Sebebi elimizdegi úlken ózenderdiń bastaý qainary ózge memleketterde jatqandyqtan, transshekaralyq sýlardy tiimdi paidalaný saiasaty asa qyraǵylyqty qajet etedi. Búginde mamandar Pamir men Tian-Shan shyńdaryndaǵy máńgilik muzdyqtar 1957 jylmen salystyrǵanda 30 paiyzǵa kemigenin, endi 10-15 jylda 50 paiyzǵa deiin azaiýy múmkin degen qaýipti derekti alǵa tartýda.
Iaǵni Jer beti turǵyndaryn alańdatyp otyrǵan «ǵalamdyq jylyný» apatynyń bir sheti bútin Ortalyq Aziiaǵa tiip, sý kózderiniń tartylyp, qurǵaqshylyq jaǵdaiyna ákelýi bek múmkin. Birikken Ulttar Uiymy 2030 jylǵa qarai Jer sharynyń jartysyna jýyǵy (47 paiyzy) sýdan tapshylyq kóredi dep dabyl qaǵýy beker emes. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta aýyzsý tapshylyǵyn sheshý álemdik saiasattyń basty taqyrybyna ainalady degen boljam jii aitylýda.
Jalpy, halyqtyń kúndelikti tutynýyna qajetti aýyzsý tapshylyǵy bizdiń elimizde tolyq sheshilmegen. Onyń negizgi sebebiniń biri qazirgi kúni elimizdegi jerasty sý qorlaryn igerý tiisti deńgeide júrgizilip jatqan joq.
Tipti sońǵy 15-20 jyldan beri paidalanylmai ketken sý kózderi bar. Búginde elimiz boiynsha 1282 jerasty sý kózderi memlekettiń balansyna tirkelgen. Alaida osy barlanǵan sý qorlarynyń 402-si ǵana paidalanylyp, táýligine 3 mln tekshe metr sý alynýda. Jalpy, elimizde sý resýrsynyń qory birshama bar. Tek, «bulaq kórseń, kózin ash» degen baǵzy támsildi qaperden shyǵarmai, jerasty sý kózderin tereńdetip igerý arqyly kóp máseleni sheshýge bolady.
Óitkeni aýyzsýǵa suranys jyldan-jylǵa artyp keledi. Búginde elimizde jan basyna shaqqanda aýyzsýdy tutyný táýligine 12 mln tekshe metrge jýyqtaidy. Sondai-aq, Almaty qalasynyń ózinde 1,5 mln astam turǵyn men oblystyń qalaǵa jaqyn aýdandaryn jáne 12 myńǵa jýyq kásiporyndy qossaq, bir Almatynyń sý tutyný kólemi táýligine 450 myń tekshe metrdi quraitynyn baiqaimyz.
Aýyzsýǵa qajettilikti sheshýde tizgin bermei turǵan kelesi jaittyń biri – sý jelileriniń shamadan tys tozýy. Statistikalyq derek kózderine kóz júrgirtsek, elimizde sý qubyry jelileriniń 64 paiyzyn kúrdeli jóndeýden ótkizý kerek nemese tolyqtai aýystyrý qajet. Osynyń kesirinen apatty jaǵdailar jii oryn alyp, aýyzsýdyń sapasy tómendeýde. Sonymen qatar tozyǵy jetip, tesilgen eski qubyrlardan sýdyń qashýy da kóp tirkeletini jasyryn emes.
Úkimet elimizde aýyzsý máselesin sheshý jolynda on jyldan beri kóptegen is-sharalardy júzege asyryp keledi. Bul baǵytta eshqandai jumystar qolǵa alynbady dep aitýǵa bolmaidy. Biraq aýyzsýdy halyq kúndelikti tutynatyn bolǵandyqtan, ony óndirip, taratatyn infraqurylymdar tez tozatynyn da umytpaýymyz kerek.
«Aq bulaq» baǵdarlamasynyń arqasynda qazir aýyl halqynyń 80 paiyzy, al qala turǵyndary túgeldei ortalyqtandyrylǵan qubyrlar arqyly taza sýǵa qol jetkizip otyr. Jalpy shyǵyny 1 trln teńgege jýyq qarjy jumsalǵan bul baǵdarlama elimizdegi aýyzsý máselesin aitarlyqtai jaqsartty. Biraq áńgime arasynda aitqanymyzdai, halyqty sapaly aýyzsýmen qamtý Úkimet úshin eń ózekti máselelerdiń bir bolyp qala beredi. Óitkeni bes jyl bur burǵylǵanǵan sý uńǵymalary sýalyp, qubyrlar tozady. Al muny jańartý isi arada on jyl saiyn aldyńyzdan shyǵa beredi.
