Sargsán? Armenıada 300 myńnan asa adam alańǵa shyqqan. Olar bılikke qarsy kóterildi. Armenıanyń kózi ashyq, kókiregi oıaý qoǵamy kúni keshe aman-esen saılanyp alǵan Sargsándy qabyldamady. Sebebi, qajydy. Bıliginen qajydy. Bılep-tósteýinen qajydy.
Pýtın? Reseı prezıdenti bútin bir urpaqtyń qoldaýynan aıryldy, anyǵynda. Internet býyndy qarsy qoıdy ózine. Pýtın qaıtti? Internetti buǵattamaq boldy ol. Qazirgi zamannyń eń basty quraly, bylaısha aıtqanda qazirgi jastardyń kózi, tili men qulaǵyn tartyp alýǵa árekettendi Reseı prezıdenti.
Bul bizge de úlken syn. Sabaq alarlyq jaǵdaı. Biz degende bizdiń bılikti meńzegenim ǵoı.
Bizdiń bılik qaıtti? Kem degende eki býyndy saıasat pen qoǵamnyń alańynan laqtyryp, ysyryp jiberdi. Bular kimder?
Bular – erdiń jasy elýge jetkender, elýden asqandar jáne Táýelsizdik túlekteri. Búgingi júıe bulardy saıasatqa da, ekonomıkaǵa da, qoǵamdyq ómirge de syıdyrmaı tastady.
Dál qazir bizdiń býynnyń ýaqyty. Qamal alatyndardyń...
Búgingi júıeniń bir múshesi buzylmaı qala berer bolsa, kór de turyńyz, erteń myna bizderdi de laqtyryp tastaıdy. Anyǵynda, árbir býyn kelesi býynǵa jolyn bergeni jón. Jol berip úırengeni jón.
Mysalǵa, Qytaıda ár on jyl saıyn bıliktegi býyn almasyp otyrdy osy kúnge deıin. Bálkim, bizdiń ornymyzǵa keıin keletin urpaq bizge qaraǵanda ornyqty, aqyldy bolatyn shyǵar, durys sheshim qabyldaıtyn bolar degen senim boldy óıtkeni. Qytaı osy arqyly ár býynnyń bılik ishinen óz ornyn tabýyna jaǵdaı jasady.
Bizdiń bılik she?
Bizdiń bılik ne bitirdi?
Belgilisi, búgingi bıliktiń qazaqpen, táýelsizdik urpaǵymen on qaınasa da sorpasy qosylmaıdy.
Al qoǵam meńireý emes. Qoǵam oıaý. Sanasy sergek. Kózi ashyq. Bárin kórip-bilip otyr. Áldebir jaǵdaıdyń bolaryn kútip, áliptiń artyn baǵyp otyrǵandaı kórinedi maǵan.
Sońǵy 10 jylda qoǵamnyń ishinde kózge kórinbese de úlken ózgeris boldy. Bul ózgeris áli júrip jatyr. Onyń qaıda apararyn, qaıda aparyp soqtyraryn siz ben biz bilmeımiz.
Muny bılik te túsingen syńaıly edi. Qazaqqa jaqyndaýdyń jolyn izdegen sıaqty edi. «Rýhanı jańǵyrýdy» alaıyq. Muny qazaqtyń tarıhyna, rýhanıatyna, jalpy bolmysyna negizdelgen saıasat qurý, sonyń aınalasyna toptasý dep uqqan edik.
Alaıda keshegi 9-mamyrdaǵy jaǵdaı qazaqtyń osy bir kóterilip kele jatqan kóńil-kúıin sý sepkendeı basty.
Reseıdiń qazaqqa jaqsylyq oılamaıtynyn jaqsy túsinetin qaýym qara bulttaı túnerdi.
«Áı, aınalaıyndar, biz qaı memlekette ómir súremiz osy? Mynalaryń ne? Kórshi eldiń úgit-nasıhatyn júrgizýge qalaısha ruqsat berdińder? Rýhanı jańǵyrǵandaryń osy ma senderdiń? Bulaı jańǵyrǵandaryńa bolaıyn...» degen ashshy da bolsa aqıqat aıtyldy.
Iá, solaı. Dáp solaı.
Jaýjúrek deı me, ajalsyz deı me, kúni keshe Almatydaǵy alańmen júrip ótken sherý («Bessmertnyı polkti» aıtyp otyr, red.) Reseı úshin óziniń úgit-nasıhatyn, ımperıalyq saıasatyn júrgizýdiń, orystildi qoǵamdy bir judyryqqa jumyldyrýdyń joly ekenin bizdiń bıliktiń bilmeı qalǵany qalaı?
Kerek deseńiz, keıbir memleketterde bulaısha sherýge shyqqandardy sol elderdiń polıseıleri tyrqyratyp qýyp jiberdi. Tipti Belarýstiń ózinde mundaı bolǵan joq. Grýzıada keýdesine Georgıı lentasyn japsyrǵan Reseıdiń dıplomattaryn Máńgilik alaýǵa gúl shoǵyn qoıýǵa jibermeı qoıdy. Mine, minez degen qaıda?! Bolashaǵyn oılaǵan eldiń belgisi bul. Muny qazaq kórmeı, bilmeı otyrǵan joq. Kórip otyr, tánti bolyp otyr. Bul – bolashaǵyn oılaǵan eldiń tirligi.
Qazirgi ahýal
Jaǵdaı qıyn qazir. Jurttyń jıǵan-tergeni túgesilýde. Múlki tozyp, máshinesi synyp, úıdegi tehnıkasy isten shyǵyp jatyr. Onyń ornyn almastyrar qarajat joq qolynda. Bala-shaǵany asyraý qıynǵa soǵýda. Burynǵydaı «kóppen kórgen uly toı, jurt qatarly ómir súrip otyrmyz ǵoı» degen kóńil kúı qalmaǵan qazir.
Taǵy bir baıqaǵanym buryndary bizdiń aldymyzdaǵy býyn, tipti bizdiń zamandastarymyzdyń aýzynan «áıteýir, ne bolsa da soǵys bolmasynshy, elimiz tynysh, Elbasy aman bolsynshy» degen áńgimeni jıi estýshi edim.
Al qazir baıqasańyz, úlkeni de, kishisi de «ne bolsa da birdeńe bolsynshy» dep tilep otyr. Ashý, yza jatyr astarynda. Eldiń pikiri kúrt ózgergen. Bılik muny qazirden uqpasa, qazirden nazarǵa almasa, kúnderdiń kúni ońbaı opyq jeıdi.
«Bárin baqylap otyrmyz, eshkimdi tyrp etkizbeımiz» dep oılasa, qatelesedi bılik. Sebebi qoǵam qajı bastady. Qoǵam ózgeriske daıyn otyr. Osyný uǵyný kerek bılikke.
Halyqqa betburýy, birtaban jaqyndaýy kerek mundaıda. Halyqtyń synyn qabyldaıtyn, pikirin tyńdaıtyn kezge keldi.
Bılik «aýqymdy baǵdarlamalardy júzege asyryp jatyrmyz» deıdi. Buldamasyn. Bul bizdiń nápaqamyz ári-beriden soń. Ata-babamyzdyń mańdaı teri, naızanyń ushymen saqtap qalǵan qara jerdiń qazba baılyǵy. Muny bizge baıaǵyda berýi kerek edi.
Bıliktiń ózi aıtyp qaldy. «Bizge memlekettik birlik: ekonomıkalyq, saıası jáne áleýmettik birlik kerek» dedi. Áleýmettik birlik degenimiz halyqtyń bul elde ádilettiń bar ekenine senýinde jatyr. Ádilet máselesin bir jónge keltirmeı, bıliktiń qazirgi qareketiniń barlyǵy bos tirlik.
Kúni keshe 9-mamyrdaǵy sherýde soǵysqa múlde qatysy joq adamdar júrdi. Kelmeske ketken Qyzyl ımperıanyń jalaýyn ustap alǵan. Qaıdan shyqqany belgisiz kazaktar júr. Birde-bir ákim kelip, birde-bir polıseı kelip: «áı kóke, kózin qurt mynanyń, áıtpese jegenińdi jelkeńnen shyǵaram, jazańdy alasyń» degen joq.
Dál kelesi kúni Qazaqstannyń birneshe qalasynda adamdar alańǵa shyǵyp, saıası tutqyndarǵa bostandyq surady, jemqorlyq joıylsyn, ádildik ornasyn dep urandady. Bulardy qaıtty? Óz eliniń máselesin ashyq aıtqan adamdardy bes-alty kúnge abaqtyǵa tyqty, aıyppul saldy. Bul qanshalyqty ádiletti?
Áblázov?
Joq, halyq Áblázovty qoldap otyrǵan joq. Bul – anyq nárse. Biraq, aldaǵy ýaqytta taǵy bir áleýmettik qaqtyǵys, qandaı da bir dúmpý bolar bolsa bılik ózinen kórsin.
Para alyp ustalyp jatqan kim? Sheneýnikter. İship ap adam qaǵatyn kim? Sheneýnikter, ne bolmasa olardyń balalary. Zań buzǵanyna qaramaı, jazadan ońaı qutylyp jatqan kim? Taǵy da solar.
Bul bıliktiń ábden esirgenin kórsetedi. Osy esirgen bılikke qoı deıtin, otstavkasyn talap etetin ınstıtýttar kerek, mundaılardy tikeleı efırde soıatyn saıasat qajet. Sonda ǵana jurttyń kókeıinde: «bul elde ádiletti aıtatyn adamdar, qurylymdar bar eken ǵoı» degen senim paıda bolady.
Mynany túsiný kerek, memlekettiń basty mindeti jol salý, jalaqy berý emes. Memlekettiń basty mindeti – azamattardyń qajyr-qaıratyn memlekettik máselege burý. Ár sózimen, ár isimen halyq bılikke senetindeı áreket jasaý. Zańdy jumys istetý. Jurttyń qudaı bergen quqyǵyn iske asyrǵyzý.
Kór de turyńyz, eger erteńgi kúni qazaqtyń ishinde:
«Myna bılik tulaboıy qazaqqa jaý eken. Myna bılik qazaq máselesin kótergeniń úshin qýdalaıdy eken. Óz elimizde júrip ózimizdiń máseleni aıtqyzbaıdy eken» degen qoǵamdyq pikir pisip-jetiler bolsa, myna bıliktiń ýaqyty saǵat sanap emes, mınýt sanap ótetin bolady.
Qazaqstannan qashyp úlgere me, joq pa, ol ekinshi másele. Qaı jerge tyǵylaryn bilmeı qalady. Osydan saqtanýy kerek qazirgi bılik...
Qarapaıym halyqty qoıyp, qazir «bılik ketpeı eshteńe ózgermeıdi. Bul bılikten eshqandaı úmit te, qaıyr da joq. Bul bılikten baıaǵyda qol úzgenbiz» degen áńgimeni múıizi qaraǵaıdaı akademıkter, ataǵy dardaı ǵalymdar dastarqan basynda, toı -tomalaqta ashyq aıtyp júr. Kúbir-kúbir áńgimeler kóbeıip keledi kún ótken saıyn. Bılik bile me muny?, – dep túıindegen eken sózin Aıdos Sarym.
Daıyndaǵan, Dýman BYQAI
