− Aınur Ábdirásilqyzy, sizben shuǵyl suhbatymyzdy Aqtóbedegi lańkestik oqıǵaǵa arnaǵaly otyrmyz. Alǵashqy saýal: bul qaýiptiń oryn alýyn boljap bilý qanshalyqty múmkin boldy?
– Saýalyńyz oryndy. «Eldegi dinı ahýal turaqty dep júrgende lańkestik qaıdan shyqty?» degen suraqtyń jelisi ǵoı bul.
Birden ashyp aıtaıyq, buǵan deıin de BAQ quraldaryna bergen suhbattarymyzda biz jahandyq deńgeıde óristep otyrǵan terorızm qaýpinen eshbir el, onyń ishinde Qazaqstan da ada-kúde azat bolyp qala almaıtynyn san ret málimdegenbiz. Ókinishke oraı, jahandanýdyń qaıtarymsyz úderisinen týyndaǵan ashyq aqparat keńistigi men ashyq shekara saıasaty qaýip-qater ataýlyny barsha adamzatqa ortaq etip otyr.
[caption id="attachment_16503" align="alignright" width="416"]
Aınur Ábdirásilqyzy[/caption]
Onyń ústine Qazaqstan sekildi strategıalyq mańyzy joǵary ólkedegi ishki turaqtylyqtyń shaıqalýyna múddeli taraptar jan-jaqtan antalap turǵanda, radıkaldy jáne dástúrli emes ıslam ıdeologıasynyń elimizde taralmaı turýy múmkin emes edi. Bul týraly da az aıtylǵan joq jáne az jumys júrgizilgen joq.
Biraq «Ustalmaǵan ury emes» deıdi qazaq. Zańnamada ony «kinásizdik prezýmpsıasy» uǵymymen belgileıdi. Lańkestik áreketterdiń aldyn alý baǵytynda ıdeologıalyq jumystar da, shuǵyl (operatıvti) sharalar da júrgizilýdeı júrgizildi, degenmen kóp ishinen jat ıdeologıanyń soıylyn soqqan elbuzarlar men dinbuzarlar báribir shyqty. Dinı ahýal – áleýmettik úderis, sondyqtan mundaı máselede tulǵa faktory basym rol atqaratyny taǵy bir aıqyndaldy. Bul – máseleniń birinshi qyry.
− Al ekinshi qyry qandaı?
– Ol osy aıtylǵandarmen ushtasatyn ıdeologıa máselesi. Dástúrli emes aǵymdar ıdeologıasyna qarsy kúres turaqty túrde júrgizilip kele jatqanymen, ol óziniń tamyrlana bastaǵanyn kórsetti. Dúmpý bir kúnde paıda bolmaıdy, belgili bir merzim ishinde alǵysharttary qalyptasyp, daıyndyq kezeńinen ótedi.
Bul jerde eki máseleni atap aıtýǵa týra keledi. Birinshiden, lańkestik áreketti jasaýshylar el turǵyndary («azamattary» deýge aýzym barmaı otyr) bolǵanymen, bul shetin kózqarastyń jat jurttan bastaý alǵany belgili. Sol ıdeologıanyń bastaýynda turǵandar ony jańa jerdegi jaǵdaılarǵa qaraı taratýdyń tıimdi ádisterin qoldanýǵa, basqasha aıtqanda, jat ıdeıany jersindirip jiberýge tyrysady. Munymen qosa olardyń barlyq nazary, kúsh-jigeri men qarjysy osy maqsatqa baǵyttalady, ıaǵnı beıneli túrde aıtqanda, osydan basqa alańdary bolmaıdy. Al mundaı maqsatty ári tabandy áreket óziniń ashshy jemisin bermeı turmaıdy. Dástúrli emes aǵymdardyń artynda úlken qarjy men suńǵyla saıasat turǵany da barshaǵa belgili, nátıjelilikke onyń da yqpaly az emes.
Ekinshi másele sol ıdeologıaǵa qarsy turý áleýetine baılanysty. Bul oraıda biz eki tarapty áleýetke ıemiz. Birinshi tarap – ekstremızm men terorızm ıdeologıasyn nasıhattaýǵa zań jolymen tyıym salǵan memlekettik saıasatty júzege asyrýshy quzyretti qurylymdardyń kúshi. Ekinshisi – biz buǵan deıin de únemi aıtyp júrgendeı, dástúrli rýhanı qundylyqtarynan qol úzbegen ult boıyndaǵy áleýet. Bizdiń kúsh-jigerimiz osy qos tarapty qabystyrýǵa kóbirek baǵyttalýy tıis. Ótken kún oqıǵalary osyny kórsetti der edim. Taraptar úılesimsiz áreket etken jaǵdaıda jat ıdeologıany eńserý múmkin bolyp tabylmaıdy, óıtkeni jahandyq deńgeıdegi qaýip-qaterge bir memlekettiń birikpegen kúshiniń tótep berýi qıyn.
– Aqtóbedegi lańkestikti uıymdastyrýshylar kimder?
– Resmı organdardyń birden málimdegenindeı – dástúrli emes dinı kózqarastaǵylar. Biraq bul uǵym – keń uǵym, onyń aıasyna «salafılik» atty bir atadan taraǵan tákfirshi-madhalı-salafılerdi de, ıslam atyn qalqan etip, uıym bop uıysyp alǵan, sot sheshimimen tyıym salynǵan basqa ekstremıstik toptaǵylardy da jatqyzýǵa bolady. Sondyqtan dál osy jerde biz ár nárseni óz atymen ataıtyn sátke tireldik: Aqtóbedegi lańkestikti uıymdastyrýshylar – salafılik aǵym ókilderi.
Bulaı deýimizge ne sebep? Sebebi – birinshiden, lańkesterdiń elge jáne álemge belgili eshbir terorıstik uıymǵa qatystylyǵy aıqyndalǵan joq. Olardyń sheteldik basqarýshylardan nusqaý alǵan bolýy yqtımal degen boljam bar, solaı bolǵan jaǵdaıda da lańkestikti júzege asyrýshylardyń el ishindegi dástúrli emes aǵymnan tamyr tartatyny anyq.
Demek, kúmándilerden qalatyny – dástúrli emes kózqarastaǵy tanymal teris aǵym – tákfirshi-madhalı-salafıler. Elimizde salafılerdiń ishindegi eń radıkaldy kózqarastaǵylar retinde tákfirshilikke sot sheshimimen tyıym salynǵany belgili, biraq bul salafıliktiń basqa tarmaqtaryn «qalypty» dep aqtaýǵa jol bere almaıdy. Kerisinshe, tákfirshilikke tyıym salý – salafılik aǵymdardy bólshektep eńserýdiń basy retinde qabyldanǵany jón.
Tákfirshilerden tysqarysy – bazbireýler «saıasatqa aralaspaıdy, memleketke qarsy áreketke barmaıdy» dep dáriptep júrgen madhalılik baǵyttaǵy salafıler men olardyń tarapynan birese «sýrýrıler», birese «ıhýandar» dep aıyptalyp júrgen aleksandrıalyq salafıler. Eki aǵym ókilderi de ózderin shartty túrde saıasattan alshaq dep tanytýǵa tyrysady. Demek, árqaısysy ózderin «qalypty» sanaıdy, mundaıda qarsy tarapqa «radıkaldydan» basqa ataý qalmaıdy (ony ashyq túrde málimdemegen jaǵdaıda da). Biraq dinı kózqarastary men ıdeıalary jaǵynan olardyń bir-birinen de, tákfirshi «baýyrlarynan» da aıyrmasy joqqa tán.
– Demek, «qalypty» uǵymynyń ózi shartty bolǵany ǵoı?
– Dál solaı. Bizdiń keńistikte salafılik aǵymdardy ıdeologıalyq jaǵynan «qalypty», «radıkaldy» dep ekige bólip qaraýdyń máni de, negizi de joq. Madhalılerdi erekshelep aqtaýshylarǵa birden toıtarys bereıin: olardyń «qalyptylyǵyn» qýattaıtyn dálelder «jamannyń ishindegi jaqsysyn tańdap», áıteýir bir aǵymǵa moıynsunýǵa májbúr bolyp otyrǵan jekelegen arab elderinde ǵana qoldanýǵa keler (jaramdylyqtan emes, májbúrlikten). Al bizdiń zaıyrly memlekettiń ne dinı, ne tanymdyq, ne saıası keńistigine olardyń «qalyptylyǵy» týraly kózqaras syıymdy emes. Dástúrli emes ustanym ıeleri eshqashan shetin kózqarastan azat bolmaıdy.
Bilikti dintanýshy, teolog mamandarymyzdyń tarapynan sarapshylar shartty túrde «tákfirshi», «madhalı», «sýrýrı» dep bóletin toptaǵylardyń barlyǵy ózin salafıler dep sanaıtyny aıtylyp keledi. Iaǵnı ustanymy, bolmysy bir ekenin olardyń ózderi de moıyndaıdy.
Máseleni aıdalaǵa alyp qashyp, nazarda basqa jaqqa burǵysy keletinder – osy aǵym ókilderiniń bir bóligin bolsa da aqtap alyp, qoǵamǵa sińirip jibergisi keletinder. «Qalypty salafılik» týraly uǵym – solardyń astyrtyn saıasatynyń jemisi. Biraq bul uǵym eshbir ólkede tájirıbe júzinde ózin aqtaǵan joq. Zamanaýı tarıhynyń lańkestikke toly ashshy betterinen sabaq ala otyryp, keńesterden keıingi keńistiktegi tarıhı taǵdyry ortaq kórshilerimizdiń barlyǵy «qalypty salafılik» degen qubylystyń joq ekenin moıyndady. Qazir birqatar arab elderi de salafıliktiń shynaıy ıslamǵa jat ustanymdaryn aıaýsyz áshkerelep otyr. Osyndaı jaǵdaıda biz de qorjynymyzdy qaǵyp-silkip, uǵymdarymyzdy qaıta tıanaqtap alýymyz qajet.
Toq eteri: Aqtóbe oqıǵasy «qalypty salafılik» degen túsiniktiń bolmaıtynyn, salafıliktiń bolmysyna qaýipti shetin kózqaras tán ekenin aıqyn dáleldedi. Bul qaıǵyly oqıǵadan sabaq ala otyryp, quqyqtyq retteý, aqparattyq-túsindirý, ǵylymı-zertteý, qoǵamdyq oı-pikir salalarynda tıisti tujyrymdar qalyptastyrý – barshamyzǵa ortaq mindet.
- Áńgimeńizge rahmet!
Serikbol Bilálov
Derekkóz: abai.kz
