Qazaqtyń kúndelikti turmys-tirshiliginde atastyrý uly-qyzy bar eki azamattyń quda bolamyz degen aýyzsha ýádesi, rýly eldiń basshy aqsaqaldarynyń uiǵarymy arqyly bastalady da quda túsýmen tiianaqtalady. Quda túsýdiń birneshe túri bolady. Qazaq bala besiktegi kezinen bastap quda túse beredi (besik quda t.b.). Besik quda sirek kezdesedi.
Kóbinese jigit er jetip qalǵan ýaqytta onyń ózi, ákesi men sheshesi, aǵasy men jeńgesi, jaqyn aǵaiyndary ózderine laiyq jerden qyz qarai bastaidy. Mundaidy qazaq «teń-teńimen, tezek-qabymen» deidi, iaǵni, eki jaqtyń áleýmettik jaǵdaiy bir-birine sáikes bolýy kerek. Qazaq halqy ejelgi zamannan beri úilenýge asa mańyz beredi jáne úi bolýdy jigit pen qyzdyń bir-birin ólip-óship jaqsy kórýi, eki aradaǵy mahabbat sezimi degen ýaqytsha qubylystarmen bailanystyrmaidy. Qazaq úshin úilený – asa mańyzdy áleýmettik qadam, úi bolý memleket qurý siiaqty asa jaýapty sharýa bolyp tabylady. Onyń erejeleri «qatyn alma – qaiyn al», «jigittiń jaqsy bolmaǵy – naǵashydan» siiaqty qaǵidalarmen bekitilgen.
Quda túsý «qyz aittyrýdan» bastalady, iaǵni unatqan, ózderimen syilas, qatarlas jáne boijetken qyzy bar aýylǵa arnaiy «jaýshy» attanady. Ulyna jar tańdaǵan áke jaqsy nietti bildirý úshin qalys adamdy «jaýshy» etip jiberedi. Jaýshy sózin: “Sizde lashyn bar, bizde suńqar bar”, — dep bastap, quda bolǵylary keletinin aitady. Eger qyzdyń ata-anasy bul usynysty qabyl alsa, qyz ákesi jaýshy arqyly kúieý ákesiniń týystarynyń «quda túser» mezgilin aitady.
Jaýshydan keiin quda túsý bolady, ol kezdesýge jigit jaǵynan birneshe syily, týys adamdar baryp, qalyń mal mólsherin, jasaý qunyn t.b. máselelerdi kelisedi. Bir eskertetin másele: jasaý jigit jaǵynan kelgen qalyńmal mólsherine shamalas, keide onan da asyp túsedi. Sebebi, oǵan otaý úi, jihazy, kiim-keshek t.b. kiredi.
Qudalyqqa jiberilgen adamdarǵa «qarǵybaý» kádesin tartady, qudalyqty bekiter kádesin: at pen shapan beredi. Quda túsip, quiryq-baýyr jeskennen keiin ǵana qudalyq ýaǵda bekidi. Eń baǵaly syi kúieýdi ákesine nemese onyń ornyndaǵy adamǵa tartylady. Ýádeniń belgisi retinde qonaqtardyń aldyna jińishke etilip kesilgen quiryq pen baýyr qoiylady. «Quiryq-baýyr» eń aldymen jigit týystaryna, sonan soń, qyz týystaryna beriledi. Quda túsý toiynda qutty bolsyn aityp kelgen áielder qudalarǵa arnap shashý shashady.
Endi atastyrýdyń institýtsionaldy, iaǵni zańdastyrylǵan qubylys ekenin dáleldeý úshin birneshe ádet-ǵuryp erejelerine kóńil bóleiik:
- Eger «qarǵybaýy» berilip, sóz salyp qoiǵan jigit jaǵy kelisimdi buzyp, basqa bireýdiń qyzyna quda túspek bolsa, onda kelisimdi buzǵan kináli jaq at-ton aiyp tóleidi jáne búkil kiitti qaitarady.
- Eger aldynda qudalasyp, keiin basqa bireýge úilenbekshi bolyp, kelisimdi buzsa, onda kelisimdi buzǵan jaq bir túie bastatqan toǵyz aiypty tóleidi. Birinshi, quda túsken qalyńdyqty alyp, báibishe atandyryp baryp qana ekinshisine úilenýge haqy bar.
- Qalyńmaldyń negizgi bóligi nemese barlyǵy ótelgen soń ǵana kúieý jigit qalyndyq oinaýǵa barady («uryn barý»). Kúieý jigittiń bul kelýi birinshi kelý bolǵandyqtan qalyńdyq jaǵynan jeńgeleri toi (bastańǵy túrinde) jasaidy.
- Eger kúieý qalyńmalyn ótemei, uryn barmai, qalyndyq aýlyna kele qalsa, onda onyń atyn tartyp alyp, isin ádepsizdikke jatqyzyp, ózin jaiaý jiberedi.
- Eger uryn barǵanda qalyndyq aýlynda bolǵysy kelse, kúieý shatyr tigip bir apta, tipti bir ai jatýǵa erki bar. Uryn toidan keiin kúieýdiń qalyndyq oinap baryp turýyna haqy bar.
- Kúieý jigit qalyńdyqtyń uzatylý toiyna deiin jaqyndyqqa barýǵa haqy joq.
- Eger kúieý uryn toida qalyńdyǵyn páktiginen aiyrǵan bolsa, neke jaýlyq tósegen jeńgelerge kádesin beredi.
- Uryn toiǵa kelip ketken kúieý qaitys bolsa, onda týystary qalyńdyqty marqumnyń aýlyna qaiǵyly kúide aza kádesimen birge ákeledi. Osyndai qalyndyq /jesir/ kúieýin jyl boiy joqtap, sonan soń, onyń inisine nemese aǵasyna, tipti bolmasa, jaqyn týysyna turmysqa shyǵady.
- Neke qiiýdy qalyńdyq aýylynda molda ótkizedi. Ol jigit pen qyz jaǵynan káde alyp /altyn júzik, saqina, sadaq jebesi/ ony sý quiylǵan syrly tostaǵanǵa salady. Jigit pen qalyndyq, olardyń týystary neke qiiar sýdy ishýi jubailyq ómirdiń basy bolyp sanalady.
- Neke qiiardyń ornyna jigittiń úlken shańyraǵynda otqa mai quiý, shalqyp janǵan otqa úsh ret tájim etý (basyn jerge tigizip) saltanaty júredi.
- Otqa «mai ana, ot ana jarylqa» dep sóilep tájim jasaidy, úlken áielder ottyń jalynyna alaqandaryn tosyp kelinniń betin sipaidy. Osydan keiin kelindi jumsaq ilengen teriniń ústine otyrǵyzady.
- Kelin úlken úige birinshi ret enerde «úi ainaldyrý» degen bolady. Qaiyn enesi tiri turǵanda kelin tórge shyqpaidy. Qaiyn enesi qaitys bolǵanda kelin otqa taǵy da mai quiady, odan ári tórge shyǵýǵa ruqsat etiledi.
Jambyl ARTYQBAEV,
Tarihshy-etnograf
