úshin statistikalyq derekterdi júieleý kerek.
– Qazir azamattyq qoǵamda bolyp jatqan protsesterdi zertteýdiń akademiialyq tásilderi men quraldaryn damytý boiynsha júieli pikirtalastar ortasyn qalyptastyrý úshin kommertsiialyq emes basqarý boiynsha bilim berý baǵdarlamalary men oqý josparlaryn engizgen durys. Volonterlik qyzmettiń bedelin arttyrý, volonterlerdiń azamattyq sektor jumysyna qatysýyn keńeitý, volonterlerdiń azamattyq bastamalarǵa qatysýynyń qoljetimdiligi men yńǵailylyǵyn arttyrý jónindegi qadamdardy iske asyrýǵa bolady, – degen oiyn ortaǵa saldy.
Bul rette azamattyq qoǵamnyń memlekettik jáne memlekettik emes sektorlarynyń ózara is-qimylynyń zańnamalyq negizin jetildirý qajet. Óz kezeginde azamattyq qoǵam máselelerin júieli zerttep júrgen maman qazaq qoǵamyn qandai mańyzdy sharalardy júzege asyrý kerektigin alǵa tartty.
– Memlekettik jáne kommertsiialyq emes sektorlar ókilderiniń memlekettik qyzmetter kórsetý standarttaryn jáne memlekettik fýnktsiialardy kommertsiialyq emes sektorǵa berý rásimderin ázirleý jónindegi birlesken jumysyn aiaqtaǵan jón. Biznes sýbektilerin áleýmettik mańyzy bar jobalarǵa, is-sharalarǵa qatysýǵa tartý jáne demeýshilik pen qaiyrymdylyq mádenietin qalyptastyrý boiynsha jaǵdailardy damytý kerek. Ortalyq jáne jergilikti deńgeilerde memleket tarapynan kommertsiialyq emes uiymdardy qarjylyq qoldaý júielerin jetildirý jáne damytqan durys. Óziniń nysanaly toptary bar azamattardyń áleýmettik osal toptary bar jobalardy qarjylandyrýdyń erekshe sharttary engizilse, oń nátije kórsetedi, – dep bilikti maman oiyn qorytyndylady.
Damyǵan elderde memlekettik júie men azamattyq qoǵam institýttary tonnyń ishki baýyndai birlesip jumys isteitini belgili. Qazirgi tańda osy baǵytta jumystar júrip jatyr. Bul rette memlekettiń elimizdegi eriktilerge barynsha qoldaý kórsetip, olardyń jumysyn úilestiretin arnaiy zań da qabyldaǵanyn bilemiz. Mundai mańyzdy is-sharalar elimizde azamattyq qoǵamnyń damýyna septigin tigizetini sózsiz. Bul baǵyttaǵy jumystar elimizde toqtaýsyz júretine senimdimiz.
