Búgin Premer-Ministr men Úkimet músheleriniń qatysýymen Prezidenttiń Joldaýlary men sailaýaldy baǵdarlamasyn iske asyrý boiynsha Májiliste «AMANAT» partiiasy fraktsiiasynyń keńeitilgen otyrysy ótti.
Onda Májilis Spikeri, «AMANAT» partiiasynyń Tóraǵasy Erlan Qoshanov Qazaqstannyń bolashaǵy úshin AES salýdyń mańyzdylyǵyn jáne elimizdiń barlyq progressivti kúshterdiń osy bastamany tolyq qoldaýy qajettigin aitty.
– Qazirgi ýaqyttaǵy qyzý talqylanyp jatqan eń ózekti másele – Atom elektr stantsiiasyn salý. «AMANAT» fraktsiiasynyń depýtattary Memleket basshysynyń referendým ótkizý týraly ideiasyn tolyq qoldaidy.
«AMANAT» partiiasy osy naýqandy Úkimetpen birlesip, joǵary deńgeide ótkizýge atsalysýǵa, keń aýqymda aqparattyq-túsindirý jumysyn uiymdastyrýǵa daiyn. Elimizdegi barlyq saiasi partiialar, úkimettik emes uiymdar bizben birge Prezidenttiń osy progressivti bastamasyn iske asyrýǵa jumylady dep senemiz, – dedi Erlan Qoshanov.
Premer-Ministr Oljas Bektenov depýtattardy Prezidenttiń Joldaýlary men 2023-2029 jyldarǵa arnalǵan «Ádiletti Qazaqstan: bárimiz jáne árqaisymyz úshin. Qazir jáne árdaiym» sailaýaldy baǵdarlamasynyń iske asyrylý barysy týraly habardar etti.
– Memleket basshysy aiqyndap bergen maqsat – 2029 jylǵa qarai ulttyq ekonomika kólemin 450 mlrd dollarǵa deiin jetkizý. Bul – bizdiń strategiialyq baǵdarymyz.
Ekonomika qurylymyn túbegeili ózgertý baǵytynda belsendi sharalar qabyldanýda. Qaita óńdeý ónerkásibi, mashina jasaý, aqparattyq tehnologiialar jáne basqa da zamanaýi, joǵary tehnologiialyq jáne innovatsiialyq salalar elimizdiń jańa ekonomikasynyń irgetasy bolýǵa tiis, – dedi Oljas Bektenov.
Premer-Ministr Úkimettiń otandyq taýar óndirýshilerin qoldaý boiynsha aýqymdy jumys júrgizip jatqanyn atap ótti. Investitsiia kólemi 15 trln teńgeden asatyn 17 iri joba júzege asyrylýda, bul 26 myń jumys ornyn qurýǵa jáne importqa táýeldilikti 1,5 trln teńgege tómendetýge múmkindik beredi.
Sonymen qatar memlekettik satyp alý sheńberinde qazaqstandyq kásiporyndarmen jasalǵan kelisimsharttardyń sany 1,4 esege artty, al olardyń jalpy somasy 40%-ǵa ósti.
Sondai-aq Úkimet basshysy eldiń agroónerkásiptik keshenin qoldaýǵa baǵyttalǵan zamanaýi agrotehnologiialardy damytýǵa jáne aýyl sharýashylyǵyn ártaraptandyrýǵa arnalǵan sharalar týraly aityp berdi.
– Biyl egis naýqanyn qarjylyq jáne materialdyq-tehnikalyq qamtamasyz etý máseleleri negizinen sheshildi. Kóktemgi dala jumystaryn jáne egin jinaý naýqanyn qarjylandyrý somasy 4 esege, 580 mlrd teńgege deiin ulǵaityldy. Bul – sońǵy jyldar ishindegi eń aýqymdy qarjylandyrý kólemi.
«Aýyl amanaty» jobasy boiynsha aýqymdy jumys júrgizilip jatyr. Sońǵy eki jylda aýyl turǵyndaryna 100 mlrd teńgeden astam somaǵa shaǵyn nesieler berildi. Nátijesinde 20 myńǵa jýyq azamat óz kásibin ashty, — dedi Premer-Ministr.
Oljas Bektenov Úkimet áleýmettik máselelerdi sheshýge erekshe nazar aýdaryp otyrǵanyn, sondyqtan memleket biýdjetiniń jartysynan kóbisi áleýmettik salaǵa baǵyttalǵanyn atap ótti.
— Máselen, kolledj stýdentterine stipendiia mólsheri 50%-ǵa, bakalavriatqa 20%-ǵa, magistratýra men doktorantýraǵa 15%-ǵa artty. 1 qyrkúiekten bastap 445 myń stýdenttiń stipendiiasy ósedi. Sonymen qatar ziiandy eńbek jaǵdailarynda jumys isteitin qyzmetkerler úshin áleýmettik tólem engizildi. Búginde 1,7 mlrd teńge kóleminde atalǵan tólemdi 9 myńnan astam jumysshy aldy, – dep túsindirdi ol.
Premer-Ministr sondai-aq jumysqa ornalastyrý, mikrokredit berý, sýbsidiialaý, meditsinalyq saqtandyrý júiesine tartý arqyly ómirdiń qiyn jaǵdaiyna tap bolǵan otbasylar sanyn qysqartý tetigi týraly aityp berdi.
Talqylaý qorytyndysy boiynsha Erlan Qoshanov álemdegi kúrdeli geosaiasi ahýalǵa jáne eldegi tabiǵi apattarǵa qaramastan, memlekettiń negizgi áleýmettik mindettemeleri tolyq oryndalyp jatqanyn aitty. Ol Memleket basshysy jyl saiynǵy Joldaýlarynda halyqtyń ál-aýqatyn arttyrýǵa jáne eldi damytýǵa baǵyttalǵan aýqymdy mindetter qoiatynyn atap ótti.
– Prezident Joldaýlaryndaǵy, Sailaýaldy baǵdarlamasyndaǵy tapsyrmalardy sapaly oryndaý – barshamyzdyń basty mindetimiz. Qazirdiń ózinde Memleket basshysynyń barlyq Joldaýy, bergen ýádeleri tolyq oryndalyp jatyr dep senimmen aita alamyz.
Olar ár azamattyń, ár otbasynyń, ár qalanyń, ár aýyldyń negizgi máselelerin sheshýge baǵyttalǵan. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta da osy qarqyndy báseńdetpeýimiz kerek. Parlament, Úkimet, jergilikti atqarýshy organdar men azamattyq qoǵam úilesimdi ári tiianaqty jumys isteýge tiis, – dedi Májilis Spikeri.
Sondai-aq Erlan Qoshanov álemdegi kúrdeli geosaiasi ahýalǵa jáne eldegi tabiǵi apattarǵa qaramastan, memlekettiń negizgi áleýmettik mindettemeleri tolyq oryndalyp jatqanyn aitty. Sonymen qatar ol halyqty alańdatyp jáne Úkimet tarapynan basa nazar aýdarylýyn talap etetin birqatar máselege toqtaldy. Bul – kóktemgi sý tasqynynyń saldaryn joiý, baǵanyń ósýi, jumyssyzdyq, jylý berý maýsymyna daiyndyq, mektepter men aýrýhanalar jetispeýshiligi.
Otyrysty qorytyndylai kele, Májilis Spikeri Premer-Ministr Oljas Bektenovke jáne Úkimettiń barlyq múshesine birlesken jemisti jumysy úshin alǵysyn bildirdi. Bul rette, ol fraktsiia Premer-Ministr laýazymyna qatarynan ekinshi ret kandidatýra usynyp otyrǵanyn, al Májilis komitetteri ministrler kabinetiniń árbir múshesiniń kandidatýrasyn kelisetinin aitty.
Sondyqtan depýtattar men Úkimet Memleket basshysynyń barlyq tapsyrmasynyń oryndalýy boiynsha halyq aldynda da, Prezident aldynda da jaýapkershiligi ortaq. Májilis Tóraǵasy dál osy tásil Qasym-Jomart Toqaev jariialaǵan «Kúshti Prezident – yqpaldy Parlament – esep beretin Úkimet» qaǵidatyn júzege asyrýǵa múmkindik beretinin atap ótti.
