Dinı saýattylyq
Olardyń nasıhat jumysy kópshiliktiń sanasyna sáýle túsirip, halyqty ózge dinniń soıylyn soqqan nıeti buzyq jandardyń yǵyna jyǵyla salmaıtyn deńgeıge jetkizdi. Osy bir jaıtqa taıaýda aýylǵa barǵanymda kóz jetkizip qaıttym.
Osynda 6-7 jyl buryn Almaty oblysyndaǵy týǵan jerimiz Jarkentke bara qalǵanymyzda "Pálensheniń balasy salafıt bolyp ketipti" degen áńgimeni estýshi edim. Qazir ondaı áńgime azaıǵan. Biraq tuńǵıyqqa túsip, qurdymnan qaıtyp shyǵa almastaı bolyp qulaǵandar bar. Olardyń betin beri qaıtaramyz dep kók ezý bolýdyń da qajeti joq sekildi.
Biraq meniń bul oıymnyń qate ekenin týǵan aýylymyz Áýlıeaǵashtaǵy meshitte ımam bolyp júrgen aǵamyz Turlybek Qorǵasbekov eskertti. Aýylǵa barǵan saıyn Túkesh aǵamyzdyń (bizdiń aýyldyń adamdary ol kisini solaı ataıdy) kókeıge tunǵan oıymen bólisýge tyrysamyz.
Sonaý toqsanynshy jyldary bıznestiń jalyna jarmasyp, aýyl turmaq aýdanymyzda qat taýarlardy syrt elderden tasymaldap, alǵash ret bıznespen aınalysqan azamattardyń biri bolǵandyqtan Túkesh aǵamyzdy aýylymyzdyń úlken, kishisi tegis syılaıdy. Búginde ózi salǵan meshitke qamqorlyq jasap, aýyl ımamy qyzmetin atqaryp júr.
Qorǵanyshtyq qabileti qalyptasyp keledi
Osy jolǵy kezdesýimizde kókeıge qonymdy oılaryn aıtyp, ata-babalarymyz ustanǵan, dástúrimizben bite qaınasqan dástúrli dindi qalaı saqtap qalýdyń qandaı joldary bar ekenin aıtyp, oı bólisti.
– Iá, dinı saýattylyqtyń azdyǵynan biraz jastar ózge dinniń jeteginde ketkeni jasyryn emes. Mundaı jaıttar bizdiń óńirde de oryn aldy. Menińshe, ózge aǵymnyń arbaýyna túsken jandardy endi týra jolǵa túsirý óte qıyn. Qazir Úkimet bul máselege mán berip, el arasynda ózge aǵymdardy dáripteýge shekteý qoıyp otyr. Bul – durys. Qazir jurttyń jat aǵymnan saqtanatyn qorǵanyshtyq qabileti qalyptasqan. Bizder salt-dástúrimizben sabaqtasyp jatqan Hanafı mashabyn damytyp, qoǵamdy saýyqtyrýǵa kúsh salýymyz kerek. Jastarǵa ata-baba dástúri Islam dinimen sabaqtasyp, úılesimdi ǵumyr keshkenin durys jetkizsek, ózge dinniń jeteginde júrgen jandardyń ózi bolmasa da, balalary kúnderdiń kúninde úıirine qaıta qosylyp, qoǵamdyq ómirimizde jat aǵymdardyń yqpal-áseri ózdiginen tómendeıtinine senimdimin. Óziń de bilesiń, jat aǵymnyń jeteginde ketkender ata-analary aqyl aıtqanda olar áke-sheshesin tyńdady ma? Tyńdaǵan joq. Olar dinı-saýattylyǵy bolmaǵan soń, týra jol osy eken dep qatty adasyp, ata-anasyna qarsy kelgenin bárimiz bilemiz. Eger biz qoǵamdyq ómirimizde ata-babalarymyz ǵasyrlar boıy ustanyp kelgen dinniń jaqsy jaqtaryn ashyp kórsetip, onyń ıgilik pen týra jolǵa bastaıtyn tustaryn durys nasıhattasaq, olardyń ózderi, balalary dástúrli dinimizge oralatynyna senimdimin. Bizder ıgilikke toly isterimizben teris jolǵa túsken baýyrlarymyzdy tez arada týra jolǵa túsire alamyz. Eger biz olarǵa qatal talap qoıyp, úgit-nasıhatymyzdy qattyr-aq júrgizsek, utylýymyz múmkin, – dedi aǵamyz.
– Aǵa, sonda ol qandaı talaptar bolýy múmkin?
– Aıtalyq, kórshiles Tájikstanda qaýǵadaı saqal ósirgenderdiń quqyq qorǵaý organdary qyzmeterleri kúshtep, saqaldaryn alǵyzǵanyn oqydym. Osyndaı aýyr talaptar qoıý jaqsylyqqa aparmaıdy. Bizde mundaı kúshteý joq. «Jyly-jyly sóıleseń, jylan ininen shyǵady» dep beker aıtpaǵan ǵoı. Sol sıaqty olardy da qazaq qoǵamynyń bir bólshegi retinde qarastyryp, mádenıetti qarym-qatynas ornatýymyz kerek.
Iá, dástúrli dinimizdiń mánin jete túsindirip, jat aǵymnyń jeteginde júrgenderdiń oı-sanasyna "soqqy" jasaý mańyzdy. Olardyń oı-sanasynda dástúrli dinimizdiń bizdiń turmysymyzben, mádenıetimizben (án-kúı, aıtys), salt-dástúrimizben (sálem salaý, otqa maı quıý t.b.) qalaı úılesim tapqanyn naqty ispen kórsetsek, talaı jastyń betin beri qaratýǵa bolady.
Toıhana as beretin jer emes
Din jaıynda áńgime-dúken qurǵan aǵamyz aýylymyzdaǵy meshit janynan júz qaraly kisi erkin sıatyn názirhana salyp jatqanyn aıtty.
– Meshittiń janynan názirhana salǵanyńyzdy baıqadym. Qazir aýyl-aımaqta jıyn, toı ótkizetin shaǵyn dámhanalar men toıhanalar bar emes pe? Názirdi sol jerde ótkizse bolmas pa di?
– Qazir qaıtys bolǵan adamdardyń jetisin, qyrqyn, jyldyǵyn toıhanalarda dúrkiretip ótkizý sánge aınalyp barady. Úı ishi tar qalaly jerde názirdi men asty toıhanalarda ótkizse, túsinýge bolady. Al aýyl, aımaqta názirdi toıhanalarda ótkizýdi qabyldaı almaımyn. Toıhanalarda túnde toı bolyp, ishimdik quıylyp, tóbeles bolatyny belgili. Túnde jyn-shaıtan uıa salǵan jerge kúndiz Quran oqyp, názir berý bul musylmanshylyqqa jasalǵan úlken qıanat emes pe? Ózge bireýler syrttan qarap, baqylasa "Qazaqtardyń dinge beriktiginiń sıqyn qara, túnimen araq ishiletin haram jerge, kúndiz názir berip, Quran oqyp, Qudaıǵa qulshylyq jasaýda" dep kúlmeı me? Árıne, kúledi. Al jat aǵymdy taratýshylar "Dástúrge syıǵyzyp, toı jasap, shashylyp, araq-sharap ishken jerge kúndiz qalaı Quran oqıdy?" dep jastardyń sezimine syzat túsirmeı me? Budan keıin jastar ne oılaıdy? Sondyqtan tutas elimiz boıynsha toıhanalarda názir ótkizýdi doǵarýmyz kerek. Árıne, muny tyıym salý dep túsinbeýimiz kerek. Mundaı ister adamnyń erki, aqyl-parasatymen iske asýy tıis. Sol kezde kez kelgen is qoǵamdy ıgilikke bastaıdy. Qazir ár aýylda bir meshit bar. Sonyń janynan shaǵyn názirhana salýǵa bolady. Bul úshin jurttan arnaıy aqsha jınaýdyń da qajeti joq. Bizder meshit irgesinen salyp jatqan názirhanamyzdy halyqtyń bergen sadaqasymen-aq saldyq. Bul úshin kásipker izdep, jurt aqsha jınap, ábigerge túsýdiń qajeti joq. Qazir Astana men Almatyda, oblys ortalyqtaryndaǵy iri meshitterdiń janynda názirhanalar bar. Sol jerde qaıtys bolǵan adamǵa duǵa oqyp, as berilip jatyr. Osy bir jaqsy bastamany barlyq jerde ádetke aınaldyrǵan jón. Buryndary aýylda as bergen kezde búkil aǵaıyn-týys jınalyp, astyń qamymen júrip, eki-úsh kún boıy bir-birmen aralasýshy edi. Al qazir as degenińiz jurtty belgili bir saǵatta pálen degen toıhanaǵa jınap, Quran oqyp, tamaq beretin qatardaǵy jıyn sekildi bolyp qaldy. Baıaǵyda asqa, názirge jınalǵan jurt bir-birimen áńgimelesip, aýylyndaǵy máselesin sol jerde sóz qylyp, bir-birimen baılanysy arta túsýshi edi. Al qazir asqa jınalǵan adamdar bir-birimen aýzyn jybyrlatyp, amandasyp, beli qaıysqan ústeldegi tamaqty toıa jep, árqaısy óz jónimen ketetinin kúndelikti ómirde kórip júrmiz. Menińshe, bul – durys emes. Názir-quzyr – adamdy jaqyndastyryp, baýyrmaldyq sezimdi oıatatyn mańyzdy basqosý. Osyny jańǵyrtý úshin aýylymyzdaǵy meshittiń janynan shaǵyn názirhana saldyq. Kez kelgen aýyl turǵyna osy názirhanany tegin paıdalana alady. Qazan, oshaǵyn, júz qaraly kisige jetetin ydys-aıaq bárin-bárin daıyndap qoıdyq. Toıhana jaldap, shyǵynǵa batpaıdy. Mundaı taza jerde oqylǵan duǵa-tilekte qabyl bolatyny sózsiz, – dep kópten beri kókeıde júrgen oıyn ortaǵa saldy.
Rasynda da, araq-sharap quıylatyn jerde názir jasaý Islamnyń qaǵıdattaryna tompaq kelýi múmkin. Sondyqtan Qazaqstan musylmandary diniı basqarmasy osy máselege baılanysty arnaıy pátýa shyǵaryp, bul isti bir jaqty etýi qoǵam úshin mańyzdy. Áıtpese, aldaǵy ýaqytta as pen názirde keń toıhanalarda ótkizý báskege aınalyp ketýi múmkin. Mundaı kezde taǵy da dástúrli dinimizge kóleńke túsip, biraz áńgimege sebepshi bolýy múmkin.
Nurlan JUMAHAN
