Apostrof qoldanǵanda eki tańbamen bir áripti belgilep, jazylǵan (basylǵan) sózderdiń uzaryp qana qoımaı, tilim-tilim bolyp bólinip qalatyndyǵyn kórgende «latynǵa kóshetin boldyq!» dep órekpigen qýanyshymyz sý sepkendeı basqanyn jasyryp qaıtemiz. Bul jaıynda áleýmettik jelilerde de, ózara bas qosýlarda da kóp aıtylyp júrgenin bárimiz bilemiz.
Tilimizdiń dybystalý ereksheligine saı tym kóbeıip ketetin útirlerge qarap, qýaqylaý áriptester túrli teńeýler tapty. Sóıtip«áttegen-aı» dep qysylyp júrgende jańa álipbiı bekitilip «ýh!» degendeı boldyq.
Aldyńǵy nusqa boıynsha 9 áripti bir terip, qasyna ústińgi útirdi (apostrofty) bir terip, birtutas sózdi julym-julym etkenshe 6 akýtty (noqatty) áripti jáne de jahandyq til – aǵylshynnan úırenshikti bolyp ketken «sh», «ch» áripteriniń qosaq tańbasyn paıdalaný áldeqaıda tıimdi ári estetıkalyq turǵydan alǵanda tartymdy bolǵanyn baıqadyq.
QR Aqparat jáne komýnıkasıalar mınıstri Dáýren Abaevtyń pikirinde aıtylǵandaı, álipbıdegi apostrof arnaıy belgi retinde barlyǵyn bólip turyp, ınternettegi izdeý men qarjy qyzmetinde qıyndyqtar týdyratyndyǵy óz aldyna bir másele.
Áripterdiń ekeýin eseptemegende qalǵan 30-na bir dybys, bir tańba kelip turǵan sońǵy nusqa kópshilik pikiriniń eskerilgendiginiń aıqyn kórinisi retinde de halyqqa jaǵymdy jańalyq shyǵar dep oılaımyn.
Endigi jerde másele sózden iske tezirek kóship, jańa álipbı nusqasynyń tıimdi ómirsheńdigin dáleldeıtindeı baǵdarlamalar jasap, ony kópshilikke túsindirip, taratý qajet. Jalpy jurt bolyp talqylaǵan álipbı nusqasy bolashaqtyń ásem de qolaıly tiltańbasyna aınalyp, kóptiń keregine jaraıtyna senimdimin.
Aqtolqyn QULSARIEVA, profesor, Abaı atyndaǵy QazUPÝ-dyń Ǵylymı jumys jáne halyqaralyq yntymaqtastyq jónindegi prorektory
https://dalanews.kz/33351
