Baspaldaq... táýelsizdik mektebi
Táýelsizdik alǵan jyldary Soltústik óńiri «ormanǵa qarap» ulyǵanyn údete túskenin barsha jurt biledi. Orysy basym ólkelerdegi saıası-ekonomıkalyq jaǵdaıǵa alańdaǵan jurtshylyq kóp edi. Osy tustarda Soltústikke isi myǵym, júrisi tyń basshylar kerek boldy. Danıal Ahmetov Ekibastuz aýdanynyń ákimi bolyp turǵan kezinde eń aldymen aýdannyń qazaqylanýyna basa mán berip, Táýelsizdik kezindegi tuńǵysh mekteptiń irgetasyn qalap, óz balasyn sol mektepte oqytqanyn bireý biler, bireý bilmes. Mundaı batyl qadamǵa barý ol shaq úshin aıryqsha erlik sanalǵanyn moıyndaýǵa tıispiz. Orystanǵan ortada qazaq orta mektebin ashqanyn jergilikti qazaqy orta qýana qabyldaǵanymen, óktem sóıleýdi ádetke aınaldyrǵan shoǵyr túrli áńgime taratyp, ony aıaqtan shalýǵa, ultshyl etip kórsetýge tyrysqany sarǵaıǵan gazet tigindilerinde saqtaýly. Ásirese, orys basylymdary Ahmetovtyń bul jumysyna «bata» bere qoımady, óziniń balasyn qazaq mektebine bergenin keleke etkender de tabyldy. Danıal myrza bul jumysyn odan ary jalǵastyra tústi.
Bireýler Soltústiktiń siresken seńi áli buzylǵan joq dep jar salyp jatady. Shyn máninde, Ahmetov Pavlodar kósheleriniń qazaqylanýyna, mektepterdiń ashylýyna, oblystyń teatrdyń jańa ǵımaratqa kóshýine birden bir uıtqy bolǵanyn kóp adam aıta bermeıdi. Soltústik Qazaqstan oblysynyń ákimi bolǵan kezinde de ol osy isin alaýlatyp-jalaýlatyp jatpaı-aq jalǵastyryp, talaı kúrdeli máselelerdiń basyn qaıyrdy. Bul týraly sol ólkeniń turǵyndary saǵynyshpen aıtady. Bizge jetken hattardyń ózegine úńilseńiz, óńir jurtshylyǵy álikúnge deıin Danıaldy qatty qurmetteıtinin baıqaısyz. Ár salanyń mamandary ótpeli kezeńdegi bilgir basshynyń arqasynda óńirdiń damýy turaqty bolǵanyn aıtyp, «Danıal ózi týǵan óńir úshin ólsheýsiz úles qosty» degen lepesterin jetkizedi.
Táýelsizdik alǵan jyldary Soltústik óńiri «ormanǵa qarap» ulyǵanyn údete túskenin barsha jurt biledi. Osy tustarda Soltústikke isi myǵym, júrisi tyń basshylar kerek boldy. Danıal Ahmetov Ekibastuz aýdanynyń ákimi bolyp turǵan kezinde eń aldymen aýdannyń qazaqylanýyna basa mán berip, Táýelsizdik kezindegi tuńǵysh mekteptiń irgetasyn qalap, óz balasyn sol mektepte oqytqanyn bireý biler, bireý bilmes.
Saty... alǵashqy kósh
Gazetke jazǵan hattyń birinde 1992 jyly qaqaǵan qysta Mońǵolıa qazaqtaryn Danıal Ahmetovtyń tikeleı tapsyrmasymen mashına jiberip, Ekibastuzǵa kóshirip ákelgeni baıandalǵan. Olar Óleńti, Saryqamys, Báıet sekildi birneshe aýylǵa qonystanyp, barlyq shart-jaǵdaıǵa ıe bolǵanyn, balalary oqyp, ózderi turaqty jumyspen qamtylǵanyn aıryqsha iltıpatpen baıandapty. Sol kóshti ózi qarsy alyp, árbir otbasyǵa erýlik úlestirip, qazaqy jol-josynmen jumys istegenin kóship kelgen otbasylardyń ózderi aıtady. Bul qandastardy jergilikti jurt «Ahmetovtyń oralmandary» dep ataıtyn kórinedi. «Eger Ahmetov aýylymyzǵa kelse, biz ol kisiniń aldyna kilem tósep qarsy alar edik. Sebebi, bizge dál sol kisideı kómek kórsetken jan kemde-kem. Orystildi ortany qazaqylandyrý úshin bizdi arnaıy ákelgenin biz keıintin túsindik. Qazir osy ólkeniń jergilikti turǵyny qusap kettik. Óstik, órkendedik» dep shúkirshilik aıtatyn qarıalar, Ahmetovtyń aty estilse boldy qulaqtaryn túrip, tileýin tileıdi eken. Budan bólek, Ózbekstannan da arnaıy kósh aldyryp, Pavlodarǵa ornalastyrǵany jáne bar. Úkimet qazaq kóshi Soltústik oblystarǵa qanat jaıýy kerek degen bastamany endi-endi kótere bastasa, Ahmetov áldeqashan ony júzege asyrǵan basshynyń biri ekenin umytpaǵan abzal.
Ahmetovtyń únemi saıası jaǵdaıy qıyn óńirlerdi basqarýynyń bir sebebi, onyń halyqpen etene jumys isteıtin elgezektiginen bolsa kerek. Eger Ahmetov qarapaıym jurtshylyqpen qoıan-qoltyq aralasyp, olardyń jaı-kúıine jiti kóńil bólmegen bolsa, búgingi ystyq lebizdi estimegen bolar edi. Eger Ahmetov Soltústikti qazaqylandyrýǵa jumys istemegen bolsa, onda ol ashqan qazaq mektepteri, kóshelerge qazaq tulǵalarynyń attary berilip, orysy kóp, qazaǵy az aýyldarda meshitter salynyp, kitaphanada otyrǵan J. Aımaýytov atyndaǵy qazaq drama teatry Metalýrgter saraıyna bir kúnde kóship barmas ta edi. Ókinishtisi sol, D.Ahmetovtyń batyl qadamyn keıingi oblys basshylary ońdy júrgize almady.
Órleý... saıası saryn
Danıal Ahmetov jaıly bilgisi kelgen adam onyń ómirbaıanyna bir sát úńilgeni jón: Pavlodarda týǵan, sonda ındýstrıaldy ınstıtýtty bitirip, ınjener-qurylysshy mamandyǵyn úzdik bitirgen. Odan ary «Pavlodar turǵynqurylys» tresinde master, aǵa prorab bolyp jumys istegen. Dál osy kezeńnen keıin partıalyq qyzmetterde, jergilikti bılik salalarynda ysylǵan. Aýdan jáne qalalyq komıtetterde, ákimshilik basshylyǵynda jaýapty qyzmetter atqardy, keıin oblys ákimi bolyp saılandy. Pavlodar oblysyn eki ret basqardy. Soltústik Qazaqstan oblysynyń da ákimi boldy. Mine, osy jyldar ishinde ol Prezıdent Nazarbaevtyń kózine tústi. Jylpostyǵymen, pysyqtyǵymen emes, iskerligimen, birtoǵa minezimen, ózi barǵan jerdi gúldendire bilgen jaýapkershiligimen kóterildi. 1999 jyly Premer-mınıstrdiń orynbasary, birinshi orynbasary bolyp satylap joǵarylaı berdi. 2001 jylǵy saıası bulǵaq kezinde, áıgili Ǵ.Jaqıanovtar men Áblázovtar isi tutanǵan shaqta Soltústik aımaqtarda halyq tolqýly boldy. Jaqıanov bılikke ne sebepti jaqpaǵany túsinikti, al onyń ornyna ákim bolý qıyn edi. Óıtkeni, Pavlodar jurtshylyǵy Ǵ.Jaqıanovqa sengeni sonsha, istegen árbir isin ańyzǵa aınaldyryp úlgergen. Mundaı sátte ol orynǵa tek júregi daýalaǵandar ǵana ákim bolyp barar edi. Bılik Ahmetovty qup kórdi. Mundaı sheshimge sol ólkeniń týmasy bolǵany úshin kelgen joq, budan buryn osy ólkeniń tizginin ustaǵan, qyr-syryn jaqsy biletin, oblys turǵyndary aldynda senimi bolǵany úshin, ol ǵana emes, tańǵy saǵat segizde jumysqa kelip, túngi onsyz úıine qaıtpaıtyn eńbekshildigi úshin, eń bastysy, daýyldy-jaýyndy saıası ahýaldarǵa selt ete qoımaıtyn salmaqty sabyrlylyǵy úshin eń ońtaıly adam retinde tańdaǵany belgili. Ahmetov bul qyzmetti abyroımen atqardy. N.Nazarbaev artqan júkti bultalaqtamaı kóterdi. Soltústiktiń «qyzýy» basylyp, burynǵy qalpyna qaıta tústi.
Samǵaý... eldiń damýy
Qazaqstan ekonomıkasy eń damyǵan tus qaı jyldar ekenin bilesiz be? Ol jyldary búkil Respýblıka boıynsha óndiris, aýyl sharýashylyǵy, qurylys, jol sekildi el úshin asa mańyzdy salalar ekpindi damyǵanyn búgingi tyǵyryqqa tirelip, daǵdarystyń qyspaǵynda otyrǵan bizder endi túsinip otyrmyz. Bul jyldary 2003-2007 jyldar aralyǵy edi. Dál osy jyldary Danıal Ahmetov Premer-Mınıstr bolyp qyzmet etti. Buǵan túrli joramal aıtýdyń qajeti joq, ol kezde álemdik daǵdarys bolmady dep aqylmansý da jón emes, Danıal Ahmetov Úkimetbasy bolǵan jyldary eldiń de, memlekettiń de eńsesi kóterilip, qarapaıym halyqtyń jaıbaraqat ǵumyr keshkenin eshkim joqqa shyǵarmaıdy. Bar-joǵy 4 jylǵa jeter-jetpes ýaqyt ishinde İJÓ 7-8 paıyzdan turaqty ósipti. Investısıa kóbeıip, eldiń halyqaralyq deńgeıde bedeli óskenin, aýyl turǵyndarynyń jaǵdaıy túzelip, qalaly jerlerde jańa ınfraqurylymdar ilkimdi júrgizilgenine el kýá. Onyń sheteldegi ál-Farabı, Beıbarys kesenelerin jedel jóndetýge qarjy bóldirip, rýhanı salaǵa aıryqsha mán bergenin jurtshylyq umytqan joq.
Danıal Ahmetov Úkimetbasy bolǵan jyldary eldiń de, memlekettiń de eńsesi kóterilip, qarapaıym halyqtyń jaıbaraqat ǵumyr keshkenin eshkim joqqa shyǵarmaıdy. Bar-joǵy 4 jylǵa jeter-jetpes ýaqyt ishinde İJÓ 7-8 paıyzdan turaqty ósipti. Investısıa kóbeıip, eldiń halyqaralyq deńgeıde bedeli óskenin, aýyl turǵyndarynyń jaǵdaıy túzelip, qalaly jerlerde jańa ınfraqurylymdar ilkimdi júrgizilgenine el kýá. Onyń sheteldegi ál-Farabı, Beıbarys kesenelerin jedel jóndetýge qarjy bóldirip, rýhanı salaǵa aıryqsha mán bergenin jurtshylyq umytqan joq.
Budan bólek dál osy kezeńde Ahmetov sonaý Ekibastuzda bastaǵan ıgi isterin memlekettik dárejede júrgizdi. Aıtalyq, elge oralǵan qandastardyń 40 paıyzy dál Ahmetov Úkimetti basqaryp turǵan kezeńde elge oraldy! Sodan keıin qazaq kóshiniń basynan túrli aýyrtpalyqtar ótkenin qazirgi baspasózdi aqtarsańyzdar, bilesizder. Sheteldegi qazaqtardyń azamattyq alýy, turaqty tirkeýge turýy, elge kelip oqýy jeńildep, aǵaıynmen aǵaıyn qaýyshyp, máre-sáre bolǵan jyldar qaıta orala ma? Bul jaǵyn dáp basyp aıtý qıyn...
Serpilý... qaıta turý
Ia, Ahmetov atqarǵan isterdi tizbeleı bersek, munymen shektelmeıdi. Biraz jyl bılik sapynan jyraqta júrgen bilikti basshynyń Shyǵys Qazaqstan oblysynyń tizginin ustaýy – jurttyń kóńilin serpiltti. Ósek pen alypqashpa sózge úıir keıbir top onyń árbir isinen ilik izdese de, shaýjaıyna jarmassa da, sabyrly qalpynan taımaı, ónimdi eńbegin bastap ketti. Buǵan óńir jurtshylyǵynyń kózi endi jeter... Shyǵys aımaq eki elmen shektesetin, ekonomıkasy da, áleýmettik jaǵdaıy da kúrdeli óńirdiń biri. Shyǵysymyz qazaqylansa, órkendese, shekaramyz damysa, boıymyz tiktelip, aıbarymyz arta túspek. Ahmetov el isine qaıta oraldy. Ol áli-aq Shyǵys aımaǵynyń baq juldyzyn jandyrady. Onyń senimdi serikteri, sertke berik komandasy óńir ekonomıkasyn alǵa súıreıtini kúmánsiz.
Toqtaráli TAŃJARYQ
