Onyń ishinde 12 myń gektardan astamy jalpy egistik boıynsha, al 133 myń gektarǵa jýyǵy jaıylym jer aýylsharýashylyq aınalymyna tartylýda.
Kúngeıdegi jurt úshin eń ózekti máseleniń biri – jaıylym jerlerdiń tapshylyǵy. Jyl basynan beri tórt túlikti kásip etetin turǵyndardyń qýanyshyna oraı, jýyrda «AMANAT» partıasy janynan «Jer Amanaty» komısıasy qurylǵan edi.
Atalǵan komısıasynyń aralasýymen jekedegi jaıylym jerler el ıgiligine qaıtarylýda. Bul jumystar oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasy, aýdan jáne qala ákimdikterimen birlese iske asyrylyp jatyr.
Jol karta aıasynda topyraq qunaryn saqtaý jáne mol ónim alý maqsatynda daqyldardy almastyryp otyrý júıesi ıaǵnı aýyspaly egistik jerdiń kólemin 173 myń gektardan 206 myń gektarǵa deıin ulǵaıtý josparlanǵan bolatyn. Nátıjesinde maýsymdaǵy jaǵdaıǵa sáıkes, 186 myńnan astam gektarǵa artyp, jospar oryndaldy.
Qazirgi tańda aǵyn sý tapshylyǵy da ózekti. Tipti, kórshiles elder de osy problema kezdesedi. Bul jaǵdaı jerge egin sharýashlyǵymen aınalysatyn jurtqa jaısyz tıeri sózsiz.
Degenmen birneshe jyldan beri oblys ákimdiginiń tapsyrmasymen aǵyn sýdy únemdeý maqsatynda tamshylatyp sýarý tehnologıasy qoldanylyp, tıimdi ekenigin dáleldep keledi. Aldaǵy ýaqytta tamshylatyp sýǵarý júıesin óńirdegi ózge de egistik alqaptarǵa túbegeıli engizý kózdelýde.
Máselen búginniń ózinde Túrkistan qalasynyń aınalasynda 11 myń gektar jerde azyq-túlik beldeýin qurý boıynsha 2,2 myń gektar jerge jańbyrlatyp sýarý tehnologıasy óndirildi.
Atap óterlik, partıanyń Túrkistan oblystyq saılaýaldy baǵdarlamasynda 5 jyl ishinde jylyjaı alańyn 2769 gektarǵa deıin keńeıtý josparlanǵan. 2022 jylǵy josparda sonyń 1355 gektaryn keńeıtý boıynsha jumystary júrgizilýi tıis. Búgingi tańda 26,6 gektar keńeıtilip, oryndalýda.
