Eske sala keteıik, kezekten tys HHİİ sıeze «AMANAT» Tóraǵasy Qasym-Jomart Toqaev partıa janyndaǵy qoǵamdyq keńesterdiń tıimdiligin arttyrý mindetin qoıǵan edi.
– Qoǵamdyq keńesterdiń bir-biriniń jumysyn qaıtalaýyna jol bermeý jáne jumys tıimdiligin arttyrý maqsatynda, partıa Tóraǵasynyń kelisimimen jáne Saıası keńes Búrosynyń sheshimimen olardyń sany 14-ten 9-ǵa deıin qysqartylyp, basshylary bekitildi, – dedi Atqarýshy hatshy Ashat Oralov keńesterdiń jańa tóraǵalarymen kezdesý barysynda.
Sonymen, Memlekettik basqarýdy damytý jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl jónindegi respýblıkalyq qoǵamdyq keńesti Erlan Saırov;
Ekonomıka, kásipkerlik jáne agrarlyq sektor máseleleri jónindegi keńesti – Amanjan Jamalov;
Otbasy jáne halyqty áleýmettik qorǵaý máseleleri jónindegi keńesti – Dınara Zákıeva;
Bilim berý jáne densaýlyq saqtaý máseleleri jónindegi keńesti – Saıasat Nurbek;
Azamattyq qoǵam men mádenıetti damytý jónindegi «Miras» qoǵamdyq keńesin – Amanjol Áltaı;
Ekologıalyq keńesti – Edil Jańbyrshın;
Óńirlik damý jónindegi keńesti – Ámirhan Rahymjanov;
Jastardy qoldaý jónindegi keńesti Elnur Beısenbaev basqaratyn boldy.
Al Partıalyq baqylaý komıtetine burynǵysynsha Artýr Platonov tóraǵalyq etedi.
Kezdesý barysynda Atqarýshy hatshy keńester jumysynyń jańa formatyn tanystyrdy. Atap aıtqanda, jyl sońynda Saılaýaldy baǵdarlamanyń naqty ındıkatorlarynyń oryndalmaýyna qatysty táýekelder anyqtalǵan jaǵdaıda, memlekettik organdardyń jaýapty basshylary keńester otyrysynda esep beredi.
Sonymen qatar, keńester partıa Tóraǵasynyń tapsyrmalaryn jemisti júzege asyrý úshin belsendiler men sarapshylardyń basyn qosady.
– Bizdiń keńesterimiz partıalastardyń senimine ıe belsendi de bedeldi tulǵalardy tartyp, olardy ilgeriletý tetigine aınalýǵa tıis. XXII Sıeze partıa Tóraǵasy, «praımerız barysynda partıaǵa belsendi adamdar kelip, partıaishilik básekelestik paıda boldy. Bul quptarlyq jaǵdaı» degen bolatyn. Sondyqtan keńesterdiń jumysyna eldiń damýyna óz úlesin qosqysy keletin kásibı mamandardy tartý qajet, – dep atap ótti Ashat Oralov.
Óńirlik damý keńesiniń tóraǵasy Ámirhan Rahymjanov aldaǵy jumys josparymen bólisti.
– «Aýyl – el besigi» baǵdarlamasyna shamamen 450 mlrd teńge bólindi. Osy aqshanyń tıimdi jumsalýyn baqylaý – bizdiń keńestiń negizgi mindetteriniń biri. Partıanyń saılaýaldy ýádelerin naqty iske asyrý osyǵan baılanysty, – dedi ol.
Óz kezeginde, Partıalyq baqylaý komıtetiniń tóraǵasy Artýr Platonov, «búgingi tańda elimizde jáne álemde oryn alyp jatqan oqıǵalar Prezıdent qoıǵan mindetterdi barynsha jedel oryndaýdyń mańyzdylyǵyn kórsetedi. Elimizdiń bolashaǵy, aýmaqtyq tutastyǵy, Táýelsizdigi jáne halyqtyń ál-aýqaty osyǵan baılanysty» degendi aıtty.
Ekologıalyq keńestiń tóraǵasy Edil Jańbyrshınniń pikirinshe, amanattyqtarǵa óńir turǵyndarymen kóbirek kezdesýler ótkizý kerek.
– Halyqpen kezdesýde kóteriletin máselelerdiń 80%-y sol jergilikti jerlerde sheshilýi tıis. Tek 20-25% ǵana zańnamaǵa ózgerister engizýge qatysty nemese ortalyq memlekettik organdardyń quzyretine kiredi. Qalǵan máseleler aýdan, oblys deńgeıinde sheshilýi kerek, – dedi Edil Jańbyrshın.
Aıta keteıik, ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha respýblıkalyq keńester 80-nen astam otyrys ótkizdi. Olardyń barysynda 160-tan astam másele qaralyp, ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdarǵa tıisti usynymdar joldandy.
