Árine bul 1931-33 jyldardan bastap eseptegende ǵana. Al shyn máninde qazaqty qynadai qyrǵan asharshylyq odan da buryn bolǵan. Oǵan Resei imperiiasy, KSRO men Stalinnyń ózge ulttarǵa óktemdik kórsetken sum saiasaty kináli ekeni daýsyz...
Tarihshylar men sarapshylardyń aitýynsha eger osy zulmat kezeńder bolmasa qazir qazaq ultynyń sany 60 millionǵa jeter edi. Bul shyndyq, bálkim odan da kóp bolar ma edi.
...
Keibir basylymdar jazǵandai, KSRO memlekettik muraǵatynda mynandai qupiia derek bar eken.
«Iz vseh tiýrkskih ili týretskih narodov Rossii... samym mnogochislennym iavliaiýtsia kazahi. Na territorii v dva milliona trista tysiach kv. verst jivet bez malogo 10 millionov kazahov». (Arhiv Oktiabrskoi revoliýtsii, fond №1318, opis №1, Ed. Hr. №56).
1897 jylǵy sanaqty negizge alǵan M.Tynyshbaev:
«Bizdiń esepteýlerge sáikes qazaqtar 4 091 746 adam. Orys imperiiasyndaǵy túrki halyqtarynyń 30,08%-yn qurady» dep jazǵan.
Qazir 31 millionnan asyp ketken ózbekter sol kezde nebary – 726 534 adam bolǵan eken.
1900 jyly 12 million bolǵan Túrkiia halqynyń sany qazir 81 millionnan asty.
«Máskeýge barǵan bette Lenin kitaphanasynan 1926 jylǵy sanaqtyń qorytyndylary jariialanǵan kitapty taýyp oqyǵanmyn. «Kazahi – samaia krýpnaia tiýrkoiazychnaia natsionalnost sovetskogo soiýza – 6 mln. 200 tys chelovek» degen tusyn kóshirip alǵanmyn. Al 1939 jyly 2 mln. adam ǵana qalǵan. Mundai qorlyqqa tek qoi minezdi jýas halyq qana shydai alady. Al biz jylqy minezdi halyq emes pe edik!?» – depti belgili aqyn Oljas Súleimenov 2016 jyly «Baiantaý» gazetine bergen suhbatynda (№22 (10725)).
1917-1926 jyldary sanymyz 10-13 mln-ǵa jetkeni týraly málimetter de kezdesedi. Baiqap otyrǵandaryńyzdai qazaq ultynyń sany týraly ár jyldardaǵy derekter birdei emes. Biraq qai-qaisysyn alsaq ta qazaq sany az bolmaǵan.
Onyń kúrt azaiýyna sol kezderdegi saiasi qýǵyn-súrgin, asharshylyq, ekinshi dúniejúzilik soǵys jáne basqa da faktorlar tikelei áser etken. Sonyń ishinde ásirese asharshylyqtan kóp zardap shekken ekenbiz.
...
Birinshi asharshylyq zertteýshilerdiń aitýynsha 1916-1920 jyldarda bolǵan. Birinshi dúniejúzilik soǵys pen Azamattyq soǵystyń bastalýy, mal-múlikterdi tárkileý men patshalyq biliktiń jibergen jazalaýshy armiiasynyń basqynshylyǵy, indet pen qatty sýyq jáne qurǵaqshylyq saldarynan 1,5-2 mln. adamnan aiyrylyppyz.
Oǵan qosa 1 mln-ǵa jýyq qazaq shetelderge, Qytaiǵa, Aýǵanstanǵa, Túrkiiaǵa aýyp ketti. Derekterge qaraǵanda 1917-1920 jyldar aralyǵynda halyq sany 6 218 300 adamnan 4 679 795 adamǵa kemigen.
- jyldarǵy asharshylyqtyń ekinshi kezeńi de ońai soqpady. Jańadan ornyǵa bastaǵan keńestik biliktiń túrli áskeri jazalaýlary, tonaýshylyq pen tabiǵi apattan jut oryn alǵan.
- Mal qyrylyp, aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń 80 paiyzyn keńestik bilik ortalyqqa tartyp áketip, halyq azyq-túliksiz qaldy.
- 1922 jylǵy málimet boiynsha Qazaqstan boiynsha ashtyqqa 2 832 000 adam urynyp, 1 mln. 700 myń adam ashtan ólgen. 1920 jyldardaǵy asharshylyqtan ólgenderdiń sany 2,3 mln. adamǵa jetkeni týraly málimetter de kezdesedi.
1929-1933 jyldarǵy asharshylyqta Qazaqstanda júrgizilgen stalindik-goloshekindik reforma, sharýalardyń jekemenshigin tárkileý men joiý, aýyl sharýashylyǵy ónimderin tolyqtai ortalyqqa tasyp áketý, negizsiz jáne qasaqana salyqtardy salý, sottaý men qýdalaý qazaq úshin eń aýyr soqqy boldy.
1932 jyldyń aqpan aiyna deiin Qazaqstandaǵy kolhozdar 87%-y jáne jekeler adamdar 51,8%-y malynan aiyrylǵan.
Resmi halyq sanaǵy men túrli muraǵattardyń, keiingi kezde qupiialyǵy jariia bolǵan málimetter boiynsha 1930-1933 jyldary 2,4 mln. adam ashtyqtan qyrylypty. Al keńestik resmi derekterdiń kóbinde 1 114 000 adam óldi dep kemitip kórsetken.
Osy shartty túrde alǵan úsh asharshylyq nátijesinde Qazaqstan jerindegi halyq sany 1917 jylǵy - 6 218 300, 1920 jylǵa kelgende 4 679 795, 1923 jyly 3 786 910 adam bolyp, ósýdiń ornyna óship otyrǵan. Bul ultqa jasalǵan genotsid emes pe?
Qazaqstandaǵy asharshylyqtardy «genotsid» retinde baǵalaǵandar bar. Mysaly amerikandyq Sara Kemeron zertteýinde «Keńes biligi múmkindigi bola tura kómektespedi, kerisinshe qyrylýǵa sebepker boldy» dep, «bul maqsatty túrde jasalǵan genotsid" retinde baǵa bergen.
AQSh qos palatasy Ýkrainada 1932-1933 jyldarda bolǵan asharshylyqty genotsid retinde baǵalap resmi qujatqa qol qoiǵany belgili. Al biz bolsaq saiasi qýǵyn-súrgin men asharshylyq qurbandaryn eske alýdan árige bara almai otyrmyz.
...
Jaqynda Reseidiń táýelsiz, liberal-demokratiialyq baǵyttaǵy qoǵamdyq-saiasi basylymy «Novaia gazeta» óziniń arnaýly tilshisi Viacheslav Polovinkonyń Qazaqstandaǵy asharshylyq pen saiasi qýǵyn-súrgin týraly kólemdi maqalasyn (31 mamyr 2021j.) jariialady.
«Resei bul úshin qalai jaýap beredi?» degen ótkir suraqpen bastalǵan maqala aitarlyqtai jańalyq ashty dep aita almaimyz. Degenmen bu máselge nazar aýdarýynyń ózi biraz nárseni ańǵartqandai.
Avtor asharshylyq tarihyna qazaqstandyqtardyń durystap den qoia bastaǵanyn aldymen atapty.
Oǵan mysal retinde osydan birneshe jyl buryn Janbolat Mamaidyń «Zulmat» pen Dosym Sátpaevtyń «Otkochevniki velikoi stepi» atty filmderi jaryqqa shyqqanyn aitqan. Bul eńbekterde asharshylyq kezeńine tereń boilap, tarihi qujattardan naqty dálel keltirgeni týraly jazady.
Máseleniń tek qana Qazaqstanda ǵana emes, halyqaralyq deńgeige kóterile bastaǵanyna nazar aýdarypty.
Amerikalyq Sara Kameronnyń «Ash dala» atty filmi 2018 jyly shyǵyp, 2020 jyly qazaq jáne orys tilderine aýdarylǵanyn soǵan aiǵaq ekenin alǵa tartady.
«Táýelsizdik alǵannan beri Qazaqstan ótken tarihyna jete mán berip, onyń sebepteri men derekterin qazir ashyq jazyp jatyr. Tipti asharshylyq jaily kóp ashylyp aita bermeitin, oǵan tarihi baǵa berýdi talap etýde saqtyq baiqatatyn biliktiń ózi zulmat jyldardy zertteýge den qoia bastady», – deidi jýrnalist.
Sonymen qatar «Áitse de, bul taqyrypqa qoǵamnyń qyzyǵýshylyǵy zor bolsa da, Asharshylyqtyń tarihyn zertteý jaǵynan ǵylymi jumystyń qarqyny sylbyr.
«Asharshylyq bolǵan emes» degen pikirdegi adamdardyń da radikaldy pikirleri, sonymen birge soltústiktegi kórshiniń kóńilinen shyqpai qalamyz-aý degen úrei de ǵylymi jumystarǵa kedergi keltirip tur»,– degen ótkir pikirin de aitypty avtor.
Viacheslav Polovinko Qazaqstannyń qazirgi biligi asharshylyq úshin Reeiden jaýap berýdi talap etýge daiyn emestigin jazady.
«30 jyldardaǵy asharshylyq úshin Kremlden keshirim suraýdy talap etý úshin úlken daiarlyq qajet. Buǵan barý úshin Stalinniń «qylmysker» ekenin memdeńgeide málimdeý kerek. Bul Máskeýdiń qulaǵyna túrpidei tieri anyq. Stalin dáýirin aqtap, GÝLAG-tyń qurylýyn quptap, Qyzyl imperiiany qaita tiriltýdi kókseitin Pýtin Qazaqstannyń mundai qadamǵa bararyn estise shalqasynan túser edi. Dál qazir Resei bul taqyrypty ǵylymi deńgeidegi talqylaýdan jaltaryp júr. Stalinniń sol tustaǵy sheshimderi durys bolǵanyn, tek oryndaýshylardyń asyra siltegenin aityp, qyzyldardyń «qylmysyna» jańasha baǵa berýde. Bul Kremlden tarap jatqan jańa ideologiianyń túri...», – deidi reseilik jýrnalist.
Áitse de Qyzyl imperiianyń izbasary retinde Kremldiń 90 jyl burynǵy topalań úshin kúnderdiń-kúni jaýap berýge týra keletinin ashyq aitypty.
«Qazirgi Resei biligi asharshylyq úshin Máskeýdi aiyptaýdy doǵarý qajet degen ustanymdy ustanady. Umyta salyńdar, ótken is ótti degenge meńzep júr. Bul birinshi kezekte Qazaqstanǵa qatysty. Ýkrainadaǵy asharshylyqtyń halyqaralyq deńgeide moiyndalýy pýtinshil ǵalymdardyń qanyn qaraitty. Dál osy jaǵdai taǵy qaitalansa Reseidiń repýtatsiiasy ońbai quldyraidy.
Biraq Qazaqstan bul topalańdy umytpaidy! Bútin bir ultty jer betinen joiyp jibere jazdaǵan tragediia búgingi býynnyń da, keiingi tolqynnyń da jadynan óshpesi anyq.
Kúnderdiń kúni Aqorda Kremlden jaýap berýdi talap etedi. Tipti prezidenttik komissiia búkil dálel qujattardy qalpyna keltirip, Asharshylyqtan aman qalǵan adamdardyń jáne olardyń týystarynyń jaýaptaryn jinaqtap jatyr. Al osy dálel qujattardyń bári qolǵa jinalǵan kezde – tragediiadan basyn ala qashqysy keletindermen álbette, áńgime basqasha bolady», – deidi jýrnalist.
Alaida soǵai orai pikir bildirgen Dosym Sátpaev Kremldiń keshirim suraryna senbeidi.
«Qazirgi saiasi jaǵdaidy esepke alsaq, keshirim suraý degendi kútpei-aq qoiý kerek. Kerisinshe, biz Reseidiń moiyndamai týlaýynyń, oǵan qarsy qýatty nasihattyń kúsheiip kele jatqanyn baiqaimyz. Álemde birneshe memleket, atap aitqanda Germaniia Ońtústik Afrika tarihynyń qaraly paraqtaryn moiyndaǵysy keledi: adamdarǵa, tutas halyqtarǵa qarsy qylmystar bolyp jatty, alaida onyń jaýapkershiligin qazirgi býyn emes, sol kezde el bilegen basshylar kóterýi kerek. Tarihtyń sol kezeńin umytpai, biraq paraǵyn jaýyp qoiý úshin narazylyqty báseńdetý maqsatynda keshirim suraýdyń ózi – mańyzdy qadam bolar edi» - degen eken sarapshy.
Avtor asharshylyqqa qatysty bizdiń eldegi kózqaras pen ustanymdardy ashyq kórsetýge tyrysqan eken. Sonymen birge bul másele tikelei kóterilse Reseimen eki ortadaǵy qarym-qatynasqa yqpal etip, úlken daýǵa alyp keletinin eskertýdi umytpapty.
Qalai bolǵanda da reseilik jýrnalistiń bul taqyrypqa barǵany quptarlyq. Zulmat tarihy óz elimizde ǵana emes, halyqaralyq sahnaǵa shyqqany durys. Sonda ǵana oryn alǵan qyrǵynnyń ultqa jasalǵan genotsid ekeni álemde moiyndalatyn bolady.
Másele ótemaqyda emes, mundai zulmat zaman qaitalanbas úshin qazaqqa jasalǵan qyrǵynǵa ádil saiasi baǵa berilý kerek.
Zeinolla ABAJAN
