Ásel ózinen birneshe úlken jas týys ápkesi Jannanyń týǵan kúnin toılaýǵa shaqyrtý alǵan kúnnen bastap mazasy kete bastady. Áseldiń erekshe tolqýynyń ózindik sebebi bar. Óıtkeni, ol ómirinde alǵash ret týǵan kún toıyna shaqyrtý alyp otyr.

Buǵan deıin ol ata-anasymen talaı týǵan kún keshine qatysyp, dastarhanda samsap turǵan táttilerdi jep, sýsyndaryndy iship qaıtqany esinde. Al bul joly... ol ata-anasyn ertpeı, ózi jeke toı toılaýǵa baramaqshy... Barlyq jaýapkershilik... ózine túseıin dep tur.

Árıne, týǵan kún keshi ótetin balalarǵa arnalǵan dámhanaǵa muny ákesi jetkizip, qaıtarda alyp ketýge ýádesin berdi.

Mundaıda ol qalaı tolqymasyn... Erteń qurbylary Álıa, Aına, Botalarmen qatar otyryp, týǵan kún keshine jaıylǵan dastarhanynan tátilerden dám tatatyn bolady. Bota ótkende bulardyń úıine kelip, týǵan kún keshinde bı bılep, jurtty máz-maıram qylǵan edi. Kádimgi kınodaǵy qyzdardaı denesin buralańdatyp, aıaq-qolyn sánimen qozǵap bıleıgeni áli esinde. Ásirese, moınyn burańdatyp, qoldaryn ásem bir ıip bılegeni kisiniń kózin qyzyqtyrdy.

Sol kezde dastarhan basynda otyrǵandardyń bári oryndarynan tik turyp, Botanyń bıine qatty qol soǵyp, qoshemet kórsetken-di. Al Álıa bolsa, aǵylshyn tilinde án salyp úıine kelgenderdiń bárin tańyrqaldyrǵan bolatyn. Aıtpaqshy, Álıa Londonda aǵylshynsha mektepte oqyǵan. Sondyqtan ol ózi oqyǵan eldiń tilin jaqsy meńgerip alǵan bolatyn.

Ásel de mektepte júrip biraz ándi jattap alǵan bolatyn. Biraq ol sol ánderdi kópshilik ortada aıtýǵa júregi daýalamaı-aq qoıǵany...

Ózimen oınap, júrgen qurbylarynyń án salyp, bı bılegenin kórgende Ásel de óziniń buıyǵy minezin jeńip, mektepte apaıy úıretken ándi aıtyp, bıdi bıleýdiń eshqandaı sókettigi joq ekenin sol kezde túsingen bolatyn.

Biraq apasy án aıt degende qymysyna bergeni esinde. Osylaısha ol án aıtyp, bı bıleýdi keıinge qaldyrǵan bolatyn. Apasy men ákesi muny qatty qystamady.

Ásel osy joly týǵan kún keshinde qurbylarymen birge án aıtyp, bı bıleýge tas-túıin bekindi. Qashanǵy bı bılep, án salýdan uıalyp júredi.  

Sondyqtan jan qurbysynyń týǵan kún keshinde án aıtyp, bı bılep keshti kóńildi ótkizý kerek emes pe? Ony qandaı sókettigi bar?

Ásel úıdegi kitaptardy aqtaryp, týǵan kún keshine arnalǵan eki-úsh shýmaq óleńdi de jattap alýǵa bekindi. Ol ákesi jınap júrgen kitaptardyń arasynan biraz óleń kitaptardy tańdap alyp, ishinen ózine unaǵan birneshe óleńderdi tańdap aldy. Osylaısha án men bıdiń máselesin sheshkendeı boldy.  

Endi taǵy bir másele bar. Týǵan kún ıesine syılyqsyz qalaı barady? Ákesi men sheshesinen Jannanyń týǵan kúnine barýshy edim, bir nárse satyp alaıyn dep aqsha suraýdan uıaldy.

Endi Ásel týǵan kún keshine toıǵa ne syılyq aparýy kerek, sonymen bas qatyra bastady. Óziniń týǵan kúnine qurbysy Frıda óz qolymen tikken keste syılaǵany esine tústi. Farıda kestesinde raýshan gúli beınelegen edi. Áseldiń kereýetiniń basynda qurbysy tikken keste áli kúnge deıin ilýli tur. Álgi keste Ásel úshin aıaýly zatqa aınalǵany qashan?.. Farıda kesteniń buryshyna «súıikti qurbym Ásel, týǵan kúnniń qutty bolsyn!» degen sózdi kestelep jazǵan bolatyn.

Ásel Farıda sekildi keste tige almaıdy. Biraq sýretti jaqsy salady. Sýret sabaǵynda udaıy bestik baǵa alyp, ustazynan talaı ret maqtaý estigen bolatyn.

Ol jan qurbysy Jannaǵa óz qolynan shyqqan bir keremet dúnıe usynýdy jón sanap, sýret salýǵa arnalǵan aq qaǵazy men qaryndashtaryn alyp, sabaq oqıtyn ústeline otyrdy.

Ásel appaq qaǵazdyń betine sýret sala bastady. Aldymen aıdyń sýretin saldy. Kádimgi qara aspandy jarqyratyp turǵan Aı. Appaq, ádemi – Aı. Oǵan qaǵaz betine salǵan Aıǵa jan bitip, jarqyrap ketkendeı kórindi... Ol ishinen bul Aı Janna ápkesi dep oılady. Endi qasyna ekinshi Aıdy saldy. Ekinshi Aıdy birinshi Aıǵa qaraǵanda kishirek qylyp saldy. Ásel muny ózi dep elestetti. Óıtkeni, Janna ápkesi qara aspanda jalǵyz ózi bolsa ishi pysyp, zerigýi múmkin ǵoı. Ásel sol sebepti qasynda men bolýym kerek sheshti.

Ásel ózi salǵan sýretke kóz toqtatyp taǵy bir ret qaraǵanda úlken Aı kishi Aıdy birtúrli esirkep, erkeletip turǵandaı kórindi. Osylaısha Ásel ózi salǵan sýrette tereń maǵyna jatqan baıqap, rıza boldy.

Eger Janna ápkesi «Aı bireý-aq bolmaı ma, ekinshi Aıdy qaıdan taptyń?» dese «úlken Aı bolǵanda, onyń qasynda nege kishi Aı bolmaıdy» dep sýrettiń tereń maǵanasyn túsindirip berýdi de oılastyryp qoıdy.

Ásel ádemi oıdyń jeteginde otyryp, Janna ápkesine syılaıtyn sýretin qalaı tez salyp tastaǵanyn ózi de baıqamaı qaldy. Budan keıin Ásel óz qolymen salǵan ádemi sýretin shaǵyn ramaǵa salyp, artyna karton qaǵazben bekitip, sýretti qabyrǵaǵa ilýge daıyndap qoıdy.

Sol kúni Ásel ózine qatty rıza boldy. Apasynan aqsha surap, saýda orynynan qandaıda bir syılyq satyp alyp, Jannaǵa syılaı salýǵa bolar edi. Biraq dál ondaı syılyqty Jannanyń ózge qurbylary da syılaýy múmkin ǵoı. Al adam qolynan shyqqan syılyqty eshkim qaıtalaı almaıdy. Rasynda da, Áseldiń sýretti bar ynta-yqylasyn salyp salǵanyn kimde bolsa birden baıqar edi.   

Týǵan kún bolatyn kúni Ásel aq jelbiri bar ádemi kóılegin kıip alyp, bólmesindegi aınanyń aldyna kelip birneshe ret shyr aınalyp qarady.  Arasynda kúniburyn daıyndap qoıǵan sýretine de kóz salyp qoıady. Týǵan kún keshinde aıtatyn óleńin de áldeneshe ret qaıtalap, ábden daıyndaldy.

Saǵat tili 11-ge kelgende ol qolyna syılyǵyn alyp, ákesiniń kóligimen týǵan kún keshi ótetin kafege kelip jetti. İshke kirgende týǵan kúnge ózi sekildi tulymshaǵy jelbiregin biraz qyz jınalǵanyn baıqady. Aralarynda tanys qyzdar kóp.

Báriniń qolynda qorapqa oraǵan syılyqtary bar. Ásel de ózi salǵan sýretin jyltyr qaǵazǵa ádemilep orap, alqyzyl lentamen ortasynan baılap alǵan edi. Janna muny aıryqsha qýanyshpen qarsy aldy. Ekeýi shurqyrasyp kezdesken soń, Janna Áseldiń qolynan jetektep ózine jaqyn ústeldiń basyna ákelip otyrǵyzdy.

Jannanyń apasy ádemi dastarhandy jaınatyp salyp tastapty. Jemis, sýsyn, túrli jemister samsap tur. Dastarhanǵa qaraǵan saıyn tábetiń ashylady. Dastarhannyń basynda úlken tort jaıǵasypty. Torttyń betinde 10 shyraq tur. Bul – Jannanyń 10 jasqa kelgenin áıgilep turǵany anyq.

Jurttyń bári jınalǵannan keıin Jannanyń qurbylary jappaı dastarhanǵa kelip otyra bastady. Bular dastarhanǵa otyrǵan sátte daıashy balalardy súıikti asy «Pepperonı» pıssasyn ákelip ortaǵa qoıdy. Týǵan kún keshine jınalǵan qyzdar ortaǵa qoıylǵan pıssa tilik-tilik jeı bastady. Pıssa óte dámi eken. Budan keıin qyzdar tátti sýsyndardy iship, shólin qandyrdy. Osy aralyqta Jannanyń apasy:

– Qane qyzdar, Jannaǵa jaqsy tilekterińdi aıta otyryńdar! – dep usynys tastady. Biraq kesh jańa bastalyp, qyzdar bir-birine endi ǵana úırenise bastaǵan soń, eshkim tilek aıtý úshin ortaǵa sýyrylyp shyqqqan joq.

Dál sol sátte Ásel óziniń týys ápkesi Jannany birinshi bolyp quttyqtap, óz qolymen salyp kelgen sýretin tapsyrýdy jón ekenin sezinip, tilek aıtý úshin ornynan turdy.

Týǵan kún keshine jınalǵan qyzdardyń bári siltideı tynyp, Áselge qarady. Ásel osy aralyqta jurttyń nazary ózine aýǵanyn sezip, sál ańtarylyp qalǵanyn sezdi. Biraq oıy men boıyn tez jınap alyp, ápkesi Jannaǵa júrekjardy lebizin aıtyp, týǵan kún keshine arnalǵan óleńin oqyp bergende Jannynyń qatty qýanyp, orynynan atyp turyp kelip, Áseldi qushaqtap, aqyldy sińlisiniń betinen súıdi.

Budan keıin Ásel ózi salyp kelgen sýretiniń syrtyndaǵy oraýyn sheship, eki ádemi Aı beınelengen kartınany ápkesine usyndy. Sol sátte Áseldiń sýrette ne aıtpaq bolǵan oıyn Janna da aıtqyzbaı túsinip, qatty rıza boldy. Ásel óziniń oıyn jaqsy túsingen ápkesine rıza boldy. Janna Áseldiń salǵan sýretin ózgelerge kórsetip turyp:

– Endi bul syılyqty bólmemniń eń kórnekti jerine ilip qoıamyn. Qyzdar, munda eki aı beınelengenin baıqadyńdar ma? Bul Ásel ekeýmiz. Óıtkeni Ásel ekeýmizdiń jubymyz jazylmaıdy. Jazyǵa demalysta aýylǵa da bir bardyq, – dep Janna ózge qurbylaryna sýrettiń maǵanasyn túsindirip berdi. Ózge qyzdar da Áseldiń sýretti keremet salǵanyn aıtyp, tańdaılaryn qaǵysty.

Ásel ashyp bergen týǵan kún keshi óte kóńildi ótti.

Áselden keıin Jannanyń ózge qurbylary da týǵan kún ıesine jaqsy tilekterin arnap, syılyqtaryn tabystady. Biraz ýaqyttan keıin týǵan kún keshine jınalǵan kishkentaı qonaqtarǵa anımatorlar qosylyp, kesh odan saıyn qyza tústi. Qyzdar túrli oıyndar oınap, ýaqyttyń qalaı ótkenin de ańǵarmaı qaldy.

Ásel bul joly buıyǵy minez tanytpaı, bı bılep, túrli oıyndarǵa belsene qatysyp, máz-maıram boldy. Ol aldaǵy týǵan kún keshterinde de osylaı kóńildi júrýge bekindi.