– Bul daý 2017 jyly tutanǵan bolatyn. Sol kezde kolejimizdegi taekvondoshylardy daıyndaıtyn eki bapkerimiz Esbol Sultanbekov pen Tólegen Tólemuratov sózge kelispeı qalady. Sol sátte Tólegen Esbolǵa qol kóteredi, budan keıin Esbol qarap qalsyn ba, ol da qarymtasyn qaıtarady.
Oqıǵa bolǵan kúni keshke qasyna eki shákirtin ertip Tólegen meniń úıime kelip, bolǵan jaıtty baıandady.
Sodan keıin oǵan basý aıtyp, bul máseleni jumysqa barǵanda talqylaıtynymdy aıtyp, shyǵaryp saldym. Ol menimen kezdeskennen keıin jarty saǵattyń ishinde on bes shaqty ata-anany jınap, «31 arnanyń» jýrnalıserin shaqyryp, «Respýblıkalyq sport kolejinde bapkerdi sabap jatyr» dep jurtty shýlatqan bolatyn.
Men keıinnen oılanǵanda bul istiń o bastan maǵan qarsy uıymdastyrylǵan shara ekenin túsingendeı boldym. Ózińiz oılańyzshy, Tólegen menen arasha surap kelgennen keıin ony qoldap nemese dattap eshteńe aıtqan joqpyn. Ertesi jumysqa barǵannan keıin bul máseleni talqylaıtynymyzdy aıttym.
Al Tólegen bolsa, tań atqanyn kútpeı bir saǵattyń ishinde ózi jattyqtyratyn balalardyń ata-analary men «31 arna» jýrnalıserin jınap, shý shyǵarǵanyn túsine almadym. Keıinnen oılaǵanymda Tólegenniń qolymen ot kósep júrgen adamdardyń bar ekenin bildim.
– Olar kimder, qupıa bolmasa aıtsańyzshy?
– Olardyń aty-jónin jarıa etip, bitpes daýdyń shetin shyǵarýǵa qulqym joq.
– Eki bapkerdiń «tóbelesinen» keıin qandaı shara qabyldadyńyz?
– Bapkerlerdiń ózara shekisip, bir-birine qol kóterýi ádepke syımaıtyn qylyq qoı. Sodan kolejdiń pedagogıkalyq keńeste olardyń máselesin talqylap, ekýine sógis jarıalap, qalyptasqan jaǵdaıdy bilim salasyn baqylaıtyn tıisti oryndarǵa habarladyq. Ekýinde ýaqytsha jumystan shetettik.
Keıinnen sózge kelgen eki bapkerimiz de jas, sol sebepti olardyń áreketine keshirimmen qarap, keıinnen ekeýin de jumysqa qaıta qabyldadym. «Er shekspeı, bekispeıdi» dep ata-babamyz aıtqan ǵoı.
Biraq ekeýiniń arasyndaǵy daý ulǵaıa tústi. Tólegen ózi jattyqtyratyn balalardy bólip alyp, olardy osy kúnge deıin jurttan bólekteýmen boldy. Kúni keshe ǵana áleýmettik jeli arqyly málimdeme jasaǵan balalar kolejdegi ózge oqytýshylarmen amandaspaıtyn dárejege jetti.
– Áleýmettik jeli arqyly kolej ben sizdiń atyńyzǵa syn aıtqan bapker Tólegen Tólemuratovtyń kásibı biliktiligi jaıynda ne aıta alasyz? Ol óz aıyptaýynda kolej basshylyǵy eńbegin baǵalamaı, japa shegip júrgen adam retinde kórsetti. Onyń oıymen kelisesiz be?
– Kelispeımin. Birinshiden, Tólegen sport sheberi emes. Ol myqty sportshy bolsa, taekvondodan Qazaqstannyń ulttyq quramasynyń qatarynda óner kórsetip, óziniń myqtylyǵyn dálelder edi.
Ol áleýmettik jelidegi málimdemesinde úlken sportta ózin kórsete almaǵanda keıbir sportshylar bapkerlikte joǵary jetistikke jetetinin aıtypty. Áńgimeniń ashyǵyn aıtsam, Tólegen ózi aıtqandaı sportta da, bapkerlikte de joǵary nátıjege qol jetkizbegen adam.
Al kolejdegi taekvondoshylardy jattyqtyryp júrgen aǵa jattyqtyrýshy Esbol Sultanbekovtiń kásibı biliktiligi joǵary. Taekvondo federasıasynyń shyǵarǵan reıtıńisine kóz salsańyz, onyń dál qazir taekvondo boıynsha úzdik bapker ekenin baıqaýǵa bolady. Ony kez kelgen adam ınternetti ashyp, kóz jetkize alady.
Sonymen qatar ol sport salasynda da kóptegen jetistikke jetken azamat. Qazaqstan boıynsha taekvondodan 7 dúrkin chempıon bolǵan. Al osyndaı bilikti azamatqa aǵa jattyqtyrýshylyq qyzmetti qalaı senip tapsyrmaısyń. Menińshe, Tólegenniń kózdegen maqsaty aǵa jattyqtyrýshy bolý.
Iá, kez kelgen sarbazdyń general bolýdy armandaıtyny – zańdy qubylys. Ókinishke oraı, ol mundaı mansapqa eńbek etip jetýdiń ornyna, shý shyǵaryp, aınalasyn qaralap qol jetkizý jolyn tańdaǵan sıaqty.
– Amalbek myrza, Tólegen áleýmettik jelide jastardy halyqaralyq jarystarǵa jiberý úshin astyndaǵy kóligin lombardqa salyp, 800 myń teńgege qaryzdanyp, jarysqa jibergenin aıtypty. Bul qanshalyqty shyndyq?
– Iá, onysyn men de estidim. Munysy endi shylǵı ótirik. Kolej qabyrǵasynda jastardyń qandaı jarystarǵa qatysatyny jaıynda kúni buryn kúntizbelik jospar daıyndalady.
Sol josparǵa sáıkes memlekettiń qarjysynyń esebinen balalar jarystarǵa qatysyp, el namysyn qorǵaıdy. Balalardy jarysqa aparý máselesin bapker sheshpeıdi. Ol jospar boıynsha júzege asady.
Keı jaǵdaıda qandaı da bir óńirden kelip, bizdiń kolejde sporttyq mashyǵyn shyńdap júrgen balalar jarysqa daıyndalatyn kezde oblystaǵy sportqa jaýapty mekemeler az-kem shyǵyn shyǵaryp, birlesip jumys isteıtin kezimiz bolady.
Óıtkeni erteńgi kúni sportshy básekede top jaryp jatsa, onyń abyroıy aımaq pen kolejge ortaq bolady.
Al Tólegenniń kóligimdi lombardqa ótkizip, balalardy jarysqa jiberdim degeni qulaqqa kirmeıtin áńgime. Kerisinshe, maǵan Tólegenniń bir ata-analarǵa habarlasyp, balalaryn jarysqa aparamyn dep aqsha alǵany jaıynda shaǵym tústi. Onyń aq-qarasy tekseriletin bolady.
– Balalardyń oqýdan shyǵarylǵany jaıynda ne aıta alasyz?
– Áńgime basynda Tólegenniń on balany oqshaýlap, jattyqtyrǵanyn aıttym ǵoı. Ol sońǵy úsh jylda beker júrmeı, jas balalardy azǵyryp, kolejge qarsy qoıýmen boldy.
Ústimizdegi jyldyń mamyr aıynyń aıaǵynda Tólegen jattyqtyratyn balalardyń arasynda eki qyz bala bir-birimen tájikelesip, Nargız Ahmetjanova degen qyzdyń iship otyrǵan sýsynyna Nurıza Turarova esimdi qyz belgisiz untaqty salyp jiberedi. Budan soń álgi qyzdyń ata-anasy Tólegenge kelip mán-jaıdy baıandaıdy. Ol máseleni sheshetinin aıtyp ata-anany shyǵaryp salady. Biraq bolǵan jaıtty tárbıeshige ne bolmasa bizge habarlamaǵan. Ol osylaısha, bul isti umyttyryp jiberýdi oılaǵan ǵoı.
Arada 20 kúnnen asa ýaqyt ótkennen keıin ata-ana maǵan bolǵan jaıtty baıandap, Tólegendi jumystan shyǵarý týrasynda talap qoıdy. Budan keıin ol kisige bir ata-ana aıtty eken dep máseleniń aq-qarasyn anyqtamaı jatyp bapkerdi jumystan shyǵara almaıtynymdy aıttym. Biraq bul máseleni jabýly qazan kúıinde qaldyrmaıtynymdy ata-anaǵa túsindirdim. Sol kezde kolejdegi balalardyń bári jazǵy demalysta júrgennen keıin bul isti oqý jyly bastalǵanda qolǵa alatynymyzdy aıtyp, ata-anaǵa jazbasha túsinikteme berdik. Artynsha, bul máseleni ata-analar komıtetinde talqylap, bolǵan jaıtty kolej basshylyǵynan 20 kúnnen astam ýaqyt boıy jasyrǵany úshin Tólegenge sógis jarıaladyq.
Al arada birshama ýaqyt ótkennen keıin Nargızdiń ata-anasy Tólegenniń atynan ishki ister oryndaryna aryzdandy. Osydan keıin maǵan ishki ister organdarynan ata-ananyń shaǵymy boıynsha is qozǵaǵandaryn, istiń aq-qarasy anyqtalǵansha zań boıynsha Tólegendi jumystan shettetý týrasynda hat joldady.
Budan keıin men zań talabyna moıynsynyp, ony jumystan shettetýime týra keldi. Mine, sodan keıin daý jańasha qarqyn alyp júre berdi. Sol kúni Tólegendi shaqyryp alyp, ishki ister organdarynyń talaby boıynsha jumystan shettete turýǵa qatysty sheshim qabyldaǵanymdy aıtym. Ol budan keıin zań talabyna moıynsynyp, kadr bólimine baryp, buıryqpen tanysyp, qol qoıýy kerek edi. Bolmasa buıryqpen kelispeıtinin ashyq aıtyp, sotqa shaǵymdanýy kerek bolatyn. Biraq ol bul ekeýiniń birin de istemeı, taǵy da balalar men ata-analardy kolej aldyna jınap, daý kóterýge kiristi. Sodan beri jalǵan aqparat taratyp, meni jónsiz qaralap keledi.
Budan keıin Bilim mınıstrligindegi, Almaty qalasyndaǵy jasóspirim balalardyń isimen aınalysatyn mekemelerge bolǵan jaıtty baıandap, bolǵan iske qatysty baǵasyn berýdi ótindim. Óz kezeginde olar Tólegenniń balalardyń qolymen ot kósep júrgeni orynsyz ekenin aıtyp, túsinikteme berdi.
– Tólegenniń málimdemesin tyńdaǵanymyzda siz onyń úsitenen qylmystyq is qozǵatqandaı áserge qaldyq. Sonda ishki ister organdaryna shaǵymdy ata-ana túsirgen bolyp tur ǵoı?
– Iá, ol málimdemesinde meniń ishki ister organdary qyzmetkerlerimen birlesip is qozǵatqandaı sıpattap, shyndyqqa sáıkes kelmeıtin áńgimeni aıtyp, elge ózin japa shegýshi retinde kórsetti.
Al oǵan bloger Aıgúl Orynbek te senip qalǵanyn baıqadym. Shyndyǵynda, Tólegenniń ústinen shaǵymdy ata-ana túsirdi. Budan keıin ishki ister qyzmetkerleri zań boıynsha is qozǵap, ony ýaqytsha jumystan shettetý týrasynda maǵan hat joldady.
Sol aralyqta Tólegen balalardy uıymdastyryp, bizge qarsy qoıyp, áleýmettik jeliden málimdeme jasatty. Osydan keıin quqyqqorǵaýshylar Tólegendi jumystan ýaqytsha bosatýdy bizden talap etti. Olardyń talaby zańǵa qaıshy kelmeıdi. Ony kez kelgen adam biledi. Óıtkeni aıyptalýshy óziniń qyzmetin paıdalanyp, tergeýge kedergi keltirmeýi kerek.
Mine, osydan keıin Tólegenniń basyn aınaldyryp alǵan on bala sabaqqa qatyspaı qoıdy. Ata-analary balalaryn úılerine alyp ketip, oqý men jattyǵýǵa qatystyrmady. Osy aralyqta bizder sportta úlken jetistikke jetken Islam Baıramýkov, Nurbaqyt Teńizbaev syndy azamattardy shaqyryp, balalarǵa sabaqqa qatysýlarynyń qajet ekenin aıtyp, túsindirýge tyrystyq. Aıtalyq, Islam Baıramýkov óziniń úlken nátıjege qol jetkizý jolynda on shaqty bapkerdiń aldyn kórgenin, kásibı sport úshin bapkerlerdiń aýysýy qalypty dúnıe ekenin aıtyp túsindirdi.
Nátıjesinde, on balanyń tórteýi aıtqan aqylǵa kónip, búginde sabaǵyn jalǵastyrýda. Bir qyz bala eki aıdan beri aýyryp jatqanyn aıtyp sabaqqa qatyspaýda. Al tórt bala «Tólegen jumysqa qabyldanbasa, jattyǵýǵa qatyspaımyz, biraq sabaqqa qatysamyz» dep tabandap jatyp aldy.
Bilim salasynyń normatıvtik aktisi boıynsha, bala on kúnnen asa sabaq pen jattyǵýǵa sebepsiz qatyspasa, oqýdan shyǵarýǵa týra keledi. Sol talap boıynsha bizder 5 balany amalsyz oqýdan shyǵarýǵa májbúr boldyq.
Tólegenniń arbaýyna túsip qalǵan balalar men ata-analar bolsa, «bizdiń jattyqtyrýshymyzdy qaıtarmasańyzdar, Elbasy men Prezıdentke, ózge de zań oryndaryna shaǵymdanamyz» dep qoqan-loqy kórsetip otyr.
Men olarǵa «shaǵymdanyńyzdar, ol óz quqyqtaryńyz» dep aıtyp edim, olar «Tshanov kimge shaǵymdansańdar oǵan shaǵymdanyńdar» dep aıtty áńgime taratyp, sózimniń tonyn teris aınaldyryp alypty. Endi men olarǵa ne deýim kerek, túsinbedim. Mine, úsh jyldan beri osy daý-shardyń sońynda júrip, bir qushaq qujat jınadyq. Meniń kez kelgen bala men ata-ananyń aldynda júzim jaryq. Mundaı quqaıdyń talaıyn kórgen adammyn.
Sondyqtan Tólegenniń ata-analar men balalardy alǵa salyp, baıbalam salyp kózdegen maqsatyna jetem deýi dalbasa. Men daý ýshyqqan sátte hattama jasatyp, zań aıasynda áreket etip kelemin. Bir qumalaq bir qaryn maıdy shiritedi degen osy eken.
– Bapkerlerdi jumysqa qabyldaý isine ata-analar men oqýshylardyń qatysy joq shyǵar?
– Árıne, sony ata-analarǵa aıtyp túsindire almadyq. Bapkerler men oqytýshylardy jumysqa qabyldaýdyń ózindik jón-jobasy bar. Olar túk tappaǵan soń, «Tshanov kolejge týǵan-týysqandaryn jınap alypty» dep kúıe jaqqanyn ózderińiz de estigen shyǵarsyz. Bul endi – jala.
Endi Tólegen Aıgúl Orynbek esimdi blogerdiń jeke paraqshasy arqyly meniń atyma qatysty talaı aýyr sózder aıtty. Menińshe, ol qur sózben qýyrdaq qýyryp, halyqtyń emosıasymen oınaýǵa kóshken sekildi.
Aıgúl qaryndasymyz qarsy taraptyń oıyn tyńdap alyp, meni jemqor dep aıyptaǵany janyma qatty batty. Ol japqan jalasy úshin sot aldynda jaýap berdi.
Aıgúl Orynbek bapker men ata-analarmen sóıleskennen keıin kolejge kelip, mán-jaıdy surasa biz onyń keýdesinen ıtermes edik. Qalaǵan bapker, qalaǵan balamen sóıleser edi. Aıgúldiń ózi zańger eken. Zańger adam kez kelgen daý-shardyń eki ushy bolatynyn bilýi tıis qoı. Ol óziniń orynsyz aıyptaýlarmen kolejdegi bapkerlerge til tıgizip, jumystaryn iske alǵysyz qyldy.
Áleýmettik jeli arqyly tikeleı efırge shyǵyp, jurt aldynda bylaısha upaı jıaýdyń ne qajeti bar? Onyń ádiletsizdik, jemqorlyq istermen kúresip júrgenin qoldaımyn. Biraq istiń baıybyna barmaı jatyp, otqa maı quıǵanyn aqylǵa jeńdire almadym.
Men kez kelgen ýaqytta sot aldynda ózimniń aq adal ekenimdi dáleldep bere alamyn. Qazaqy keńshilikke salyp, jas jigit túzeletin shyǵar dep úmittenip edim. Bul áreketimniń qate bolǵanyn endi túsinip otyrmyn. Aldaǵy ýaqytta maǵan kúıe jaqqan jandardyń bári aıtqan sózderi úshin sot aldynda jaýap beretin bolady. Budan basqa amal qalmady.
Suhbattasqan Nurlan ÁÝBÁKİR
