Baspaldaq... táýelsizdik mektebi
Táýelsizdik alǵan jyldary Soltústik óńiri «ormanǵa qarap» ulyǵanyn údete túskenin barsha jurt biledi. Orysy basym ólkelerdegi saiasi-ekonomikalyq jaǵdaiǵa alańdaǵan jurtshylyq kóp edi. Osy tustarda Soltústikke isi myǵym, júrisi tyń basshylar kerek boldy. Danial Ahmetov Ekibastuz aýdanynyń ákimi bolyp turǵan kezinde eń aldymen aýdannyń qazaqylanýyna basa mán berip, Táýelsizdik kezindegi tuńǵysh mekteptiń irgetasyn qalap, óz balasyn sol mektepte oqytqanyn bireý biler, bireý bilmes. Mundai batyl qadamǵa barý ol shaq úshin airyqsha erlik sanalǵanyn moiyndaýǵa tiispiz. Orystanǵan ortada qazaq orta mektebin ashqanyn jergilikti qazaqy orta qýana qabyldaǵanymen, óktem sóileýdi ádetke ainaldyrǵan shoǵyr túrli áńgime taratyp, ony aiaqtan shalýǵa, ultshyl etip kórsetýge tyrysqany sarǵaiǵan gazet tigindilerinde saqtaýly. Ásirese, orys basylymdary Ahmetovtyń bul jumysyna «bata» bere qoimady, óziniń balasyn qazaq mektebine bergenin keleke etkender de tabyldy. Danial myrza bul jumysyn odan ary jalǵastyra tústi.
Táýelsizdik alǵan jyldary Soltústik óńiri «ormanǵa qarap» ulyǵanyn údete túskenin barsha jurt biledi. Osy tustarda Soltústikke isi myǵym, júrisi tyń basshylar kerek boldy. Danial Ahmetov Ekibastuz aýdanynyń ákimi bolyp turǵan kezinde eń aldymen aýdannyń qazaqylanýyna basa mán berip, Táýelsizdik kezindegi tuńǵysh mekteptiń irgetasyn qalap, óz balasyn sol mektepte oqytqanyn bireý biler, bireý bilmes.
Saty... alǵashqy kósh
Gazetke jazǵan hattyń birinde 1992 jyly qaqaǵan qysta Mońǵoliia qazaqtaryn Danial Ahmetovtyń tikelei tapsyrmasymen mashina jiberip, Ekibastuzǵa kóshirip ákelgeni baiandalǵan. Olar Óleńti, Saryqamys, Báiet sekildi birneshe aýylǵa qonystanyp, barlyq shart-jaǵdaiǵa ie bolǵanyn, balalary oqyp, ózderi turaqty jumyspen qamtylǵanyn airyqsha iltipatpen baiandapty. Sol kóshti ózi qarsy alyp, árbir otbasyǵa erýlik úlestirip, qazaqy jol-josynmen jumys istegenin kóship kelgen otbasylardyń ózderi aitady. Bul qandastardy jergilikti jurt «Ahmetovtyń oralmandary» dep ataityn kórinedi. «Eger Ahmetov aýylymyzǵa kelse, biz ol kisiniń aldyna kilem tósep qarsy alar edik. Sebebi, bizge dál sol kisidei kómek kórsetken jan kemde-kem. Orystildi ortany qazaqylandyrý úshin bizdi arnaiy ákelgenin biz keiintin túsindik. Qazir osy ólkeniń jergilikti turǵyny qusap kettik. Óstik, órkendedik» dep shúkirshilik aitatyn qariialar, Ahmetovtyń aty estilse boldy qulaqtaryn túrip, tileýin tileidi eken. Budan bólek, Ózbekstannan da arnaiy kósh aldyryp, Pavlodarǵa ornalastyrǵany jáne bar. Úkimet qazaq kóshi Soltústik oblystarǵa qanat jaiýy kerek degen bastamany endi-endi kótere bastasa, Ahmetov áldeqashan ony júzege asyrǵan basshynyń biri ekenin umytpaǵan abzal.
Ahmetovtyń únemi saiasi jaǵdaiy qiyn óńirlerdi basqarýynyń bir sebebi, onyń halyqpen etene jumys isteitin elgezektiginen bolsa kerek. Eger Ahmetov qarapaiym jurtshylyqpen qoian-qoltyq aralasyp, olardyń jai-kúiine jiti kóńil bólmegen bolsa, búgingi ystyq lebizdi estimegen bolar edi. Eger Ahmetov Soltústikti qazaqylandyrýǵa jumys istemegen bolsa, onda ol ashqan qazaq mektepteri, kóshelerge qazaq tulǵalarynyń attary berilip, orysy kóp, qazaǵy az aýyldarda meshitter salynyp, kitaphanada otyrǵan J. Aimaýytov atyndaǵy qazaq drama teatry Metallýrgter saraiyna bir kúnde kóship barmas ta edi. Ókinishtisi sol, D.Ahmetovtyń batyl qadamyn keiingi oblys basshylary ońdy júrgize almady.
Órleý... saiasi saryn
Danial Ahmetov jaily bilgisi kelgen adam onyń ómirbaianyna bir sát úńilgeni jón: Pavlodarda týǵan, sonda indýstrialdy institýtty bitirip, injener-qurylysshy mamandyǵyn úzdik bitirgen. Odan ary «Pavlodar turǵynqurylys» tresinde master, aǵa prorab bolyp jumys istegen. Dál osy kezeńnen keiin partiialyq qyzmetterde, jergilikti bilik salalarynda ysylǵan. Aýdan jáne qalalyq komitetterde, ákimshilik basshylyǵynda jaýapty qyzmetter atqardy, keiin oblys ákimi bolyp sailandy. Pavlodar oblysyn eki ret basqardy. Soltústik Qazaqstan oblysynyń da ákimi boldy. Mine, osy jyldar ishinde ol Prezident Nazarbaevtyń kózine tústi. Jylpostyǵymen, pysyqtyǵymen emes, iskerligimen, birtoǵa minezimen, ózi barǵan jerdi gúldendire bilgen jaýapkershiligimen kóterildi. 1999 jyly Premer-ministrdiń orynbasary, birinshi orynbasary bolyp satylap joǵarylai berdi. 2001 jylǵy saiasi bulǵaq kezinde, áigili Ǵ.Jaqiianovtar men Ábliazovtar isi tutanǵan shaqta Soltústik aimaqtarda halyq tolqýly boldy. Jaqiianov bilikke ne sebepti jaqpaǵany túsinikti, al onyń ornyna ákim bolý qiyn edi. Óitkeni, Pavlodar jurtshylyǵy Ǵ.Jaqiianovqa sengeni sonsha, istegen árbir isin ańyzǵa ainaldyryp úlgergen. Mundai sátte ol orynǵa tek júregi daýalaǵandar ǵana ákim bolyp barar edi. Bilik Ahmetovty qup kórdi. Mundai sheshimge sol ólkeniń týmasy bolǵany úshin kelgen joq, budan buryn osy ólkeniń tizginin ustaǵan, qyr-syryn jaqsy biletin, oblys turǵyndary aldynda senimi bolǵany úshin, ol ǵana emes, tańǵy saǵat segizde jumysqa kelip, túngi onsyz úiine qaitpaityn eńbekshildigi úshin, eń bastysy, daýyldy-jaýyndy saiasi ahýaldarǵa selt ete qoimaityn salmaqty sabyrlylyǵy úshin eń ońtaily adam retinde tańdaǵany belgili. Ahmetov bul qyzmetti abyroimen atqardy. N.Nazarbaev artqan júkti bultalaqtamai kóterdi. Soltústiktiń «qyzýy» basylyp, burynǵy qalpyna qaita tústi.
Samǵaý... eldiń damýy
Qazaqstan ekonomikasy eń damyǵan tus qai jyldar ekenin bilesiz be? Ol jyldary búkil Respýblika boiynsha óndiris, aýyl sharýashylyǵy, qurylys, jol sekildi el úshin asa mańyzdy salalar ekpindi damyǵanyn búgingi tyǵyryqqa tirelip, daǵdarystyń qyspaǵynda otyrǵan bizder endi túsinip otyrmyz. Bul jyldary 2003-2007 jyldar aralyǵy edi. Dál osy jyldary Danial Ahmetov Premer-Ministr bolyp qyzmet etti. Buǵan túrli joramal aitýdyń qajeti joq, ol kezde álemdik daǵdarys bolmady dep aqylmansý da jón emes, Danial Ahmetov Úkimetbasy bolǵan jyldary eldiń de, memlekettiń de eńsesi kóterilip, qarapaiym halyqtyń jaibaraqat ǵumyr keshkenin eshkim joqqa shyǵarmaidy. Bar-joǵy 4 jylǵa jeter-jetpes ýaqyt ishinde IJÓ 7-8 paiyzdan turaqty ósipti. Investitsiia kóbeiip, eldiń halyqaralyq deńgeide bedeli óskenin, aýyl turǵyndarynyń jaǵdaiy túzelip, qalaly jerlerde jańa infraqurylymdar ilkimdi júrgizilgenine el kýá. Onyń sheteldegi ál-Farabi, Beibarys kesenelerin jedel jóndetýge qarjy bóldirip, rýhani salaǵa airyqsha mán bergenin jurtshylyq umytqan joq.
Danial Ahmetov Úkimetbasy bolǵan jyldary eldiń de, memlekettiń de eńsesi kóterilip, qarapaiym halyqtyń jaibaraqat ǵumyr keshkenin eshkim joqqa shyǵarmaidy. Bar-joǵy 4 jylǵa jeter-jetpes ýaqyt ishinde IJÓ 7-8 paiyzdan turaqty ósipti. Investitsiia kóbeiip, eldiń halyqaralyq deńgeide bedeli óskenin, aýyl turǵyndarynyń jaǵdaiy túzelip, qalaly jerlerde jańa infraqurylymdar ilkimdi júrgizilgenine el kýá. Onyń sheteldegi ál-Farabi, Beibarys kesenelerin jedel jóndetýge qarjy bóldirip, rýhani salaǵa airyqsha mán bergenin jurtshylyq umytqan joq.
Budan bólek dál osy kezeńde Ahmetov sonaý Ekibastuzda bastaǵan igi isterin memlekettik dárejede júrgizdi. Aitalyq, elge oralǵan qandastardyń 40 paiyzy dál Ahmetov Úkimetti basqaryp turǵan kezeńde elge oraldy! Sodan keiin qazaq kóshiniń basynan túrli aýyrtpalyqtar ótkenin qazirgi baspasózdi aqtarsańyzdar, bilesizder. Sheteldegi qazaqtardyń azamattyq alýy, turaqty tirkeýge turýy, elge kelip oqýy jeńildep, aǵaiynmen aǵaiyn qaýyshyp, máre-sáre bolǵan jyldar qaita orala ma? Bul jaǵyn dáp basyp aitý qiyn...
Serpilý... qaita turý
Iia, Ahmetov atqarǵan isterdi tizbelei bersek, munymen shektelmeidi. Biraz jyl bilik sapynan jyraqta júrgen bilikti basshynyń Shyǵys Qazaqstan oblysynyń tizginin ustaýy – jurttyń kóńilin serpiltti. Ósek pen alypqashpa sózge úiir keibir top onyń árbir isinen ilik izdese de, shaýjaiyna jarmassa da, sabyrly qalpynan taimai, ónimdi eńbegin bastap ketti. Buǵan óńir jurtshylyǵynyń kózi endi jeter... Shyǵys aimaq eki elmen shektesetin, ekonomikasy da, áleýmettik jaǵdaiy da kúrdeli óńirdiń biri. Shyǵysymyz qazaqylansa, órkendese, shekaramyz damysa, boiymyz tiktelip, aibarymyz arta túspek. Ahmetov el isine qaita oraldy. Ol áli-aq Shyǵys aimaǵynyń baq juldyzyn jandyrady. Onyń senimdi serikteri, sertke berik komandasy óńir ekonomikasyn alǵa súireitini kúmánsiz.
Toqtaráli TAŃJARYQ
