XX ǵasyr ‒ aýyrtpalyqqa, aza men jazaǵa toly ǵasyr edi: repressıa, soǵys, dúrkin-dúrkin asharshylyq, qýǵyn-súrgin, emıgrasıa, kolonızasıa, genosıd, t.b. Soǵan qaramastan qanquıly hám aýmaly-tókpeli zamanda qazaqqa, Alash jurtyna aıanbaı eńbek etip, artyna mura qaldyrǵan ultshyl azamat kóp. Jas talap ótkennen sabaq, búginnen ónege, tarıhtan taǵylym alý úshin áýeli qazaqqa qaltqysyz berilgen bekem erlerdi umytpaǵany abzal. Solardyń biri ‒ Oraz Jandos.
Ol jıyrma jylǵa tarta eldiń oqý-aǵartý, ǵylymı, qoǵamdyq-saıası baǵytyndaǵy quziretti oryndarda qyzmet atqardy. Bul rette, akademık, alashtanýshy-ǵalym, tarıhshy Keńes Nurpeıis 2007 jyly jaryq kórgen «Tarıhı tulǵalar» kitabynda bylaı dep jazady: «Oraz Jandosov iri memleket jáne qoǵam qaıratkeri ǵana emes, sonymen qatar Qazaqstan men Túrkistannyń áleýmettik-ekonomıkalyq jáne qoǵamdyq-saıası ómiriniń tarıhyn zertteýshi, sheshen, ári pýblısıs, ult máselesi men agrarlyq sharýashylyq máselesiniń de bilgiri boldy». Rasynda, Oraz san-salaly arnada qyzmet qyldy: jer-sý reformasyn ázirleý, sharýa, dıqan, batraktar uıymdaryn qurý, ulttyq jáne memlekettik qurylys jumystaryn basqarý isine belsene aralasty. Sondaı-aq, ol Túrkistan KP Musylman komısıasynyń Oblystyq búro Tóraǵasy, Jetisý oblysy Revkom Tóraǵasy, «Qosshy» odaǵynyń Oblystyq komıtet Tóraǵasy, Qazaq KSR Halyq aǵartý komısary, Túrkistan KP OK Úgit-nasıhat bóliminiń meńgerýshisi jáne t.b.qyzmetterdi abyroımen atqarǵan-dy. Máselen, 1920 jyly Tashkentte ótken Túrkistan komýnıstik partıasynyń V sezi kezindegi qaýly-qarar negizinde qurylǵan «Qosshy» odaǵy keıinderi ataýyn ózgertip, «Kedeı» odaǵy bop ózgeredi. Oǵan A. Asylbekov, S. Seıfýllın, S. Meńdeshev, A. Rozybakıev, G. Korostelev, Á. Jangeldın, J. Báribaev, t.b. jetekshilik etkeni aıqyn. 1921 jyly atalmysh uıym qataryn Jetisý oblysynyń ózinde on segiz myńǵa jýyq adam tolyqtyrǵan, óńir-óńirde bólimshe-uıashyqtar (ıacheıkalar) ashylǵan. «Qosshy» aldynda eńbek artelderin qurý, kedeılerge jer úlestirý, sharýalardy biriktirý, olardy qural-saımanmen qamtamasyz etý, salyq jınaý, eńbekshilerdiń saıası oı-sanasy jáne mádenı deńgeıin kóterý sekildi mindetter turdy. Sol tusta dekret, nasıonalızasıa, tap tartysy, azyq-túlik salyǵy, Jańa ekonomıkalyq saıasat (NEP), proletarıat, kooperasıa (seriktestik), eksproprıasıa sıaqty túsinikter keńinen qoldanyla bastaǵany ras. Ókinishtisi sonda, jappaı ujymdastyrý (kollektıvızasıa) kezinde «Qosshy» otyzynshy jylǵy oıranǵa tap bolady, aqyry taratylady. Desek te, Oraz Qıqymuly jataqtardyń jaǵdaıyn ońaltý jolynda qyrýar jumys atqardy.
Osy turǵydan kelgende, Sh.Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologıa ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri, t.ǵ.k., dosent G.J. Óskembaı «Oraz Qıqymuly Jandosovtyń qoǵamdyq-saıası qyzmeti» maqalasynda búıdeıdi: «Oraz Jandosov «Qosshy» odaǵyn basqarý barysynda ártúrli qoǵamdyq jumystarǵa belsene aralasty. Ásirese, Túrkistan Respýblıkasy sıaqty ońtústikte qalyptasqan ózindik ereksheligi bar óńirde áıelder máselesi qaıshylyqtarǵa toly boldy. O. Jandos qazaq áıelderiniń taǵdyryna baılanysty olardyń quqyqtaryn qorǵaýda, bilim alýyna, saýatty bolýyna baılanysty kóptegen is-sharalardy júzege asyrdy. Jergilikti jerlerdegi qoǵamdyq uıymdarǵa áıelderdi tartý, konferensıalar men sez materıaldarymen tanystyrý, saılaýǵa qatysýǵa múmkinshilik týǵyzý, keńestik qurylysqa áıelderdi qatystyrý sıaqty máselelerdi alǵa qoıdy».
Sondaı-aq, Oraz Jandos halyqty saýattandyrý, mekteptegi bilim berý jumysyn qadaǵalaý, qazaq balalaryn oqytý, qarańǵylyq, nadandyqty joıý, jaqsy, bilikti ustaz-muǵalimderdi tartý jaǵyna erekshe mán berdi. Alaıda, Aqtóbe, Orynbor, Bókeı, Oral, Qostanaı (Torǵaı) topyraǵyn qamtyǵan 1921-1922 jylǵy asharshylyq «mádenı qurylystyń» ary qaraı qanat jaıýyna kesirin tıgizdi. Atap aıtqanda, muǵalimderge jalaqy, halyqqa azyq-túlik, jatyn oryn, kıim-keshek jetispeýshiligi isti odan saıyn qıyndatyp jiberdi.
O. Qıqymuly «Jetisý oblysyndaǵy keńestik kurylystyń damýy týraly oılar» atty maqalasynda bylaı deıdi: «Qosshy» odaǵy joldastyq kooperatıvter aýyl men selolardaǵy eńbekshi buqara men kedeıler qoǵamy bolyp qaıta qurylýy kerek. Bulaı bolmasa, ol óziniń qyzmetine shynaıy negiz taba almaıdy, onyń ydyraýy sózsiz. Alaıda, bul qaıta qurylý barysynda keńestik qoǵamnyń dástúrlerin nasıǵattaýdy saqtap qalýy tıis. Kerisinshe, «Qosshy» odaǵy keńestik jáne mádenı qurylystyń bazasy bolyp qalýy kerek». Shynynda da, «Qosshynyń» áleýmettik, ekonomıkalyq, saıası róli zor boldy desek artyq aıtqandyq emes. Mysaly, 1918 jyly qazaq tiliniń jaı-japsaryna, shetke ysyrylyp bara jatqanyna narazy bolǵan jas Oraz: «İs qaǵazdar qazaq tilinde júrgizilsin!..» ‒ dep bastama kóteredi. Munymen qatar, tarıhı tulǵa Vernyı ataýyn Almaty dep ózgertý týrasyndaǵy buıryqqa qol qoıǵan, aýyldaǵy qazaq balalaryn oqytý úshin mektep ashý isine muryndyq bolǵan, ótirik kósemder men aramza moldalarmen kúresip, olardyń qazaq qoǵamyna teris áser etpeýin baqylaǵan, qyzǵyshtaı qoryǵan, búgingi «Jetisý» (burynǵy «Kómek») gázetiniń shyǵýyna yqpal etip, redaktory qyzmetin atqarǵan.
Mádenıet, oqý-aǵartý salasynyń bilgiri, qoǵam jáne memleket qaıratkeri Oraz Jandos 1910 jyly Lev Tolstoı atyndaǵy Vernyı qalalyq kitaphana, al keıin 1920 jyly Jetisý oblystyq kópshilik kitaphana ataýyn Memlekettik kópshilik kitaphana bop ózgerýine yqpal etip, alǵashqy dırektory bolady. Bul ‒ qazirgi Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kitaphanasy. Mine, Oraz Qıqymulynyń qysqa ǵumyrynda Alashqa tıgizgen paıdasy orasan. Ol kisige «Keńes ókimetiniń jaýy», «kontra», «japon tyńshysy», «halyq jaýy» sekildi negizsiz jala jabylyp, 1938 jyly Almatydaǵy NKVD abaqtysynda atylǵan.
Ataqty Kenen Ázirbaı óziniń «Orazjanynda»: «Orazjan, serkesi ediń Jetisýdyń/ Jasyńnan talaptanyp oqý qýdyń» dep laıyqty baǵasyn berse, qaıratkerdiń shóbereleri ‒ Jan-Álı men Dos-Álı Abdýllaevtar atasyn bylaı dep eske alady: «Jyrtyq úıdi jel tabar, ótirik sózdi shyn tabar» degendeı, Oraz Jandos 1957 jyldyń 1 tamyzynda KSRO-nyń Joǵarǵy Sotynyń Áskerı Kollegıasymen aqtaldy». Óz halqynyń jarqyn adamdarynyń biri ‒ O. Qıqymulyndaı erdiń ónegege toly ómiri ‒ keıingi jasqa úlgi. Onyń tulǵasyn, bolmys-bitimin, eńbegin nasıhattaý, dáripteý – ulyq is, urpaqqa amanat, búginge taǵylym! Bıyl tuǵyry bıik tulǵanyń 125 jyldyǵy. Qaıratkerdiń qylǵan qyzmeti ult jadynda, halyq júreginde máńgilikke saqtalady.
Álibek BAIBOL,
«Qyr balasy» QQ Basqarma múshesi,
ádebıettanýshy-ǵalym,
alashtanýshy, jazýshy-dramatýrg.
