– Bul daý 2017 jyly tutanǵan bolatyn. Sol kezde kolledjimizdegi taekvondoshylardy daiyndaityn eki bapkerimiz Esbol Sultanbekov pen Tólegen Tólemuratov sózge kelispei qalady. Sol sátte Tólegen Esbolǵa qol kóteredi, budan keiin Esbol qarap qalsyn ba, ol da qarymtasyn qaitarady.
Oqiǵa bolǵan kúni keshke qasyna eki shákirtin ertip Tólegen meniń úiime kelip, bolǵan jaitty baiandady.
Sodan keiin oǵan basý aityp, bul máseleni jumysqa barǵanda talqylaitynymdy aityp, shyǵaryp saldym. Ol menimen kezdeskennen keiin jarty saǵattyń ishinde on bes shaqty ata-anany jinap, «31 arnanyń» jýrnalisterin shaqyryp, «Respýblikalyq sport kolledjinde bapkerdi sabap jatyr» dep jurtty shýlatqan bolatyn.
Men keiinnen oilanǵanda bul istiń o bastan maǵan qarsy uiymdastyrylǵan shara ekenin túsingendei boldym. Ózińiz oilańyzshy, Tólegen menen arasha surap kelgennen keiin ony qoldap nemese dattap eshteńe aitqan joqpyn. Ertesi jumysqa barǵannan keiin bul máseleni talqylaitynymyzdy aittym.
Al Tólegen bolsa, tań atqanyn kútpei bir saǵattyń ishinde ózi jattyqtyratyn balalardyń ata-analary men «31 arna» jýrnalisterin jinap, shý shyǵarǵanyn túsine almadym. Keiinnen oilaǵanymda Tólegenniń qolymen ot kósep júrgen adamdardyń bar ekenin bildim.
– Olar kimder, qupiia bolmasa aitsańyzshy?
– Olardyń aty-jónin jariia etip, bitpes daýdyń shetin shyǵarýǵa qulqym joq.
– Eki bapkerdiń «tóbelesinen» keiin qandai shara qabyldadyńyz?
– Bapkerlerdiń ózara shekisip, bir-birine qol kóterýi ádepke syimaityn qylyq qoi. Sodan kolledjdiń pedagogikalyq keńeste olardyń máselesin talqylap, ekýine sógis jariialap, qalyptasqan jaǵdaidy bilim salasyn baqylaityn tiisti oryndarǵa habarladyq. Ekýinde ýaqytsha jumystan shetettik.
Keiinnen sózge kelgen eki bapkerimiz de jas, sol sebepti olardyń áreketine keshirimmen qarap, keiinnen ekeýin de jumysqa qaita qabyldadym. «Er shekspei, bekispeidi» dep ata-babamyz aitqan ǵoi.
Biraq ekeýiniń arasyndaǵy daý ulǵaia tústi. Tólegen ózi jattyqtyratyn balalardy bólip alyp, olardy osy kúnge deiin jurttan bólekteýmen boldy. Kúni keshe ǵana áleýmettik jeli arqyly málimdeme jasaǵan balalar kolledjdegi ózge oqytýshylarmen amandaspaityn dárejege jetti.
– Áleýmettik jeli arqyly kolledj ben sizdiń atyńyzǵa syn aitqan bapker Tólegen Tólemuratovtyń kásibi biliktiligi jaiynda ne aita alasyz? Ol óz aiyptaýynda kolledj basshylyǵy eńbegin baǵalamai, japa shegip júrgen adam retinde kórsetti. Onyń oiymen kelisesiz be?
– Kelispeimin. Birinshiden, Tólegen sport sheberi emes. Ol myqty sportshy bolsa, taekvondodan Qazaqstannyń ulttyq quramasynyń qatarynda óner kórsetip, óziniń myqtylyǵyn dálelder edi.
Ol áleýmettik jelidegi málimdemesinde úlken sportta ózin kórsete almaǵanda keibir sportshylar bapkerlikte joǵary jetistikke jetetinin aitypty. Áńgimeniń ashyǵyn aitsam, Tólegen ózi aitqandai sportta da, bapkerlikte de joǵary nátijege qol jetkizbegen adam.
Al kolledjdegi taekvondoshylardy jattyqtyryp júrgen aǵa jattyqtyrýshy Esbol Sultanbekovtiń kásibi biliktiligi joǵary. Taekvondo federatsiiasynyń shyǵarǵan reitingisine kóz salsańyz, onyń dál qazir taekvondo boiynsha úzdik bapker ekenin baiqaýǵa bolady. Ony kez kelgen adam internetti ashyp, kóz jetkize alady.
Sonymen qatar ol sport salasynda da kóptegen jetistikke jetken azamat. Qazaqstan boiynsha taekvondodan 7 dúrkin chempion bolǵan. Al osyndai bilikti azamatqa aǵa jattyqtyrýshylyq qyzmetti qalai senip tapsyrmaisyń. Menińshe, Tólegenniń kózdegen maqsaty aǵa jattyqtyrýshy bolý.
Iá, kez kelgen sarbazdyń general bolýdy armandaityny – zańdy qubylys. Ókinishke orai, ol mundai mansapqa eńbek etip jetýdiń ornyna, shý shyǵaryp, ainalasyn qaralap qol jetkizý jolyn tańdaǵan siiaqty.
– Amalbek myrza, Tólegen áleýmettik jelide jastardy halyqaralyq jarystarǵa jiberý úshin astyndaǵy kóligin lombardqa salyp, 800 myń teńgege qaryzdanyp, jarysqa jibergenin aitypty. Bul qanshalyqty shyndyq?
– Iá, onysyn men de estidim. Munysy endi shylǵi ótirik. Kolledj qabyrǵasynda jastardyń qandai jarystarǵa qatysatyny jaiynda kúni buryn kúntizbelik jospar daiyndalady.
Sol josparǵa sáikes memlekettiń qarjysynyń esebinen balalar jarystarǵa qatysyp, el namysyn qorǵaidy. Balalardy jarysqa aparý máselesin bapker sheshpeidi. Ol jospar boiynsha júzege asady.
Óitkeni erteńgi kúni sportshy básekede top jaryp jatsa, onyń abyroiy aimaq pen kolledjge ortaq bolady.
Al Tólegenniń kóligimdi lombardqa ótkizip, balalardy jarysqa jiberdim degeni qulaqqa kirmeitin áńgime. Kerisinshe, maǵan Tólegenniń bir ata-analarǵa habarlasyp, balalaryn jarysqa aparamyn dep aqsha alǵany jaiynda shaǵym tústi. Onyń aq-qarasy tekseriletin bolady.
– Balalardyń oqýdan shyǵarylǵany jaiynda ne aita alasyz?
– Áńgime basynda Tólegenniń on balany oqshaýlap, jattyqtyrǵanyn aittym ǵoi. Ol sońǵy úsh jylda beker júrmei, jas balalardy azǵyryp, kolledjge qarsy qoiýmen boldy.
Ústimizdegi jyldyń mamyr aiynyń aiaǵynda Tólegen jattyqtyratyn balalardyń arasynda eki qyz bala bir-birimen tájikelesip, Nargiz Ahmetjanova degen qyzdyń iship otyrǵan sýsynyna Nuriza Turarova esimdi qyz belgisiz untaqty salyp jiberedi. Budan soń álgi qyzdyń ata-anasy Tólegenge kelip mán-jaidy baiandaidy. Ol máseleni sheshetinin aityp ata-anany shyǵaryp salady. Biraq bolǵan jaitty tárbieshige ne bolmasa bizge habarlamaǵan. Ol osylaisha, bul isti umyttyryp jiberýdi oilaǵan ǵoi.
Arada 20 kúnnen asa ýaqyt ótkennen keiin ata-ana maǵan bolǵan jaitty baiandap, Tólegendi jumystan shyǵarý týrasynda talap qoidy. Budan keiin ol kisige bir ata-ana aitty eken dep máseleniń aq-qarasyn anyqtamai jatyp bapkerdi jumystan shyǵara almaitynymdy aittym. Biraq bul máseleni jabýly qazan kúiinde qaldyrmaitynymdy ata-anaǵa túsindirdim. Sol kezde kolledjdegi balalardyń bári jazǵy demalysta júrgennen keiin bul isti oqý jyly bastalǵanda qolǵa alatynymyzdy aityp, ata-anaǵa jazbasha túsinikteme berdik. Artynsha, bul máseleni ata-analar komitetinde talqylap, bolǵan jaitty kolledj basshylyǵynan 20 kúnnen astam ýaqyt boiy jasyrǵany úshin Tólegenge sógis jariialadyq.
Al arada birshama ýaqyt ótkennen keiin Nargizdiń ata-anasy Tólegenniń atynan ishki ister oryndaryna aryzdandy. Osydan keiin maǵan ishki ister organdarynan ata-ananyń shaǵymy boiynsha is qozǵaǵandaryn, istiń aq-qarasy anyqtalǵansha zań boiynsha Tólegendi jumystan shettetý týrasynda hat joldady.
Budan keiin men zań talabyna moiynsynyp, ony jumystan shettetýime týra keldi. Mine, sodan keiin daý jańasha qarqyn alyp júre berdi. Sol kúni Tólegendi shaqyryp alyp, ishki ister organdarynyń talaby boiynsha jumystan shettete turýǵa qatysty sheshim qabyldaǵanymdy aitym. Ol budan keiin zań talabyna moiynsynyp, kadr bólimine baryp, buiryqpen tanysyp, qol qoiýy kerek edi. Bolmasa buiryqpen kelispeitinin ashyq aityp, sotqa shaǵymdanýy kerek bolatyn. Biraq ol bul ekeýiniń birin de istemei, taǵy da balalar men ata-analardy kolledj aldyna jinap, daý kóterýge kiristi. Sodan beri jalǵan aqparat taratyp, meni jónsiz qaralap keledi.
Budan keiin Bilim ministrligindegi, Almaty qalasyndaǵy jasóspirim balalardyń isimen ainalysatyn mekemelerge bolǵan jaitty baiandap, bolǵan iske qatysty baǵasyn berýdi ótindim. Óz kezeginde olar Tólegenniń balalardyń qolymen ot kósep júrgeni orynsyz ekenin aityp, túsinikteme berdi.
– Tólegenniń málimdemesin tyńdaǵanymyzda siz onyń úsitenen qylmystyq is qozǵatqandai áserge qaldyq. Sonda ishki ister organdaryna shaǵymdy ata-ana túsirgen bolyp tur ǵoi?
– Iá, ol málimdemesinde meniń ishki ister organdary qyzmetkerlerimen birlesip is qozǵatqandai sipattap, shyndyqqa sáikes kelmeitin áńgimeni aityp, elge ózin japa shegýshi retinde kórsetti.
Al oǵan bloger Aigúl Orynbek te senip qalǵanyn baiqadym. Shyndyǵynda, Tólegenniń ústinen shaǵymdy ata-ana túsirdi. Budan keiin ishki ister qyzmetkerleri zań boiynsha is qozǵap, ony ýaqytsha jumystan shettetý týrasynda maǵan hat joldady.
Sol aralyqta Tólegen balalardy uiymdastyryp, bizge qarsy qoiyp, áleýmettik jeliden málimdeme jasatty. Osydan keiin quqyqqorǵaýshylar Tólegendi jumystan ýaqytsha bosatýdy bizden talap etti. Olardyń talaby zańǵa qaishy kelmeidi. Ony kez kelgen adam biledi. Óitkeni aiyptalýshy óziniń qyzmetin paidalanyp, tergeýge kedergi keltirmeýi kerek.
Mine, osydan keiin Tólegenniń basyn ainaldyryp alǵan on bala sabaqqa qatyspai qoidy. Ata-analary balalaryn úilerine alyp ketip, oqý men jattyǵýǵa qatystyrmady. Osy aralyqta bizder sportta úlken jetistikke jetken Islam Bairamýkov, Nurbaqyt Teńizbaev syndy azamattardy shaqyryp, balalarǵa sabaqqa qatysýlarynyń qajet ekenin aityp, túsindirýge tyrystyq. Aitalyq, Islam Bairamýkov óziniń úlken nátijege qol jetkizý jolynda on shaqty bapkerdiń aldyn kórgenin, kásibi sport úshin bapkerlerdiń aýysýy qalypty dúnie ekenin aityp túsindirdi.
Nátijesinde, on balanyń tórteýi aitqan aqylǵa kónip, búginde sabaǵyn jalǵastyrýda. Bir qyz bala eki aidan beri aýyryp jatqanyn aityp sabaqqa qatyspaýda. Al tórt bala «Tólegen jumysqa qabyldanbasa, jattyǵýǵa qatyspaimyz, biraq sabaqqa qatysamyz» dep tabandap jatyp aldy.
Bilim salasynyń normativtik aktisi boiynsha, bala on kúnnen asa sabaq pen jattyǵýǵa sebepsiz qatyspasa, oqýdan shyǵarýǵa týra keledi. Sol talap boiynsha bizder 5 balany amalsyz oqýdan shyǵarýǵa májbúr boldyq.
Tólegenniń arbaýyna túsip qalǵan balalar men ata-analar bolsa, «bizdiń jattyqtyrýshymyzdy qaitarmasańyzdar, Elbasy men Prezidentke, ózge de zań oryndaryna shaǵymdanamyz» dep qoqan-loqy kórsetip otyr.
Men olarǵa «shaǵymdanyńyzdar, ol óz quqyqtaryńyz» dep aityp edim, olar «Tshanov kimge shaǵymdansańdar oǵan shaǵymdanyńdar» dep aitty áńgime taratyp, sózimniń tonyn teris ainaldyryp alypty. Endi men olarǵa ne deýim kerek, túsinbedim. Mine, úsh jyldan beri osy daý-shardyń sońynda júrip, bir qushaq qujat jinadyq. Meniń kez kelgen bala men ata-ananyń aldynda júzim jaryq. Mundai quqaidyń talaiyn kórgen adammyn.
Sondyqtan Tólegenniń ata-analar men balalardy alǵa salyp, baibalam salyp kózdegen maqsatyna jetem deýi dalbasa. Men daý ýshyqqan sátte hattama jasatyp, zań aiasynda áreket etip kelemin. Bir qumalaq bir qaryn maidy shiritedi degen osy eken.
– Bapkerlerdi jumysqa qabyldaý isine ata-analar men oqýshylardyń qatysy joq shyǵar?
– Árine, sony ata-analarǵa aityp túsindire almadyq. Bapkerler men oqytýshylardy jumysqa qabyldaýdyń ózindik jón-jobasy bar. Olar túk tappaǵan soń, «Tshanov kolledjge týǵan-týysqandaryn jinap alypty» dep kúie jaqqanyn ózderińiz de estigen shyǵarsyz. Bul endi – jala.
Endi Tólegen Aigúl Orynbek esimdi blogerdiń jeke paraqshasy arqyly meniń atyma qatysty talai aýyr sózder aitty. Menińshe, ol qur sózben qýyrdaq qýyryp, halyqtyń emotsiiasymen oinaýǵa kóshken sekildi.
Aigúl qaryndasymyz qarsy taraptyń oiyn tyńdap alyp, meni jemqor dep aiyptaǵany janyma qatty batty. Ol japqan jalasy úshin sot aldynda jaýap berdi.
Aigúl Orynbek bapker men ata-analarmen sóileskennen keiin kolledjge kelip, mán-jaidy surasa biz onyń keýdesinen itermes edik. Qalaǵan bapker, qalaǵan balamen sóileser edi. Aigúldiń ózi zańger eken. Zańger adam kez kelgen daý-shardyń eki ushy bolatynyn bilýi tiis qoi. Ol óziniń orynsyz aiyptaýlarmen kolledjdegi bapkerlerge til tigizip, jumystaryn iske alǵysyz qyldy.
Áleýmettik jeli arqyly tikelei efirge shyǵyp, jurt aldynda bylaisha upai jiaýdyń ne qajeti bar? Onyń ádiletsizdik, jemqorlyq istermen kúresip júrgenin qoldaimyn. Biraq istiń baiybyna barmai jatyp, otqa mai quiǵanyn aqylǵa jeńdire almadym.
Men kez kelgen ýaqytta sot aldynda ózimniń aq adal ekenimdi dáleldep bere alamyn. Qazaqy keńshilikke salyp, jas jigit túzeletin shyǵar dep úmittenip edim. Bul áreketimniń qate bolǵanyn endi túsinip otyrmyn. Aldaǵy ýaqytta maǵan kúie jaqqan jandardyń bári aitqan sózderi úshin sot aldynda jaýap beretin bolady. Budan basqa amal qalmady.
Suhbattasqan Nurlan ÁÝBÁKIR
