Búgin Premer-Mınıstr men Úkimet músheleriniń qatysýymen Prezıdenttiń Joldaýlary men saılaýaldy baǵdarlamasyn iske asyrý boıynsha Májiliste «AMANAT» partıasy fraksıasynyń keńeıtilgen otyrysy ótti.

Onda Májilis Spıkeri, «AMANAT» partıasynyń Tóraǵasy Erlan Qoshanov Qazaqstannyń bolashaǵy úshin AES salýdyń mańyzdylyǵyn jáne elimizdiń barlyq progresıvti kúshterdiń osy bastamany tolyq qoldaýy qajettigin aıtty.

– Qazirgi ýaqyttaǵy qyzý talqylanyp jatqan eń ózekti másele – Atom elektr stansıasyn salý. «AMANAT» fraksıasynyń depýtattary Memleket basshysynyń referendým ótkizý týraly ıdeıasyn tolyq qoldaıdy.

«AMANAT» partıasy osy naýqandy Úkimetpen birlesip, joǵary deńgeıde ótkizýge atsalysýǵa, keń aýqymda aqparattyq-túsindirý jumysyn uıymdastyrýǵa daıyn. Elimizdegi barlyq saıası partıalar, úkimettik emes uıymdar bizben birge Prezıdenttiń osy progresıvti bastamasyn iske asyrýǵa jumylady dep senemiz, – dedi Erlan Qoshanov.

Premer-Mınıstr Oljas Bektenov depýtattardy Prezıdenttiń Joldaýlary men 2023-2029 jyldarǵa arnalǵan «Ádiletti Qazaqstan: bárimiz jáne árqaısymyz úshin. Qazir jáne árdaıym» saılaýaldy baǵdarlamasynyń iske asyrylý barysy týraly habardar etti.

– Memleket basshysy aıqyndap bergen maqsat – 2029 jylǵa qaraı ulttyq ekonomıka kólemin 450 mlrd dollarǵa deıin jetkizý. Bul – bizdiń strategıalyq baǵdarymyz.

Ekonomıka qurylymyn túbegeıli ózgertý baǵytynda belsendi sharalar qabyldanýda. Qaıta óńdeý ónerkásibi, mashına jasaý, aqparattyq tehnologıalar jáne basqa da zamanaýı, joǵary tehnologıalyq jáne ınovasıalyq salalar elimizdiń jańa ekonomıkasynyń irgetasy bolýǵa tıis, – dedi Oljas Bektenov.

Premer-Mınıstr Úkimettiń otandyq taýar óndirýshilerin qoldaý boıynsha aýqymdy jumys júrgizip jatqanyn atap ótti. Investısıa kólemi 15 trln teńgeden asatyn 17 iri joba júzege asyrylýda, bul 26 myń jumys ornyn qurýǵa jáne ımportqa táýeldilikti 1,5 trln teńgege tómendetýge múmkindik beredi.

Sonymen qatar memlekettik satyp alý sheńberinde qazaqstandyq kásiporyndarmen jasalǵan kelisimsharttardyń sany 1,4 esege artty, al olardyń jalpy somasy 40%-ǵa ósti.

Sondaı-aq Úkimet basshysy eldiń agroónerkásiptik keshenin qoldaýǵa baǵyttalǵan zamanaýı agrotehnologıalardy damytýǵa jáne aýyl sharýashylyǵyn ártaraptandyrýǵa arnalǵan sharalar týraly aıtyp berdi.

– Bıyl egis naýqanyn qarjylyq jáne materıaldyq-tehnıkalyq qamtamasyz etý máseleleri negizinen sheshildi. Kóktemgi dala jumystaryn jáne egin jınaý naýqanyn qarjylandyrý somasy 4 esege, 580 mlrd teńgege deıin ulǵaıtyldy. Bul – sońǵy jyldar ishindegi eń aýqymdy qarjylandyrý kólemi.

«Aýyl amanaty» jobasy boıynsha aýqymdy jumys júrgizilip jatyr. Sońǵy eki jylda aýyl turǵyndaryna 100 mlrd teńgeden astam somaǵa shaǵyn nesıeler berildi. Nátıjesinde 20 myńǵa jýyq azamat óz kásibin ashty, — dedi Premer-Mınıstr.

Oljas Bektenov Úkimet áleýmettik máselelerdi sheshýge erekshe nazar aýdaryp otyrǵanyn, sondyqtan memleket búdjetiniń jartysynan kóbisi áleýmettik salaǵa baǵyttalǵanyn atap ótti.

— Máselen, kolej stýdentterine stıpendıa mólsheri 50%-ǵa, bakalavrıatqa 20%-ǵa, magıstratýra men doktorantýraǵa 15%-ǵa artty. 1 qyrkúıekten bastap 445 myń stýdenttiń stıpendıasy ósedi. Sonymen qatar zıandy eńbek jaǵdaılarynda jumys isteıtin qyzmetkerler úshin áleýmettik tólem engizildi. Búginde 1,7 mlrd teńge kóleminde atalǵan tólemdi 9 myńnan astam jumysshy aldy, – dep túsindirdi ol.

Premer-Mınıstr sondaı-aq jumysqa ornalastyrý, mıkrokredıt berý, sýbsıdıalaý, medısınalyq saqtandyrý júıesine tartý arqyly ómirdiń qıyn jaǵdaıyna tap bolǵan otbasylar sanyn qysqartý tetigi týraly aıtyp berdi.

Talqylaý qorytyndysy boıynsha Erlan Qoshanov álemdegi kúrdeli geosaıası ahýalǵa jáne eldegi tabıǵı apattarǵa qaramastan, memlekettiń negizgi áleýmettik mindettemeleri tolyq oryndalyp jatqanyn aıtty. Ol Memleket basshysy jyl saıynǵy Joldaýlarynda halyqtyń ál-aýqatyn arttyrýǵa jáne eldi damytýǵa baǵyttalǵan aýqymdy mindetter qoıatynyn atap ótti.

– Prezıdent Joldaýlaryndaǵy, Saılaýaldy baǵdarlamasyndaǵy tapsyrmalardy sapaly oryndaý – barshamyzdyń basty mindetimiz. Qazirdiń ózinde Memleket basshysynyń barlyq Joldaýy, bergen ýádeleri tolyq oryndalyp jatyr dep senimmen aıta alamyz.

Olar ár azamattyń, ár otbasynyń, ár qalanyń, ár aýyldyń negizgi máselelerin sheshýge baǵyttalǵan. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta da osy qarqyndy báseńdetpeýimiz kerek. Parlament, Úkimet, jergilikti atqarýshy organdar men azamattyq qoǵam úılesimdi ári tıanaqty jumys isteýge tıis, – dedi Májilis Spıkeri.

Sondaı-aq Erlan Qoshanov álemdegi kúrdeli geosaıası ahýalǵa jáne eldegi tabıǵı apattarǵa qaramastan, memlekettiń negizgi áleýmettik mindettemeleri tolyq oryndalyp jatqanyn aıtty. Sonymen qatar ol halyqty alańdatyp jáne Úkimet tarapynan basa nazar aýdarylýyn talap etetin birqatar máselege toqtaldy. Bul – kóktemgi sý tasqynynyń saldaryn joıý, baǵanyń ósýi, jumyssyzdyq, jylý berý maýsymyna daıyndyq, mektepter men aýrýhanalar jetispeýshiligi.

Otyrysty qorytyndylaı kele, Májilis Spıkeri Premer-Mınıstr Oljas Bektenovke jáne Úkimettiń barlyq múshesine birlesken jemisti jumysy úshin alǵysyn bildirdi. Bul rette, ol fraksıa Premer-Mınıstr laýazymyna qatarynan ekinshi ret kandıdatýra usynyp otyrǵanyn, al Májilis komıtetteri mınıstrler kabınetiniń árbir múshesiniń kandıdatýrasyn kelisetinin aıtty.

Sondyqtan depýtattar men Úkimet Memleket basshysynyń barlyq tapsyrmasynyń oryndalýy boıynsha halyq aldynda da, Prezıdent aldynda da jaýapkershiligi ortaq. Májilis Tóraǵasy dál osy tásil Qasym-Jomart Toqaev jarıalaǵan «Kúshti Prezıdent – yqpaldy Parlament – esep beretin Úkimet» qaǵıdatyn júzege asyrýǵa múmkindik beretinin atap ótti.