Ekologiia máselesi Prezident Toqaevtyń birde-bir Joldaýynda atalmai, aitylmai qalǵan emes. Memleket basshysy jasyl ekonomika qaǵidattary men qorshaǵan ortany qorǵaý máselesin qatar alyp qarastyryp, ozyq elderdiń tájiribesine júginýge úndep keledi.
Qazaqstandaǵy ekomádeniettiń deńgeii qandai? Halyq qorshaǵan ortaǵa qurmetpen qarai ma álde áli de bolsa nemquraidy kózqaras basym ba? Jańa Ekologiialyq kodekstiń basymdyǵy nede, onyń burynǵy qujattan qandai artyqshylyǵy bar?
Álbette, bul saýalǵa bizge qaraǵanda bilikti sarapshy áldeqaida tolymdy jaýap bereri anyq.
Dalanews.kz aqparattyq agenttiginiń tilshisi kópshiliktiń kókeiindegi suraqtardy depýtat, QR Paralmenti Májilisindegi Ekologiia jáne jer qoinaýyn paidalaný komiteti men Qazaqstandaǵy ekouiymdar assotsiiatsiiasynyń beldi múshesi Aijan Ysqaqovaǵa kóldeneńinen qoiǵan edi.
Aita ketelik, buǵan deiingi Joldaýynda Memleket basshysy jańa Ekologiialyq kodeks (ári qarai – Ekokodeks, red.) ázirleýdiń qajettigin basa kórsetip, sala mamandaryna tiisti tapsyrma bergen bolatyn. Toqaevtyń atap ótkenindei jańarǵan, kem-ketigi túzelgen qujat saladaǵy kóp jyldan beri qordalanǵan máselelerdi sheshýge járdemdesýi tiis.
«Osynaý qujattyń kómegimen osy kúnge deiin bilgenin istep, qorshaǵan ortany lastap, aýany bylǵap kelgen óndiris oryndary qatań baqylaýǵa alynatyn boldy. Budan syrt, Prezident mindettegen halyqaralyq tájiribeler jáne damyǵan elderdiń ekologiialyq máselelerdi sheshýdegi ozyq sheshimderi nazarǵa alyndy.
Budan bylai elimizdegi óndiris oryndary óz biýdjetinen arnaiy qarjy qarastyryp, ekologiia salasyndaǵy qoljetimdi ári ozyq tehnologiialardy engizedi. Álbette, bul ýaqyt ete kele aýanyń tazarýy, qorshaǵan ortanyń kelbetin kirgizýge járdemdesedi. Bylaisha aitqanda, siz ben biz tynystaityn aýadaǵy ziiandy zattardyń mólsheri azaiady, ekologiialyq ahýal jaqsarady, tiisinshe aýrý-syrqaýdyń kórsetkishi de tómendeidi», – deidi sarapshy.
Dalanews.kz anyqtamasy:
Jańa Ekokodekstiń talaptary boiynsha 2030 jylǵa deiin elimizdegi qatty turmystyq qaldyqtardyń qataryna kiretin qoqystyń 42 paiyzy qaita óńdelýi qajet. Qujat kúshine engeli beri ekobelsendilerdiń kómegimen 5 myńǵa tarta zańsyz qoqys alańdary anyqtalǵan eken. Jańa Qazaqstan biligi mundai kemshilikterdi kóz juma qaramai, búgingi tańda mundai zańsyz alańdardyń kópshiliginiń kózi joiylǵan.
Úkimet ekobelsendilerdiń pikirine qulaq asýda ma?
Aijan Ysqaqovanyń aitýynsha, jańa Ekokodeks elimizdegi ekologiialyq problemalarǵa qoǵam belsendileriniń atsalysýyna jol ashyp otyr. Qoǵam qorshaǵan ortaǵa qatysty kózqarasy nazarǵa alynyp, eldiń pikiri birinshi kezekte eskeriletin bolady.
Sarapshynyń toqtalyp ótkenindei, qorshaǵan ortany qorǵaý máselelerine baǵyttalǵan aýqymdy qarajattyń qalai jumsalyp jatqany da qoǵam, halyq tarapynan baqylaýǵa alynady.
«Ekobelsendiler bul máseleni sońǵy 10 jyl boiynda úzdiksiz kóterip kelgeni jasyryn emes. Alaida árqily, ártúrli sebeppen qarjynyń ashyq igerilýine kóptegen jyldar boiy keiinge shegerilip keldi. Budan bylai bizder ekologiiaǵa bólingen qyrýar qarajattyń qaida, qandai maqsatqa jumsalǵanyn onlaiyn rejimde kórip, baqylap otyramyz.
Toqaevtyń qorshaǵan ortany aialaýǵa qatysty tapsyrmasy aldymen osy sharaǵa bólingen qarjynyń uqypty jumsalýynan bastalady», – deidi ol.
Aita ketelik, jańa Ekokodeks byltyrǵy jyldyń 1 shildesinde kúshine engen. Elimiz 2013 jyldan beri ekonomikadaǵy kontseptsiialarǵa ózgeris engizip, jasyl ekonomikaǵa kóshý týraly sheshim qabyldaǵan. Bul óz kezeginde eski Ekokodekstiń ózgerýine alǵyshart bolǵan edi.
Dalanews.kz saity sońǵy 4 jyldyń bederinde Prezidenttiń Joldaýyna muqiiat kóńil bólip, tyńǵylyqty sholý jasap keledi. Osyǵan deiin málimdemesinde Memleket basshysy aldaǵy 5-6 jyldyń ishinde Qazaqstan boiynsha 2 mlrd-qa jýyq tal-terek týraly tapsyrma bergen. Ekosarapshylardyń paiymynda bul aqylǵa syiymdy san.
Dese de, elimizdiń ekoahýalyn jaqsartý úshin taǵy nendei is-sharalardy qolǵa alýǵa bolady?
«Prezident kótergen máseleni árkim ártúrli qabyldaǵany jasyryn emes. Keibireýlerdiń tarapynan bul kórsetkishke jetý múmkin emes degen pikir aityldy. Árine, mundai ýájge de oryn bar, kez kelgen máselege syni kózqaraspen qaraityn aýditoriianyń aýzyna qaqpaq qoia almaimyz.
Toqaevtyń tal-terek otyrǵyzýǵa qatysty batyl málimdemesin eger tiisti qarjylai qoldaý men júieli jumys júrgizilse, júzege asyrýǵa bolady.
Jasyrary joq, elimizdegi kóptegen eldi mekenderde kógaldandyrý máselesi aqsap tur. Qazaqstandaǵy ormannyń úlesi tym mardymsyz. Mendegi málimet boiynsha elimizdegi orman qorynyń úlesi 1,3 paiyzdyń shamasynda, sekseýil men tal-terekterdi qosa alǵannyń ózinde 4 paiyzdan áreń asady.
Óz basym aldaǵy 5-6 jyldyń kóleminde Qazaqstandaǵy orman qoryn ájeptáýir ulǵaityp, sonyń ishinde qalalardy da jasyl jelekke toltyrarymyzǵa úmittimin», – deidi óz kezeginde Aijan Ysqaqova.
Onyń paiymdaýynsha, elimizdegi orman qorynyń alqabyn ulǵaitý men ekologiialyq jaǵdaidyń jaqsarýy bir-birimen tyǵyz bailanysty.
Halyqtyń ekosaýatyn qalai arttyramyz?
Sarapshy elimizdegi ekomádeniettiń tómen ekendigin jasyrmaidy. Qorshaǵan ortamen bailanysty túrli keleńsiz, sońǵy daý-damaiǵa ulasqan jaittardyń jiilep ketkenin aitady. Onyń aitýyna qaraǵanda, buǵan sońǵy otyz jylda ekosaýatty kóterýge baǵyttalǵan jumystardyń júrgizilmeýi sebep bolǵan.
«Aitalyq, Aqtaý turǵyndarynyń teńiz jaǵasyna shyǵyp qalǵan itbalyqtardy taspen urý, qaltaly kompaniianyń dál irgesindegi aǵashtardy otap tastaǵan elimizde ekologiialyq tárbieniń aqsap turǵanyn kórsetedi. Al tárbie tal besikten bastalady. Eresekterdiń barlyǵyn túzei almasymyz taǵy belgili. Osy sebepti jumysty oqýshylardan bastaý qajet. Mektepterde qorshaǵan orta men janýarlarǵa aiaýshylyqpen qaraý týraly arnaiy dáris júrgizgen durys», – deidi Aijan Ysqaqova.
Sarapshynyń atap ótkenindei, halyqtyń ekologiialyq saýaty men mádenieti qalyptaspaiynsha ekotýrizmdi damytý múmkin emes.
Sói degen Aijan Ysqaqova ekotýrizm sheńberinde ekomádenietti damytýǵa da basymdyq berilýi kerektigin aitady.
«Máselen, biylǵy jyly Býrabai demalys aimaǵyna 60 myńǵa jýyq týrist arnaiy kelgen. Álbette, ishki týrizmniń damyp, biýdjetke tabys túse bastaǵany qýantady. Áitse de, osynshama halyq sońynda qaldyratyn qoqys kólemin estiseńiz jaǵańyzdy ustaisyz. Mendegi málimet boiynsha ulttyq park qyzmetkerleri 200 tonnadan asa qoqys shyǵarǵan. Onyń basym kópshiligi turmystyq qaldyqtar, sonyń ishinde plastiktiń úlesi kóp.
Elimizdegi taǵy bir ózekti másele kóptegen demalys oryndarynda qoqys tastaityn jáshikter jetispeidi. Bul Býrabaiǵa ǵana emes, Alakól, Almaty men Mańǵystaý óńirindegi demalys óńirlerine tán jaǵdai. Qolyndaǵy qoqysty kóligine salǵysy kelmeitin halyq ony dalaǵa laqtyra salady. Al plastik qorytylmaidy, jyldar boiy ziiandy zattar bóledi. Ókinishke orai, bul týraly kópshilik azamattar oilana bermeidi. Osy sebepti de ekotýrizmdi damytpas buryn, aldymen halyqtyń ekologiialyq saýatyn arttyryp, mádenietin qalyptastyrýymyz kerek», – deidi depýtat.
Ázirlegen Aiaýlym ShAIMARDAN
