− Ainur Ábdirásilqyzy, sizben shuǵyl suhbatymyzdy Aqtóbedegi lańkestik oqiǵaǵa arnaǵaly otyrmyz. Alǵashqy saýal: bul qaýiptiń oryn alýyn boljap bilý qanshalyqty múmkin boldy?
– Saýalyńyz oryndy. «Eldegi dini ahýal turaqty dep júrgende lańkestik qaidan shyqty?» degen suraqtyń jelisi ǵoi bul.
Birden ashyp aitaiyq, buǵan deiin de BAQ quraldaryna bergen suhbattarymyzda biz jahandyq deńgeide óristep otyrǵan terrorizm qaýpinen eshbir el, onyń ishinde Qazaqstan da ada-kúde azat bolyp qala almaitynyn san ret málimdegenbiz. Ókinishke orai, jahandanýdyń qaitarymsyz úderisinen týyndaǵan ashyq aqparat keńistigi men ashyq shekara saiasaty qaýip-qater ataýlyny barsha adamzatqa ortaq etip otyr.
[caption id="attachment_16503" align="alignright" width="416"]
Onyń ústine Qazaqstan sekildi strategiialyq mańyzy joǵary ólkedegi ishki turaqtylyqtyń shaiqalýyna múddeli taraptar jan-jaqtan antalap turǵanda, radikaldy jáne dástúrli emes islam ideologiiasynyń elimizde taralmai turýy múmkin emes edi. Bul týraly da az aitylǵan joq jáne az jumys júrgizilgen joq.
Biraq «Ustalmaǵan ury emes» deidi qazaq. Zańnamada ony «kinásizdik prezýmptsiiasy» uǵymymen belgileidi. Lańkestik áreketterdiń aldyn alý baǵytynda ideologiialyq jumystar da, shuǵyl (operativti) sharalar da júrgizilýdei júrgizildi, degenmen kóp ishinen jat ideologiianyń soiylyn soqqan elbuzarlar men dinbuzarlar báribir shyqty. Dini ahýal – áleýmettik úderis, sondyqtan mundai máselede tulǵa faktory basym rol atqaratyny taǵy bir aiqyndaldy. Bul – máseleniń birinshi qyry.
− Al ekinshi qyry qandai?
– Ol osy aitylǵandarmen ushtasatyn ideologiia máselesi. Dástúrli emes aǵymdar ideologiiasyna qarsy kúres turaqty túrde júrgizilip kele jatqanymen, ol óziniń tamyrlana bastaǵanyn kórsetti. Dúmpý bir kúnde paida bolmaidy, belgili bir merzim ishinde alǵysharttary qalyptasyp, daiyndyq kezeńinen ótedi.
Bul jerde eki máseleni atap aitýǵa týra keledi. Birinshiden, lańkestik áreketti jasaýshylar el turǵyndary («azamattary» deýge aýzym barmai otyr) bolǵanymen, bul shetin kózqarastyń jat jurttan bastaý alǵany belgili. Sol ideologiianyń bastaýynda turǵandar ony jańa jerdegi jaǵdailarǵa qarai taratýdyń tiimdi ádisterin qoldanýǵa, basqasha aitqanda, jat ideiany jersindirip jiberýge tyrysady. Munymen qosa olardyń barlyq nazary, kúsh-jigeri men qarjysy osy maqsatqa baǵyttalady, iaǵni beineli túrde aitqanda, osydan basqa alańdary bolmaidy. Al mundai maqsatty ári tabandy áreket óziniń ashy jemisin bermei turmaidy. Dástúrli emes aǵymdardyń artynda úlken qarjy men suńǵyla saiasat turǵany da barshaǵa belgili, nátijelilikke onyń da yqpaly az emes.
Ekinshi másele sol ideologiiaǵa qarsy turý áleýetine bailanysty. Bul oraida biz eki tarapty áleýetke iemiz. Birinshi tarap – ekstremizm men terrorizm ideologiiasyn nasihattaýǵa zań jolymen tyiym salǵan memlekettik saiasatty júzege asyrýshy quzyretti qurylymdardyń kúshi. Ekinshisi – biz buǵan deiin de únemi aityp júrgendei, dástúrli rýhani qundylyqtarynan qol úzbegen ult boiyndaǵy áleýet. Bizdiń kúsh-jigerimiz osy qos tarapty qabystyrýǵa kóbirek baǵyttalýy tiis. Ótken kún oqiǵalary osyny kórsetti der edim. Taraptar úilesimsiz áreket etken jaǵdaida jat ideologiiany eńserý múmkin bolyp tabylmaidy, óitkeni jahandyq deńgeidegi qaýip-qaterge bir memlekettiń birikpegen kúshiniń tótep berýi qiyn.
– Aqtóbedegi lańkestikti uiymdastyrýshylar kimder?
– Resmi organdardyń birden málimdegenindei – dástúrli emes dini kózqarastaǵylar. Biraq bul uǵym – keń uǵym, onyń aiasyna «salafilik» atty bir atadan taraǵan tákfirshi-madhali-salafilerdi de, islam atyn qalqan etip, uiym bop uiysyp alǵan, sot sheshimimen tyiym salynǵan basqa ekstremistik toptaǵylardy da jatqyzýǵa bolady. Sondyqtan dál osy jerde biz ár nárseni óz atymen ataityn sátke tireldik: Aqtóbedegi lańkestikti uiymdastyrýshylar – salafilik aǵym ókilderi.
Bulai deýimizge ne sebep? Sebebi – birinshiden, lańkesterdiń elge jáne álemge belgili eshbir terroristik uiymǵa qatystylyǵy aiqyndalǵan joq. Olardyń sheteldik basqarýshylardan nusqaý alǵan bolýy yqtimal degen boljam bar, solai bolǵan jaǵdaida da lańkestikti júzege asyrýshylardyń el ishindegi dástúrli emes aǵymnan tamyr tartatyny anyq.
Demek, kúmándilerden qalatyny – dástúrli emes kózqarastaǵy tanymal teris aǵym – tákfirshi-madhali-salafiler. Elimizde salafilerdiń ishindegi eń radikaldy kózqarastaǵylar retinde tákfirshilikke sot sheshimimen tyiym salynǵany belgili, biraq bul salafiliktiń basqa tarmaqtaryn «qalypty» dep aqtaýǵa jol bere almaidy. Kerisinshe, tákfirshilikke tyiym salý – salafilik aǵymdardy bólshektep eńserýdiń basy retinde qabyldanǵany jón.
Tákfirshilerden tysqarysy – bazbireýler «saiasatqa aralaspaidy, memleketke qarsy áreketke barmaidy» dep dáriptep júrgen madhalilik baǵyttaǵy salafiler men olardyń tarapynan birese «sýrýriler», birese «ihýandar» dep aiyptalyp júrgen aleksandriialyq salafiler. Eki aǵym ókilderi de ózderin shartty túrde saiasattan alshaq dep tanytýǵa tyrysady. Demek, árqaisysy ózderin «qalypty» sanaidy, mundaida qarsy tarapqa «radikaldydan» basqa ataý qalmaidy (ony ashyq túrde málimdemegen jaǵdaida da). Biraq dini kózqarastary men ideialary jaǵynan olardyń bir-birinen de, tákfirshi «baýyrlarynan» da aiyrmasy joqqa tán.
– Demek, «qalypty» uǵymynyń ózi shartty bolǵany ǵoi?
– Dál solai. Bizdiń keńistikte salafilik aǵymdardy ideologiialyq jaǵynan «qalypty», «radikaldy» dep ekige bólip qaraýdyń máni de, negizi de joq. Madhalilerdi erekshelep aqtaýshylarǵa birden toitarys bereiin: olardyń «qalyptylyǵyn» qýattaityn dálelder «jamannyń ishindegi jaqsysyn tańdap», áiteýir bir aǵymǵa moiynsunýǵa májbúr bolyp otyrǵan jekelegen arab elderinde ǵana qoldanýǵa keler (jaramdylyqtan emes, májbúrlikten). Al bizdiń zaiyrly memlekettiń ne dini, ne tanymdyq, ne saiasi keńistigine olardyń «qalyptylyǵy» týraly kózqaras syiymdy emes. Dástúrli emes ustanym ieleri eshqashan shetin kózqarastan azat bolmaidy.
Bilikti dintanýshy, teolog mamandarymyzdyń tarapynan sarapshylar shartty túrde «tákfirshi», «madhali», «sýrýri» dep bóletin toptaǵylardyń barlyǵy ózin salafiler dep sanaityny aitylyp keledi. Iaǵni ustanymy, bolmysy bir ekenin olardyń ózderi de moiyndaidy.
Máseleni aidalaǵa alyp qashyp, nazarda basqa jaqqa burǵysy keletinder – osy aǵym ókilderiniń bir bóligin bolsa da aqtap alyp, qoǵamǵa sińirip jibergisi keletinder. «Qalypty salafilik» týraly uǵym – solardyń astyrtyn saiasatynyń jemisi. Biraq bul uǵym eshbir ólkede tájiribe júzinde ózin aqtaǵan joq. Zamanaýi tarihynyń lańkestikke toly ashy betterinen sabaq ala otyryp, keńesterden keiingi keńistiktegi tarihi taǵdyry ortaq kórshilerimizdiń barlyǵy «qalypty salafilik» degen qubylystyń joq ekenin moiyndady. Qazir birqatar arab elderi de salafiliktiń shynaiy islamǵa jat ustanymdaryn aiaýsyz áshkerelep otyr. Osyndai jaǵdaida biz de qorjynymyzdy qaǵyp-silkip, uǵymdarymyzdy qaita tiianaqtap alýymyz qajet.
Toq eteri: Aqtóbe oqiǵasy «qalypty salafilik» degen túsiniktiń bolmaitynyn, salafiliktiń bolmysyna qaýipti shetin kózqaras tán ekenin aiqyn dáleldedi. Bul qaiǵyly oqiǵadan sabaq ala otyryp, quqyqtyq retteý, aqparattyq-túsindirý, ǵylymi-zertteý, qoǵamdyq oi-pikir salalarynda tiisti tujyrymdar qalyptastyrý – barshamyzǵa ortaq mindet.
- Áńgimeńizge rahmet!
Serikbol Bilálov
Derekkóz: abai.kz
