Ekologıa máselesi Prezıdent Toqaevtyń birde-bir Joldaýynda atalmaı, aıtylmaı qalǵan emes. Memleket basshysy jasyl ekonomıka qaǵıdattary men qorshaǵan ortany qorǵaý máselesin qatar alyp qarastyryp, ozyq elderdiń tájirıbesine júginýge úndep keledi.
Qazaqstandaǵy ekomádenıettiń deńgeıi qandaı? Halyq qorshaǵan ortaǵa qurmetpen qaraı ma álde áli de bolsa nemquraıdy kózqaras basym ba? Jańa Ekologıalyq kodekstiń basymdyǵy nede, onyń burynǵy qujattan qandaı artyqshylyǵy bar?
Álbette, bul saýalǵa bizge qaraǵanda bilikti sarapshy áldeqaıda tolymdy jaýap bereri anyq.
Dalanews.kz aqparattyq agenttiginiń tilshisi kópshiliktiń kókeıindegi suraqtardy depýtat, QR Paralmenti Májilisindegi Ekologıa jáne jer qoınaýyn paıdalaný komıteti men Qazaqstandaǵy ekouıymdar assosıasıasynyń beldi múshesi Aıjan Ysqaqovaǵa kóldeneńinen qoıǵan edi.
Aıta ketelik, buǵan deıingi Joldaýynda Memleket basshysy jańa Ekologıalyq kodeks (ári qaraı – Ekokodeks, red.) ázirleýdiń qajettigin basa kórsetip, sala mamandaryna tıisti tapsyrma bergen bolatyn. Toqaevtyń atap ótkenindeı jańarǵan, kem-ketigi túzelgen qujat saladaǵy kóp jyldan beri qordalanǵan máselelerdi sheshýge járdemdesýi tıis.
Aıjan Ysqaqovanyń pikirinshe, Qazaqstan jurtshylyǵy jańa Ekokodekstiń tıimdiligin az ýaqyttan keıin sezine bastaıdy, qazirdiń ózinde aýyz toltyryp aıtarlyq jetistikter bar.
«Osynaý qujattyń kómegimen osy kúnge deıin bilgenin istep, qorshaǵan ortany lastap, aýany bylǵap kelgen óndiris oryndary qatań baqylaýǵa alynatyn boldy. Budan syrt, Prezıdent mindettegen halyqaralyq tájirıbeler jáne damyǵan elderdiń ekologıalyq máselelerdi sheshýdegi ozyq sheshimderi nazarǵa alyndy.
Budan bylaı elimizdegi óndiris oryndary óz búdjetinen arnaıy qarjy qarastyryp, ekologıa salasyndaǵy qoljetimdi ári ozyq tehnologıalardy engizedi. Álbette, bul ýaqyt ete kele aýanyń tazarýy, qorshaǵan ortanyń kelbetin kirgizýge járdemdesedi. Bylaısha aıtqanda, siz ben biz tynystaıtyn aýadaǵy zıandy zattardyń mólsheri azaıady, ekologıalyq ahýal jaqsarady, tıisinshe aýrý-syrqaýdyń kórsetkishi de tómendeıdi», – deıdi sarapshy.
Dalanews.kz anyqtamasy:
Jańa Ekokodekstiń talaptary boıynsha 2030 jylǵa deıin elimizdegi qatty turmystyq qaldyqtardyń qataryna kiretin qoqystyń 42 paıyzy qaıta óńdelýi qajet. Qujat kúshine engeli beri ekobelsendilerdiń kómegimen 5 myńǵa tarta zańsyz qoqys alańdary anyqtalǵan eken. Jańa Qazaqstan bıligi mundaı kemshilikterdi kóz juma qaramaı, búgingi tańda mundaı zańsyz alańdardyń kópshiliginiń kózi joıylǵan.
Úkimet ekobelsendilerdiń pikirine qulaq asýda ma?
Aıjan Ysqaqovanyń aıtýynsha, jańa Ekokodeks elimizdegi ekologıalyq problemalarǵa qoǵam belsendileriniń atsalysýyna jol ashyp otyr. Qoǵam qorshaǵan ortaǵa qatysty kózqarasy nazarǵa alynyp, eldiń pikiri birinshi kezekte eskeriletin bolady.
Sarapshynyń toqtalyp ótkenindeı, qorshaǵan ortany qorǵaý máselelerine baǵyttalǵan aýqymdy qarajattyń qalaı jumsalyp jatqany da qoǵam, halyq tarapynan baqylaýǵa alynady.
«Ekobelsendiler bul máseleni sońǵy 10 jyl boıynda úzdiksiz kóterip kelgeni jasyryn emes. Alaıda árqıly, ártúrli sebeppen qarjynyń ashyq ıgerilýine kóptegen jyldar boıy keıinge shegerilip keldi. Budan bylaı bizder ekologıaǵa bólingen qyrýar qarajattyń qaıda, qandaı maqsatqa jumsalǵanyn onlaıyn rejımde kórip, baqylap otyramyz.
Toqaevtyń qorshaǵan ortany aıalaýǵa qatysty tapsyrmasy aldymen osy sharaǵa bólingen qarjynyń uqypty jumsalýynan bastalady», – deıdi ol.
Aıta ketelik, jańa Ekokodeks byltyrǵy jyldyń 1 shildesinde kúshine engen. Elimiz 2013 jyldan beri ekonomıkadaǵy konsepsıalarǵa ózgeris engizip, jasyl ekonomıkaǵa kóshý týraly sheshim qabyldaǵan. Bul óz kezeginde eski Ekokodekstiń ózgerýine alǵyshart bolǵan edi.
Dalanews.kz saıty sońǵy 4 jyldyń bederinde Prezıdenttiń Joldaýyna muqıat kóńil bólip, tyńǵylyqty sholý jasap keledi. Osyǵan deıin málimdemesinde Memleket basshysy aldaǵy 5-6 jyldyń ishinde Qazaqstan boıynsha 2 mlrd-qa jýyq tal-terek týraly tapsyrma bergen. Ekosarapshylardyń paıymynda bul aqylǵa syıymdy san.
Dese de, elimizdiń ekoahýalyn jaqsartý úshin taǵy nendeı is-sharalardy qolǵa alýǵa bolady?
«Prezıdent kótergen máseleni árkim ártúrli qabyldaǵany jasyryn emes. Keıbireýlerdiń tarapynan bul kórsetkishke jetý múmkin emes degen pikir aıtyldy. Árıne, mundaı ýájge de oryn bar, kez kelgen máselege synı kózqaraspen qaraıtyn aýdıtorıanyń aýzyna qaqpaq qoıa almaımyz.
Toqaevtyń tal-terek otyrǵyzýǵa qatysty batyl málimdemesin eger tıisti qarjylaı qoldaý men júıeli jumys júrgizilse, júzege asyrýǵa bolady.
Jasyrary joq, elimizdegi kóptegen eldi mekenderde kógaldandyrý máselesi aqsap tur. Qazaqstandaǵy ormannyń úlesi tym mardymsyz. Mendegi málimet boıynsha elimizdegi orman qorynyń úlesi 1,3 paıyzdyń shamasynda, sekseýil men tal-terekterdi qosa alǵannyń ózinde 4 paıyzdan áreń asady.
Óz basym aldaǵy 5-6 jyldyń kóleminde Qazaqstandaǵy orman qoryn ájeptáýir ulǵaıtyp, sonyń ishinde qalalardy da jasyl jelekke toltyrarymyzǵa úmittimin», – deıdi óz kezeginde Aıjan Ysqaqova.
Onyń paıymdaýynsha, elimizdegi orman qorynyń alqabyn ulǵaıtý men ekologıalyq jaǵdaıdyń jaqsarýy bir-birimen tyǵyz baılanysty.
Halyqtyń ekosaýatyn qalaı arttyramyz?
Sarapshy elimizdegi ekomádenıettiń tómen ekendigin jasyrmaıdy. Qorshaǵan ortamen baılanysty túrli keleńsiz, sońǵy daý-damaıǵa ulasqan jaıttardyń jıilep ketkenin aıtady. Onyń aıtýyna qaraǵanda, buǵan sońǵy otyz jylda ekosaýatty kóterýge baǵyttalǵan jumystardyń júrgizilmeýi sebep bolǵan.
«Aıtalyq, Aqtaý turǵyndarynyń teńiz jaǵasyna shyǵyp qalǵan ıtbalyqtardy taspen urý, qaltaly kompanıanyń dál irgesindegi aǵashtardy otap tastaǵan elimizde ekologıalyq tárbıeniń aqsap turǵanyn kórsetedi. Al tárbıe tal besikten bastalady. Eresekterdiń barlyǵyn túzeı almasymyz taǵy belgili. Osy sebepti jumysty oqýshylardan bastaý qajet. Mektepterde qorshaǵan orta men janýarlarǵa aıaýshylyqpen qaraý týraly arnaıy dáris júrgizgen durys», – deıdi Aıjan Ysqaqova.
Sarapshynyń atap ótkenindeı, halyqtyń ekologıalyq saýaty men mádenıeti qalyptaspaıynsha ekotýrızmdi damytý múmkin emes.
Iá, koronavırýs indeti ishki týrızmge degen suranystyń joǵary ekenin dáleldep ketken. El arasynda tól tabıǵatymyzǵa qyzyǵýshylyqtyń eshqaıda joǵalmaǵany, kerisinshe soǵan suranys barlyǵy baıqalyp otyr. Elimizdiń ekologıalyq týrızmdi bıik shyńǵa shyǵaratyn potensıaly asyp-tasyp tur. Buǵan Úkimet te barynsha járdem qylýda. Qazaqstanda ekotýrızmdi damytýǵa baǵyttalǵan 2025 jylǵa deıingi arnaıy baǵdarlama ázirlengen.
Sóı degen Aıjan Ysqaqova ekotýrızm sheńberinde ekomádenıetti damytýǵa da basymdyq berilýi kerektigin aıtady.
«Máselen, bıylǵy jyly Býrabaı demalys aımaǵyna 60 myńǵa jýyq týrıs arnaıy kelgen. Álbette, ishki týrızmniń damyp, búdjetke tabys túse bastaǵany qýantady. Áıtse de, osynshama halyq sońynda qaldyratyn qoqys kólemin estiseńiz jaǵańyzdy ustaısyz. Mendegi málimet boıynsha ulttyq park qyzmetkerleri 200 tonnadan asa qoqys shyǵarǵan. Onyń basym kópshiligi turmystyq qaldyqtar, sonyń ishinde plasıktiń úlesi kóp.
Elimizdegi taǵy bir ózekti másele kóptegen demalys oryndarynda qoqys tastaıtyn jáshikter jetispeıdi. Bul Býrabaıǵa ǵana emes, Alakól, Almaty men Mańǵystaý óńirindegi demalys óńirlerine tán jaǵdaı. Qolyndaǵy qoqysty kóligine salǵysy kelmeıtin halyq ony dalaǵa laqtyra salady. Al plasık qorytylmaıdy, jyldar boıy zıandy zattar bóledi. Ókinishke oraı, bul týraly kópshilik azamattar oılana bermeıdi. Osy sebepti de ekotýrızmdi damytpas buryn, aldymen halyqtyń ekologıalyq saýatyn arttyryp, mádenıetin qalyptastyrýymyz kerek», – deıdi depýtat.
Ázirlegen Aıaýlym SHAIMARDAN
