Sebebi elimizdegi úlken ózenderdiń bastaý qaınary ózge memleketterde jatqandyqtan, transshekaralyq sýlardy tıimdi paıdalaný saıasaty asa qyraǵylyqty qajet etedi. Búginde mamandar Pamır men Tán-SHan shyńdaryndaǵy máńgilik muzdyqtar 1957 jylmen salystyrǵanda 30 paıyzǵa kemigenin, endi 10-15 jylda 50 paıyzǵa deıin azaıýy múmkin degen qaýipti derekti alǵa tartýda.
Iaǵnı Jer beti turǵyndaryn alańdatyp otyrǵan «ǵalamdyq jylyný» apatynyń bir sheti bútin Ortalyq Azıaǵa tıip, sý kózderiniń tartylyp, qurǵaqshylyq jaǵdaıyna ákelýi bek múmkin. Birikken Ulttar Uıymy 2030 jylǵa qaraı Jer sharynyń jartysyna jýyǵy (47 paıyzy) sýdan tapshylyq kóredi dep dabyl qaǵýy beker emes. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta aýyzsý tapshylyǵyn sheshý álemdik saıasattyń basty taqyrybyna aınalady degen boljam jıi aıtylýda.
Jalpy, halyqtyń kúndelikti tutynýyna qajetti aýyzsý tapshylyǵy bizdiń elimizde tolyq sheshilmegen. Onyń negizgi sebebiniń biri qazirgi kúni elimizdegi jerasty sý qorlaryn ıgerý tıisti deńgeıde júrgizilip jatqan joq.
Tipti sońǵy 15-20 jyldan beri paıdalanylmaı ketken sý kózderi bar. Búginde elimiz boıynsha 1282 jerasty sý kózderi memlekettiń balansyna tirkelgen. Alaıda osy barlanǵan sý qorlarynyń 402-si ǵana paıdalanylyp, táýligine 3 mln tekshe metr sý alynýda. Jalpy, elimizde sý resýrsynyń qory birshama bar. Tek, «bulaq kórseń, kózin ash» degen baǵzy támsildi qaperden shyǵarmaı, jerasty sý kózderin tereńdetip ıgerý arqyly kóp máseleni sheshýge bolady.
Óıtkeni aýyzsýǵa suranys jyldan-jylǵa artyp keledi. Búginde elimizde jan basyna shaqqanda aýyzsýdy tutyný táýligine 12 mln tekshe metrge jýyqtaıdy. Sondaı-aq, Almaty qalasynyń ózinde 1,5 mln astam turǵyn men oblystyń qalaǵa jaqyn aýdandaryn jáne 12 myńǵa jýyq kásiporyndy qossaq, bir Almatynyń sý tutyný kólemi táýligine 450 myń tekshe metrdi quraıtynyn baıqaımyz.
Aýyzsýǵa qajettilikti sheshýde tizgin bermeı turǵan kelesi jaıttyń biri – sý jelileriniń shamadan tys tozýy. Statısıkalyq derek kózderine kóz júrgirtsek, elimizde sý qubyry jelileriniń 64 paıyzyn kúrdeli jóndeýden ótkizý kerek nemese tolyqtaı aýystyrý qajet. Osynyń kesirinen apatty jaǵdaılar jıi oryn alyp, aýyzsýdyń sapasy tómendeýde. Sonymen qatar tozyǵy jetip, tesilgen eski qubyrlardan sýdyń qashýy da kóp tirkeletini jasyryn emes.
Aýyzsý máselesine qatysty sóz qozǵaǵanda elimizdegi sý aıdyndarynyń lastaný deńgeıi ózekti kúıinde qalyp otyrǵanyn da aıtýǵa tıispiz. Mamandardyń zertteýinshe sý kózderiniń lastanýy Qyzylorda oblysy boıynsha – 95,8 paıyz, Batys Qazaqstan oblysynda – 22,4 paıyz, Aqmolada – 16,9 paıyz, Túrkistan oblysynda 8,5 paıyz mólsherinde saqtalýda. Qazirgi ýaqytta respýblıka boıynsha 291 baqylaý pýnkti jerústi sýlaryna monıtorıń júrgizip keledi. Al Dúnıejúzilik meteorologıa uıymynyń talaby boıynsha Qazaqstanda baqylaý pýnktteri 740-qa deıin bolýy kerek eken.
Úkimet elimizde aýyzsý máselesin sheshý jolynda on jyldan beri kóptegen is-sharalardy júzege asyryp keledi. Bul baǵytta eshqandaı jumystar qolǵa alynbady dep aıtýǵa bolmaıdy. Biraq aýyzsýdy halyq kúndelikti tutynatyn bolǵandyqtan, ony óndirip, taratatyn ınfraqurylymdar tez tozatynyn da umytpaýymyz kerek.
«Aq bulaq» baǵdarlamasynyń arqasynda qazir aýyl halqynyń 80 paıyzy, al qala turǵyndary túgeldeı ortalyqtandyrylǵan qubyrlar arqyly taza sýǵa qol jetkizip otyr. Jalpy shyǵyny 1 trln teńgege jýyq qarjy jumsalǵan bul baǵdarlama elimizdegi aýyzsý máselesin aıtarlyqtaı jaqsartty. Biraq áńgime arasynda aıtqanymyzdaı, halyqty sapaly aýyzsýmen qamtý Úkimet úshin eń ózekti máselelerdiń bir bolyp qala beredi. Óıtkeni bes jyl bur burǵylǵanǵan sý uńǵymalary sýalyp, qubyrlar tozady. Al muny jańartý isi arada on jyl saıyn aldyńyzdan shyǵa beredi.
