Eske sala keteiik, kezekten tys HHII sezde «AMANAT» Tóraǵasy Qasym-Jomart Toqaev partiia janyndaǵy qoǵamdyq keńesterdiń tiimdiligin arttyrý mindetin qoiǵan edi.
– Qoǵamdyq keńesterdiń bir-biriniń jumysyn qaitalaýyna jol bermeý jáne jumys tiimdiligin arttyrý maqsatynda, partiia Tóraǵasynyń kelisimimen jáne Saiasi keńes Biýrosynyń sheshimimen olardyń sany 14-ten 9-ǵa deiin qysqartylyp, basshylary bekitildi, – dedi Atqarýshy hatshy Ashat Oralov keńesterdiń jańa tóraǵalarymen kezdesý barysynda.
Sonymen, Memlekettik basqarýdy damytý jáne sybailas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl jónindegi respýblikalyq qoǵamdyq keńesti Erlan Sairov;
Ekonomika, kásipkerlik jáne agrarlyq sektor máseleleri jónindegi keńesti – Amanjan Jamalov;
Otbasy jáne halyqty áleýmettik qorǵaý máseleleri jónindegi keńesti – Dinara Zákieva;
Bilim berý jáne densaýlyq saqtaý máseleleri jónindegi keńesti – Saiasat Nurbek;
Azamattyq qoǵam men mádenietti damytý jónindegi «Miras» qoǵamdyq keńesin – Amanjol Áltai;
Ekologiialyq keńesti – Edil Jańbyrshin;
Óńirlik damý jónindegi keńesti – Ámirhan Rahymjanov;
Jastardy qoldaý jónindegi keńesti Elnur Beisenbaev basqaratyn boldy.
Al Partiialyq baqylaý komitetine burynǵysynsha Artýr Platonov tóraǵalyq etedi.
Kezdesý barysynda Atqarýshy hatshy keńester jumysynyń jańa formatyn tanystyrdy. Atap aitqanda, jyl sońynda Sailaýaldy baǵdarlamanyń naqty indikatorlarynyń oryndalmaýyna qatysty táýekelder anyqtalǵan jaǵdaida, memlekettik organdardyń jaýapty basshylary keńester otyrysynda esep beredi.
– Bizdiń keńesterimiz partiialastardyń senimine ie belsendi de bedeldi tulǵalardy tartyp, olardy ilgeriletý tetigine ainalýǵa tiis. XXII Sezde partiia Tóraǵasy, «praimeriz barysynda partiiaǵa belsendi adamdar kelip, partiiaishilik básekelestik paida boldy. Bul quptarlyq jaǵdai» degen bolatyn. Sondyqtan keńesterdiń jumysyna eldiń damýyna óz úlesin qosqysy keletin kásibi mamandardy tartý qajet, – dep atap ótti Ashat Oralov.
Óńirlik damý keńesiniń tóraǵasy Ámirhan Rahymjanov aldaǵy jumys josparymen bólisti.
– «Aýyl – el besigi» baǵdarlamasyna shamamen 450 mlrd teńge bólindi. Osy aqshanyń tiimdi jumsalýyn baqylaý – bizdiń keńestiń negizgi mindetteriniń biri. Partiianyń sailaýaldy ýádelerin naqty iske asyrý osyǵan bailanysty, – dedi ol.
Óz kezeginde, Partiialyq baqylaý komitetiniń tóraǵasy Artýr Platonov, «búgingi tańda elimizde jáne álemde oryn alyp jatqan oqiǵalar Prezident qoiǵan mindetterdi barynsha jedel oryndaýdyń mańyzdylyǵyn kórsetedi. Elimizdiń bolashaǵy, aýmaqtyq tutastyǵy, Táýelsizdigi jáne halyqtyń ál-aýqaty osyǵan bailanysty» degendi aitty.
Ekologiialyq keńestiń tóraǵasy Edil Jańbyrshinniń pikirinshe, amanattyqtarǵa óńir turǵyndarymen kóbirek kezdesýler ótkizý kerek.
– Halyqpen kezdesýde kóteriletin máselelerdiń 80%-y sol jergilikti jerlerde sheshilýi tiis. Tek 20-25% ǵana zańnamaǵa ózgerister engizýge qatysty nemese ortalyq memlekettik organdardyń quzyretine kiredi. Qalǵan máseleler aýdan, oblys deńgeiinde sheshilýi kerek, – dedi Edil Jańbyrshin.
Aita keteiik, ótken jyldyń qorytyndysy boiynsha respýblikalyq keńester 80-nen astam otyrys ótkizdi. Olardyń barysynda 160-tan astam másele qaralyp, ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdarǵa tiisti usynymdar joldandy.
