Sargsian? Armeniiada 300 myńnan asa adam alańǵa shyqqan. Olar bilikke qarsy kóterildi. Armeniianyń kózi ashyq, kókiregi oiaý qoǵamy kúni keshe aman-esen sailanyp alǵan Sargsiandy qabyldamady. Sebebi, qajydy. Biliginen qajydy. Bilep-tósteýinen qajydy.
Pýtin? Resei prezidenti bútin bir urpaqtyń qoldaýynan airyldy, anyǵynda. Internet býyndy qarsy qoidy ózine. Pýtin qaitti? Internetti buǵattamaq boldy ol. Qazirgi zamannyń eń basty quraly, bylaisha aitqanda qazirgi jastardyń kózi, tili men qulaǵyn tartyp alýǵa árekettendi Resei prezidenti.
Bul bizge de úlken syn. Sabaq alarlyq jaǵdai. Biz degende bizdiń bilikti meńzegenim ǵoi.
Bizdiń bilik qaitti? Kem degende eki býyndy saiasat pen qoǵamnyń alańynan laqtyryp, ysyryp jiberdi. Bular kimder?
Bular – erdiń jasy elýge jetkender, elýden asqandar jáne Táýelsizdik túlekteri. Búgingi júie bulardy saiasatqa da, ekonomikaǵa da, qoǵamdyq ómirge de syidyrmai tastady.
Dál qazir bizdiń býynnyń ýaqyty. Qamal alatyndardyń...
Búgingi júieniń bir múshesi buzylmai qala berer bolsa, kór de turyńyz, erteń myna bizderdi de laqtyryp tastaidy. Anyǵynda, árbir býyn kelesi býynǵa jolyn bergeni jón. Jol berip úirengeni jón.
Mysalǵa, Qytaida ár on jyl saiyn biliktegi býyn almasyp otyrdy osy kúnge deiin. Bálkim, bizdiń ornymyzǵa keiin keletin urpaq bizge qaraǵanda ornyqty, aqyldy bolatyn shyǵar, durys sheshim qabyldaityn bolar degen senim boldy óitkeni. Qytai osy arqyly ár býynnyń bilik ishinen óz ornyn tabýyna jaǵdai jasady.
Bizdiń bilik she?
Bizdiń bilik ne bitirdi?
Belgilisi, búgingi biliktiń qazaqpen, táýelsizdik urpaǵymen on qainasa da sorpasy qosylmaidy.
Al qoǵam meńireý emes. Qoǵam oiaý. Sanasy sergek. Kózi ashyq. Bárin kórip-bilip otyr. Áldebir jaǵdaidyń bolaryn kútip, áliptiń artyn baǵyp otyrǵandai kórinedi maǵan.
Sońǵy 10 jylda qoǵamnyń ishinde kózge kórinbese de úlken ózgeris boldy. Bul ózgeris áli júrip jatyr. Onyń qaida apararyn, qaida aparyp soqtyraryn siz ben biz bilmeimiz.
Muny bilik te túsingen syńaily edi. Qazaqqa jaqyndaýdyń jolyn izdegen siiaqty edi. «Rýhani jańǵyrýdy» alaiyq. Muny qazaqtyń tarihyna, rýhaniiatyna, jalpy bolmysyna negizdelgen saiasat qurý, sonyń ainalasyna toptasý dep uqqan edik.
Alaida keshegi 9-mamyrdaǵy jaǵdai qazaqtyń osy bir kóterilip kele jatqan kóńil-kúiin sý sepkendei basty.
Reseidiń qazaqqa jaqsylyq oilamaitynyn jaqsy túsinetin qaýym qara bulttai túnerdi.
«Ái, ainalaiyndar, biz qai memlekette ómir súremiz osy? Mynalaryń ne? Kórshi eldiń úgit-nasihatyn júrgizýge qalaisha ruqsat berdińder? Rýhani jańǵyrǵandaryń osy ma senderdiń? Bulai jańǵyrǵandaryńa bolaiyn...» degen ashy da bolsa aqiqat aityldy.
Iá, solai. Dáp solai.
Jaýjúrek dei me, ajalsyz dei me, kúni keshe Almatydaǵy alańmen júrip ótken sherý («Bessmertnyi polkti» aityp otyr, red.) Resei úshin óziniń úgit-nasihatyn, imperiialyq saiasatyn júrgizýdiń, orystildi qoǵamdy bir judyryqqa jumyldyrýdyń joly ekenin bizdiń biliktiń bilmei qalǵany qalai?
Kerek deseńiz, keibir memleketterde bulaisha sherýge shyqqandardy sol elderdiń politseileri tyrqyratyp qýyp jiberdi. Tipti Belarýstiń ózinde mundai bolǵan joq. Grýziiada keýdesine Georgii lentasyn japsyrǵan Reseidiń diplomattaryn Máńgilik alaýǵa gúl shoǵyn qoiýǵa jibermei qoidy. Mine, minez degen qaida?! Bolashaǵyn oilaǵan eldiń belgisi bul. Muny qazaq kórmei, bilmei otyrǵan joq. Kórip otyr, tánti bolyp otyr. Bul – bolashaǵyn oilaǵan eldiń tirligi.
Qazirgi ahýal
Jaǵdai qiyn qazir. Jurttyń jiǵan-tergeni túgesilýde. Múlki tozyp, máshinesi synyp, úidegi tehnikasy isten shyǵyp jatyr. Onyń ornyn almastyrar qarajat joq qolynda. Bala-shaǵany asyraý qiynǵa soǵýda. Burynǵydai «kóppen kórgen uly toi, jurt qatarly ómir súrip otyrmyz ǵoi» degen kóńil kúi qalmaǵan qazir.
Taǵy bir baiqaǵanym buryndary bizdiń aldymyzdaǵy býyn, tipti bizdiń zamandastarymyzdyń aýzynan «áiteýir, ne bolsa da soǵys bolmasynshy, elimiz tynysh, Elbasy aman bolsynshy» degen áńgimeni jii estýshi edim.
Al qazir baiqasańyz, úlkeni de, kishisi de «ne bolsa da birdeńe bolsynshy» dep tilep otyr. Ashý, yza jatyr astarynda. Eldiń pikiri kúrt ózgergen. Bilik muny qazirden uqpasa, qazirden nazarǵa almasa, kúnderdiń kúni ońbai opyq jeidi.
«Bárin baqylap otyrmyz, eshkimdi tyrp etkizbeimiz» dep oilasa, qatelesedi bilik. Sebebi qoǵam qaji bastady. Qoǵam ózgeriske daiyn otyr. Osyný uǵyný kerek bilikke.
Halyqqa betburýy, birtaban jaqyndaýy kerek mundaida. Halyqtyń synyn qabyldaityn, pikirin tyńdaityn kezge keldi.
Bilik «aýqymdy baǵdarlamalardy júzege asyryp jatyrmyz» deidi. Buldamasyn. Bul bizdiń nápaqamyz ári-beriden soń. Ata-babamyzdyń mańdai teri, naizanyń ushymen saqtap qalǵan qara jerdiń qazba bailyǵy. Muny bizge baiaǵyda berýi kerek edi.
Biliktiń ózi aityp qaldy. «Bizge memlekettik birlik: ekonomikalyq, saiasi jáne áleýmettik birlik kerek» dedi. Áleýmettik birlik degenimiz halyqtyń bul elde ádilettiń bar ekenine senýinde jatyr. Ádilet máselesin bir jónge keltirmei, biliktiń qazirgi qareketiniń barlyǵy bos tirlik.
Kúni keshe 9-mamyrdaǵy sherýde soǵysqa múlde qatysy joq adamdar júrdi. Kelmeske ketken Qyzyl imperiianyń jalaýyn ustap alǵan. Qaidan shyqqany belgisiz kazaktar júr. Birde-bir ákim kelip, birde-bir politsei kelip: «ái kóke, kózin qurt mynanyń, áitpese jegenińdi jelkeńnen shyǵaram, jazańdy alasyń» degen joq.
Dál kelesi kúni Qazaqstannyń birneshe qalasynda adamdar alańǵa shyǵyp, saiasi tutqyndarǵa bostandyq surady, jemqorlyq joiylsyn, ádildik ornasyn dep urandady. Bulardy qaitty? Óz eliniń máselesin ashyq aitqan adamdardy bes-alty kúnge abaqtyǵa tyqty, aiyppul saldy. Bul qanshalyqty ádiletti?
Ábliazov?
Joq, halyq Ábliazovty qoldap otyrǵan joq. Bul – anyq nárse. Biraq, aldaǵy ýaqytta taǵy bir áleýmettik qaqtyǵys, qandai da bir dúmpý bolar bolsa bilik ózinen kórsin.
Para alyp ustalyp jatqan kim? Sheneýnikter. Iship ap adam qaǵatyn kim? Sheneýnikter, ne bolmasa olardyń balalary. Zań buzǵanyna qaramai, jazadan ońai qutylyp jatqan kim? Taǵy da solar.
Bul biliktiń ábden esirgenin kórsetedi. Osy esirgen bilikke qoi deitin, otstavkasyn talap etetin institýttar kerek, mundailardy tikelei efirde soiatyn saiasat qajet. Sonda ǵana jurttyń kókeiinde: «bul elde ádiletti aitatyn adamdar, qurylymdar bar eken ǵoi» degen senim paida bolady.
Mynany túsiný kerek, memlekettiń basty mindeti jol salý, jalaqy berý emes. Memlekettiń basty mindeti – azamattardyń qajyr-qairatyn memlekettik máselege burý. Ár sózimen, ár isimen halyq bilikke senetindei áreket jasaý. Zańdy jumys istetý. Jurttyń qudai bergen quqyǵyn iske asyrǵyzý.
Kór de turyńyz, eger erteńgi kúni qazaqtyń ishinde:
«Myna bilik tulaboiy qazaqqa jaý eken. Myna bilik qazaq máselesin kótergeniń úshin qýdalaidy eken. Óz elimizde júrip ózimizdiń máseleni aitqyzbaidy eken» degen qoǵamdyq pikir pisip-jetiler bolsa, myna biliktiń ýaqyty saǵat sanap emes, minýt sanap ótetin bolady.
Qazaqstannan qashyp úlgere me, joq pa, ol ekinshi másele. Qai jerge tyǵylaryn bilmei qalady. Osydan saqtanýy kerek qazirgi bilik...
Qarapaiym halyqty qoiyp, qazir «bilik ketpei eshteńe ózgermeidi. Bul bilikten eshqandai úmit te, qaiyr da joq. Bul bilikten baiaǵyda qol úzgenbiz» degen áńgimeni múiizi qaraǵaidai akademikter, ataǵy dardai ǵalymdar dastarqan basynda, toi -tomalaqta ashyq aityp júr. Kúbir-kúbir áńgimeler kóbeiip keledi kún ótken saiyn. Bilik bile me muny?, – dep túiindegen eken sózin Aidos Sarym.
Daiyndaǵan, Dýman BYQAI
