Ásel ózinen birneshe úlken jas týys ápkesi Jannanyń týǵan kúnin toilaýǵa shaqyrtý alǵan kúnnen bastap mazasy kete bastady. Áseldiń erekshe tolqýynyń ózindik sebebi bar. Óitkeni, ol ómirinde alǵash ret týǵan kún toiyna shaqyrtý alyp otyr.
Buǵan deiin ol ata-anasymen talai týǵan kún keshine qatysyp, dastarhanda samsap turǵan táttilerdi jep, sýsyndaryndy iship qaitqany esinde. Al bul joly... ol ata-anasyn ertpei, ózi jeke toi toilaýǵa baramaqshy... Barlyq jaýapkershilik... ózine túseiin dep tur.
Árine, týǵan kún keshi ótetin balalarǵa arnalǵan dámhanaǵa muny ákesi jetkizip, qaitarda alyp ketýge ýádesin berdi.
Mundaida ol qalai tolqymasyn... Erteń qurbylary Áliia, Aina, Botalarmen qatar otyryp, týǵan kún keshine jaiylǵan dastarhanynan tátilerden dám tatatyn bolady. Bota ótkende bulardyń úiine kelip, týǵan kún keshinde bi bilep, jurtty máz-mairam qylǵan edi. Kádimgi kinodaǵy qyzdardai denesin buralańdatyp, aiaq-qolyn sánimen qozǵap bileigeni áli esinde. Ásirese, moinyn burańdatyp, qoldaryn ásem bir iip bilegeni kisiniń kózin qyzyqtyrdy.
Sol kezde dastarhan basynda otyrǵandardyń bári oryndarynan tik turyp, Botanyń biine qatty qol soǵyp, qoshemet kórsetken-di. Al Áliia bolsa, aǵylshyn tilinde án salyp úiine kelgenderdiń bárin tańyrqaldyrǵan bolatyn. Aitpaqshy, Áliia Londonda aǵylshynsha mektepte oqyǵan. Sondyqtan ol ózi oqyǵan eldiń tilin jaqsy meńgerip alǵan bolatyn.
Ásel de mektepte júrip biraz ándi jattap alǵan bolatyn. Biraq ol sol ánderdi kópshilik ortada aitýǵa júregi daýalamai-aq qoiǵany...
Ózimen oinap, júrgen qurbylarynyń án salyp, bi bilegenin kórgende Ásel de óziniń buiyǵy minezin jeńip, mektepte apaiy úiretken ándi aityp, bidi bileýdiń eshqandai sókettigi joq ekenin sol kezde túsingen bolatyn.
Biraq apasy án ait degende qymysyna bergeni esinde. Osylaisha ol án aityp, bi bileýdi keiinge qaldyrǵan bolatyn. Apasy men ákesi muny qatty qystamady.
Ásel osy joly týǵan kún keshinde qurbylarymen birge án aityp, bi bileýge tas-túiin bekindi. Qashanǵy bi bilep, án salýdan uialyp júredi.
Sondyqtan jan qurbysynyń týǵan kún keshinde án aityp, bi bilep keshti kóńildi ótkizý kerek emes pe? Ony qandai sókettigi bar?
Ásel úidegi kitaptardy aqtaryp, týǵan kún keshine arnalǵan eki-úsh shýmaq óleńdi de jattap alýǵa bekindi. Ol ákesi jinap júrgen kitaptardyń arasynan biraz óleń kitaptardy tańdap alyp, ishinen ózine unaǵan birneshe óleńderdi tańdap aldy. Osylaisha án men bidiń máselesin sheshkendei boldy.
Endi taǵy bir másele bar. Týǵan kún iesine syilyqsyz qalai barady? Ákesi men sheshesinen Jannanyń týǵan kúnine barýshy edim, bir nárse satyp alaiyn dep aqsha suraýdan uialdy.
Endi Ásel týǵan kún keshine toiǵa ne syilyq aparýy kerek, sonymen bas qatyra bastady. Óziniń týǵan kúnine qurbysy Frida óz qolymen tikken keste syilaǵany esine tústi. Farida kestesinde raýshan gúli beinelegen edi. Áseldiń kereýetiniń basynda qurbysy tikken keste áli kúnge deiin ilýli tur. Álgi keste Ásel úshin aiaýly zatqa ainalǵany qashan?.. Farida kesteniń buryshyna «súiikti qurbym Ásel, týǵan kúnniń qutty bolsyn!» degen sózdi kestelep jazǵan bolatyn.
Ásel Farida sekildi keste tige almaidy. Biraq sýretti jaqsy salady. Sýret sabaǵynda udaiy bestik baǵa alyp, ustazynan talai ret maqtaý estigen bolatyn.
Ol jan qurbysy Jannaǵa óz qolynan shyqqan bir keremet dúnie usynýdy jón sanap, sýret salýǵa arnalǵan aq qaǵazy men qaryndashtaryn alyp, sabaq oqityn ústeline otyrdy.
Ásel appaq qaǵazdyń betine sýret sala bastady. Aldymen aidyń sýretin saldy. Kádimgi qara aspandy jarqyratyp turǵan Ai. Appaq, ádemi – Ai. Oǵan qaǵaz betine salǵan Aiǵa jan bitip, jarqyrap ketkendei kórindi... Ol ishinen bul Ai Janna ápkesi dep oilady. Endi qasyna ekinshi Aidy saldy. Ekinshi Aidy birinshi Aiǵa qaraǵanda kishirek qylyp saldy. Ásel muny ózi dep elestetti. Óitkeni, Janna ápkesi qara aspanda jalǵyz ózi bolsa ishi pysyp, zerigýi múmkin ǵoi. Ásel sol sebepti qasynda men bolýym kerek sheshti.
Ásel ózi salǵan sýretke kóz toqtatyp taǵy bir ret qaraǵanda úlken Ai kishi Aidy birtúrli esirkep, erkeletip turǵandai kórindi. Osylaisha Ásel ózi salǵan sýrette tereń maǵyna jatqan baiqap, riza boldy.
Eger Janna ápkesi «Ai bireý-aq bolmai ma, ekinshi Aidy qaidan taptyń?» dese «úlken Ai bolǵanda, onyń qasynda nege kishi Ai bolmaidy» dep sýrettiń tereń maǵanasyn túsindirip berýdi de oilastyryp qoidy.
Ásel ádemi oidyń jeteginde otyryp, Janna ápkesine syilaityn sýretin qalai tez salyp tastaǵanyn ózi de baiqamai qaldy. Budan keiin Ásel óz qolymen salǵan ádemi sýretin shaǵyn ramaǵa salyp, artyna karton qaǵazben bekitip, sýretti qabyrǵaǵa ilýge daiyndap qoidy.
Sol kúni Ásel ózine qatty riza boldy. Apasynan aqsha surap, saýda orynynan qandaida bir syilyq satyp alyp, Jannaǵa syilai salýǵa bolar edi. Biraq dál ondai syilyqty Jannanyń ózge qurbylary da syilaýy múmkin ǵoi. Al adam qolynan shyqqan syilyqty eshkim qaitalai almaidy. Rasynda da, Áseldiń sýretti bar ynta-yqylasyn salyp salǵanyn kimde bolsa birden baiqar edi.
Týǵan kún bolatyn kúni Ásel aq jelbiri bar ádemi kóilegin kiip alyp, bólmesindegi ainanyń aldyna kelip birneshe ret shyr ainalyp qarady. Arasynda kúniburyn daiyndap qoiǵan sýretine de kóz salyp qoiady. Týǵan kún keshinde aitatyn óleńin de áldeneshe ret qaitalap, ábden daiyndaldy.
Saǵat tili 11-ge kelgende ol qolyna syilyǵyn alyp, ákesiniń kóligimen týǵan kún keshi ótetin kafege kelip jetti. Ishke kirgende týǵan kúnge ózi sekildi tulymshaǵy jelbiregin biraz qyz jinalǵanyn baiqady. Aralarynda tanys qyzdar kóp.
Báriniń qolynda qorapqa oraǵan syilyqtary bar. Ásel de ózi salǵan sýretin jyltyr qaǵazǵa ádemilep orap, alqyzyl lentamen ortasynan bailap alǵan edi. Janna muny airyqsha qýanyshpen qarsy aldy. Ekeýi shurqyrasyp kezdesken soń, Janna Áseldiń qolynan jetektep ózine jaqyn ústeldiń basyna ákelip otyrǵyzdy.
Jannanyń apasy ádemi dastarhandy jainatyp salyp tastapty. Jemis, sýsyn, túrli jemister samsap tur. Dastarhanǵa qaraǵan saiyn tábetiń ashylady. Dastarhannyń basynda úlken tort jaiǵasypty. Torttyń betinde 10 shyraq tur. Bul – Jannanyń 10 jasqa kelgenin áigilep turǵany anyq.
Jurttyń bári jinalǵannan keiin Jannanyń qurbylary jappai dastarhanǵa kelip otyra bastady. Bular dastarhanǵa otyrǵan sátte daiashy balalardy súiikti asy «Pepperoni» pitstsasyn ákelip ortaǵa qoidy. Týǵan kún keshine jinalǵan qyzdar ortaǵa qoiylǵan pitstsa tilik-tilik jei bastady. Pitstsa óte dámi eken. Budan keiin qyzdar tátti sýsyndardy iship, shólin qandyrdy. Osy aralyqta Jannanyń apasy:
– Qane qyzdar, Jannaǵa jaqsy tilekterińdi aita otyryńdar! – dep usynys tastady. Biraq kesh jańa bastalyp, qyzdar bir-birine endi ǵana úirenise bastaǵan soń, eshkim tilek aitý úshin ortaǵa sýyrylyp shyqqqan joq.
Dál sol sátte Ásel óziniń týys ápkesi Jannany birinshi bolyp quttyqtap, óz qolymen salyp kelgen sýretin tapsyrýdy jón ekenin sezinip, tilek aitý úshin ornynan turdy.
Týǵan kún keshine jinalǵan qyzdardyń bári siltidei tynyp, Áselge qarady. Ásel osy aralyqta jurttyń nazary ózine aýǵanyn sezip, sál ańtarylyp qalǵanyn sezdi. Biraq oiy men boiyn tez jinap alyp, ápkesi Jannaǵa júrekjardy lebizin aityp, týǵan kún keshine arnalǵan óleńin oqyp bergende Jannynyń qatty qýanyp, orynynan atyp turyp kelip, Áseldi qushaqtap, aqyldy sińlisiniń betinen súidi.
Budan keiin Ásel ózi salyp kelgen sýretiniń syrtyndaǵy oraýyn sheship, eki ádemi Ai beinelengen kartinany ápkesine usyndy. Sol sátte Áseldiń sýrette ne aitpaq bolǵan oiyn Janna da aitqyzbai túsinip, qatty riza boldy. Ásel óziniń oiyn jaqsy túsingen ápkesine riza boldy. Janna Áseldiń salǵan sýretin ózgelerge kórsetip turyp:
– Endi bul syilyqty bólmemniń eń kórnekti jerine ilip qoiamyn. Qyzdar, munda eki ai beinelengenin baiqadyńdar ma? Bul Ásel ekeýmiz. Óitkeni Ásel ekeýmizdiń jubymyz jazylmaidy. Jazyǵa demalysta aýylǵa da bir bardyq, – dep Janna ózge qurbylaryna sýrettiń maǵanasyn túsindirip berdi. Ózge qyzdar da Áseldiń sýretti keremet salǵanyn aityp, tańdailaryn qaǵysty.
Ásel ashyp bergen týǵan kún keshi óte kóńildi ótti.
Áselden keiin Jannanyń ózge qurbylary da týǵan kún iesine jaqsy tilekterin arnap, syilyqtaryn tabystady. Biraz ýaqyttan keiin týǵan kún keshine jinalǵan kishkentai qonaqtarǵa animatorlar qosylyp, kesh odan saiyn qyza tústi. Qyzdar túrli oiyndar oinap, ýaqyttyń qalai ótkenin de ańǵarmai qaldy.
Ásel bul joly buiyǵy minez tanytpai, bi bilep, túrli oiyndarǵa belsene qatysyp, máz-mairam boldy. Ol aldaǵy týǵan kún keshterinde de osylai kóńildi júrýge bekindi.
