Árıne bul 1931-33 jyldardan bastap eseptegende ǵana. Al shyn máninde qazaqty qynadaı qyrǵan asharshylyq odan da buryn bolǵan. Oǵan Reseı ımperıasy, KSRO men Stalınnyń ózge ulttarǵa óktemdik kórsetken sum saıasaty kináli ekeni daýsyz...
Tarıhshylar men sarapshylardyń aıtýynsha eger osy zulmat kezeńder bolmasa qazir qazaq ultynyń sany 60 mıllıonǵa jeter edi. Bul shyndyq, bálkim odan da kóp bolar ma edi.
...
Keıbir basylymdar jazǵandaı, KSRO memlekettik muraǵatynda mynandaı qupıa derek bar eken.
«Iz vseh túrkskıh ılı týreskıh narodov Rossıı... samym mnogochıslennym ıavláútsá kazahı. Na terrıtorıı v dva mıllıona trısta tysách kv. verst jıvet bez malogo 10 mıllıonov kazahov». (Arhıv Oktábrskoı revolúsıı, fond №1318, opıs №1, Ed. Hr. №56).
1897 jylǵy sanaqty negizge alǵan M.Tynyshbaev:
«Bizdiń esepteýlerge sáıkes qazaqtar 4 091 746 adam. Orys ımperıasyndaǵy túrki halyqtarynyń 30,08%-yn qurady» dep jazǵan.
Qazir 31 mıllıonnan asyp ketken ózbekter sol kezde nebary – 726 534 adam bolǵan eken.
1900 jyly 12 mıllıon bolǵan Túrkıa halqynyń sany qazir 81 mıllıonnan asty.
«Máskeýge barǵan bette Lenın kitaphanasynan 1926 jylǵy sanaqtyń qorytyndylary jarıalanǵan kitapty taýyp oqyǵanmyn. «Kazahı – samaıa krýpnaıa túrkoıazychnaıa nasıonalnostsovetskogo soıýza – 6 mln. 200 tys chelovek» degen tusyn kóshirip alǵanmyn. Al 1939 jyly 2 mln. adam ǵana qalǵan. Mundaı qorlyqqa tek qoı minezdi jýas halyq qana shydaı alady. Al biz jylqy minezdi halyq emes pe edik!?» – depti belgili aqyn Oljas Súleımenov 2016 jyly «Baıantaý» gazetine bergen suhbatynda (№22 (10725)).
1917-1926 jyldary sanymyz 10-13 mln-ǵa jetkeni týraly málimetter de kezdesedi. Baıqap otyrǵandaryńyzdaı qazaq ultynyń sany týraly ár jyldardaǵy derekter birdeı emes. Biraq qaı-qaısysyn alsaq ta qazaq sany az bolmaǵan.
Onyń kúrt azaıýyna sol kezderdegi saıası qýǵyn-súrgin, asharshylyq, ekinshi dúnıejúzilik soǵys jáne basqa da faktorlar tikeleı áser etken. Sonyń ishinde ásirese asharshylyqtan kóp zardap shekken ekenbiz.
...
Birinshi asharshylyq zertteýshilerdiń aıtýynsha 1916-1920 jyldarda bolǵan. Birinshi dúnıejúzilik soǵys pen Azamattyq soǵystyń bastalýy, mal-múlikterdi tárkileý men patshalyq bıliktiń jibergen jazalaýshy armıasynyń basqynshylyǵy, indet pen qatty sýyq jáne qurǵaqshylyq saldarynan 1,5-2 mln. adamnan aıyrylyppyz.
Oǵan qosa 1 mln-ǵa jýyq qazaq shetelderge, Qytaıǵa, Aýǵanstanǵa, Túrkıaǵa aýyp ketti. Derekterge qaraǵanda 1917-1920 jyldar aralyǵynda halyq sany 6 218 300 adamnan 4 679 795 adamǵa kemigen.
- jyldarǵy asharshylyqtyń ekinshi kezeńi de ońaı soqpady. Jańadan ornyǵa bastaǵan keńestik bıliktiń túrli áskerı jazalaýlary, tonaýshylyq pen tabıǵı apattan jut oryn alǵan.
- Mal qyrylyp, aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń 80 paıyzyn keńestik bılik ortalyqqa tartyp áketip, halyq azyq-túliksiz qaldy.
- 1922 jylǵy málimet boıynsha Qazaqstan boıynsha ashtyqqa 2 832 000 adam urynyp, 1 mln. 700 myń adam ashtan ólgen. 1920 jyldardaǵy asharshylyqtan ólgenderdiń sany 2,3 mln. adamǵa jetkeni týraly málimetter de kezdesedi.
1929-1933 jyldarǵy asharshylyqta Qazaqstanda júrgizilgen stalındik-goloshekındik reforma, sharýalardyń jekemenshigin tárkileý men joıý, aýyl sharýashylyǵy ónimderin tolyqtaı ortalyqqa tasyp áketý, negizsiz jáne qasaqana salyqtardy salý, sottaý men qýdalaý qazaq úshin eń aýyr soqqy boldy.
1932 jyldyń aqpan aıyna deıin Qazaqstandaǵy kolhozdar 87%-y jáne jekeler adamdar 51,8%-y malynan aıyrylǵan.
Resmı halyq sanaǵy men túrli muraǵattardyń, keıingi kezde qupıalyǵy jarıa bolǵan málimetter boıynsha 1930-1933 jyldary 2,4 mln. adam ashtyqtan qyrylypty. Al keńestik resmı derekterdiń kóbinde 1 114 000 adam óldi dep kemitip kórsetken.
Osy shartty túrde alǵan úsh asharshylyq nátıjesinde Qazaqstan jerindegi halyq sany 1917 jylǵy - 6 218 300, 1920 jylǵa kelgende 4 679 795, 1923 jyly 3 786 910 adam bolyp, ósýdiń ornyna óship otyrǵan. Bul ultqa jasalǵan genosıd emes pe?
Qazaqstandaǵy asharshylyqtardy «genosıd» retinde baǵalaǵandar bar. Mysaly amerıkandyq Sara Kemeron zertteýinde «Keńes bıligi múmkindigi bola tura kómektespedi, kerisinshe qyrylýǵa sebepker boldy» dep, «bul maqsatty túrde jasalǵan genosıd" retinde baǵa bergen.
AQSH qos palatasy Ýkraınada 1932-1933 jyldarda bolǵan asharshylyqty genosıd retinde baǵalap resmı qujatqa qol qoıǵany belgili. Al biz bolsaq saıası qýǵyn-súrgin men asharshylyq qurbandaryn eske alýdan árige bara almaı otyrmyz.
...
Jaqynda Reseıdiń táýelsiz, lıberal-demokratıalyq baǵyttaǵy qoǵamdyq-saıası basylymy «Novaıa gazeta» óziniń arnaýly tilshisi Vácheslav Polovınkonyń Qazaqstandaǵy asharshylyq pen saıası qýǵyn-súrgin týraly kólemdi maqalasyn (31 mamyr 2021j.) jarıalady.
«Reseı bul úshin qalaı jaýap beredi?» degen ótkir suraqpen bastalǵan maqala aıtarlyqtaı jańalyq ashty dep aıta almaımyz. Degenmen bu máselge nazar aýdarýynyń ózi biraz nárseni ańǵartqandaı.
Avtor asharshylyq tarıhyna qazaqstandyqtardyń durystap den qoıa bastaǵanyn aldymen atapty.
Oǵan mysal retinde osydan birneshe jyl buryn Janbolat Mamaıdyń «Zulmat» pen Dosym Sátpaevtyń «Otkochevnıkı velıkoı stepı» atty fılmderi jaryqqa shyqqanyn aıtqan. Bul eńbekterde asharshylyq kezeńine tereń boılap, tarıhı qujattardan naqty dálel keltirgeni týraly jazady.
Máseleniń tek qana Qazaqstanda ǵana emes, halyqaralyq deńgeıge kóterile bastaǵanyna nazar aýdarypty.
Amerıkalyq Sara Kameronnyń «Ash dala» atty fılmi 2018 jyly shyǵyp, 2020 jyly qazaq jáne orys tilderine aýdarylǵanyn soǵan aıǵaq ekenin alǵa tartady.
«Táýelsizdik alǵannan beri Qazaqstan ótken tarıhyna jete mán berip, onyń sebepteri men derekterin qazir ashyq jazyp jatyr. Tipti asharshylyq jaıly kóp ashylyp aıta bermeıtin, oǵan tarıhı baǵa berýdi talap etýde saqtyq baıqatatyn bıliktiń ózi zulmat jyldardy zertteýge den qoıa bastady», – deıdi jýrnalıs.
Sonymen qatar «Áıtse de, bul taqyrypqa qoǵamnyń qyzyǵýshylyǵy zor bolsa da, Asharshylyqtyń tarıhyn zertteý jaǵynan ǵylymı jumystyń qarqyny sylbyr.
«Asharshylyq bolǵan emes» degen pikirdegi adamdardyń da radıkaldy pikirleri, sonymen birge soltústiktegi kórshiniń kóńilinen shyqpaı qalamyz-aý degen úreı de ǵylymı jumystarǵa kedergi keltirip tur»,– degen ótkir pikirin de aıtypty avtor.
Vácheslav Polovınko Qazaqstannyń qazirgi bıligi asharshylyq úshin Reeıden jaýap berýdi talap etýge daıyn emestigin jazady.
«30 jyldardaǵy asharshylyq úshin Kremlden keshirim suraýdy talap etý úshin úlken daıarlyq qajet. Buǵan barý úshin Stalınniń «qylmysker» ekenin memdeńgeıde málimdeý kerek. Bul Máskeýdiń qulaǵyna túrpideı tıeri anyq. Stalın dáýirin aqtap, GÝLAG-tyń qurylýyn quptap, Qyzyl ımperıany qaıta tiriltýdi kókseıtin Pýtın Qazaqstannyń mundaı qadamǵa bararyn estise shalqasynan túser edi. Dál qazir Reseı bul taqyrypty ǵylymı deńgeıdegi talqylaýdan jaltaryp júr. Stalınniń sol tustaǵy sheshimderi durys bolǵanyn, tek oryndaýshylardyń asyra siltegenin aıtyp, qyzyldardyń «qylmysyna» jańasha baǵa berýde. Bul Kremlden tarap jatqan jańa ıdeologıanyń túri...», – deıdi reseılik jýrnalıs.
Áıtse de Qyzyl ımperıanyń izbasary retinde Kremldiń 90 jyl burynǵy topalań úshin kúnderdiń-kúni jaýap berýge týra keletinin ashyq aıtypty.
«Qazirgi Reseı bıligi asharshylyq úshin Máskeýdi aıyptaýdy doǵarý qajet degen ustanymdy ustanady. Umyta salyńdar, ótken is ótti degenge meńzep júr. Bul birinshi kezekte Qazaqstanǵa qatysty. Ýkraınadaǵy asharshylyqtyń halyqaralyq deńgeıde moıyndalýy pýtınshil ǵalymdardyń qanyn qaraıtty. Dál osy jaǵdaı taǵy qaıtalansa Reseıdiń repýtasıasy ońbaı quldyraıdy.
Biraq Qazaqstan bul topalańdy umytpaıdy! Bútin bir ultty jer betinen joıyp jibere jazdaǵan tragedıa búgingi býynnyń da, keıingi tolqynnyń da jadynan óshpesi anyq.
Kúnderdiń kúni Aqorda Kremlden jaýap berýdi talap etedi. Tipti prezıdenttik komısıa búkil dálel qujattardy qalpyna keltirip, Asharshylyqtan aman qalǵan adamdardyń jáne olardyń týystarynyń jaýaptaryn jınaqtap jatyr. Al osy dálel qujattardyń bári qolǵa jınalǵan kezde – tragedıadan basyn ala qashqysy keletindermen álbette, áńgime basqasha bolady», – deıdi jýrnalıs.
Alaıda soǵaı oraı pikir bildirgen Dosym Sátpaev Kremldiń keshirim suraryna senbeıdi.
«Qazirgi saıası jaǵdaıdy esepke alsaq, keshirim suraý degendi kútpeı-aq qoıý kerek. Kerisinshe, biz Reseıdiń moıyndamaı týlaýynyń, oǵan qarsy qýatty nasıhattyń kúsheıip kele jatqanyn baıqaımyz. Álemde birneshe memleket, atap aıtqanda Germanıa Ońtústik Afrıka tarıhynyń qaraly paraqtaryn moıyndaǵysy keledi: adamdarǵa, tutas halyqtarǵa qarsy qylmystar bolyp jatty, alaıda onyń jaýapkershiligin qazirgi býyn emes, sol kezde el bılegen basshylar kóterýi kerek. Tarıhtyń sol kezeńin umytpaı, biraq paraǵyn jaýyp qoıý úshin narazylyqty báseńdetý maqsatynda keshirim suraýdyń ózi – mańyzdy qadam bolar edi» - degen eken sarapshy.
Avtor asharshylyqqa qatysty bizdiń eldegi kózqaras pen ustanymdardy ashyq kórsetýge tyrysqan eken. Sonymen birge bul másele tikeleı kóterilse Reseımen eki ortadaǵy qarym-qatynasqa yqpal etip, úlken daýǵa alyp keletinin eskertýdi umytpapty.
Qalaı bolǵanda da reseılik jýrnalısiń bul taqyrypqa barǵany quptarlyq. Zulmat tarıhy óz elimizde ǵana emes, halyqaralyq sahnaǵa shyqqany durys. Sonda ǵana oryn alǵan qyrǵynnyń ultqa jasalǵan genosıd ekeni álemde moıyndalatyn bolady.
Másele ótemaqyda emes, mundaı zulmat zaman qaıtalanbas úshin qazaqqa jasalǵan qyrǵynǵa ádil saıası baǵa berilý kerek.
Zeınolla ABAJAN
