Jeltoqsan kóterilisi kezinde qyrshyn ketken qazaqtyń jaýqazyn qyzy Lázzat Asanovanyń anasy Altynai Asanova tulaboiy tuńǵyshynyń qasiretti taǵdyry ózegin órteitinin jasyrmaidy. Iá, kez kelgen ana qursaǵyn jaryp shyqqan balasyn esh ýaqytta jamandyqqa qimasy anyq. Jeltoqsan merekesi qarsańynda qazaqtyń batyr qyzynyń anasymen jolyǵyp, az-kem suhbattasýdyń sáti tústi. Kókórim jasynda qyrshyn ketken qyzy jaiynda Altynai Asanova úlken tebirenispen áńgimelep berdi. Lázzattyń bala kezinen elgezek, ainalasynda bolyp jatqan oqiǵalarǵa bei-jai qarai almaityn ádiletsúigish bolǵanyn alǵa tartty.
Analyq sezim bárin jeńdi
– Altynai apai, Jeltoqsan kóterilisi siz úshin ómirdegi úlken synaq bolǵanyn bilemiz. Keibir ata-analar balasynyń ádildik úshin kúreskenin ashyq aita almai ishtei egildi. Al siz bolsańyz bir sátke bolsa da qyzyńyzdan bas tartpai, Lázzattyń ádildik jolynda qurban bolǵanyn sot aldynda dáleldep shyqtyńyz? Munshalyqty kúsh qairat, muqalmas erik-jiger qaidan paida boldy?
– Qazaq "basqa tússe baspaqshyl" dep beker aitpaǵan ǵoi. Basqa salǵan soń bárine kóndigýge týra keldi. Men mort synsam, Lázzatymnyń sońynan ergen ini-sińlileriniń jaiy ne bolar edi? On ekide bir gúli ashylmaǵan kókórim jasty keńestik júieniń sonsha qaralaýy orynsyz ekenin túsindim.
O basta Lázzatymnyń súiegin aýylǵa alyp kelgende úsh áriptiń adamdary «bul qyz ókimetke qarsy shyqqan, otbasynda teris tárbie alǵan» dep jel sóz taratyp, eldiń záresin alǵan-dy.
Talai náýbetti bastan ótkergen bizdiń halyq mundai surqiia saiasattyń sońy qaida aparyp soǵatynyn jaqsy biledi ǵoi. Sondyqtan bir kúnde jurt bizden teris ainalýǵa májbúr boldy. Árine, bul úshin aýyldastarymdy kinálamaimyn. Ádette aýyl aimaqta ólim-jitim bolǵanda marqumnyń jetisi men qyrqy kezinde qaraqurym halyq jinalyp, qaiǵyǵa dýshar bolǵan úige barynsha qoldaý kórsetetin-di.
Al Lázzattyń jetisi men qyrqynda jaiǵan dastarhan sol kúiinde bos turdy. Aýyldastarymyz kelip, qaiǵymyzdy bólisýge qoryqty.
Biraq olardyń ishtei tilekshi bolǵanyna senimdimin. Úsh áriptiń adamdary meni kúnde aýdanǵa shaqyryp alyp, ómiri oiyma kelmegen suraqtardy qoiyp, júikemdi jún qylǵany áli esimde. Qyzyma jabylǵan orynsyz jala es jiǵyzdy desem bolady.
– Iá, solai dese da bolady. Aldymnan shyqqan barlyq qiyndyqty jeńýime analyq qasietim áser etti dep oilaimyn.
Búginde ózimdi máńgilik arman men ókinishti keýdesine quiyp alǵan, qasiretti kún qanshama jyl artta qalsa da qaiǵy-muńy bir sátke ortaimaityn anamyn dep esepteimin.
Qaita jyldar jyljyp, Lázzatym menen alystaǵan saiyn qaiǵym eselenip, saǵynyshym artyp, armanym muńǵa ainalyp bara jatqanyn sezemin. Kúnde qara tún qushaǵynda jatyp, qaljyraǵansha kóz jasymdy tógemin. Men perishtedei kózimniń qarashyǵymdy, tas emshegimdi jibitken tula boiy tuńǵyshymdy kúnde izdeimin.
Lázzatymnyń ómirge qushtarlyǵy, namysqoilyǵy, náziktigi bári-bári kóz aldymda. Sondyqtan beikúná sábiimniń orynsyz jalaǵa ushyraǵany meniń jan dúniemdi dúr silkindirdi. Sondyqtan odan bir sátke de bas tartpai, oǵan qara kúie jaǵýshylarmen jyldar boiy aiqasyp, zań aldynda da, Qudai aldynda da qyzymnyń ineniń jasaýyndai kúnáli emes ekenin aqtap shyqtym!
Lázzat meniń syrlasym edi
– Lázzat bárimizdiń kókeiimizde beikúná perishtedei jattalyp qalǵany aqiqat. Qaharman qyzdyń balalyq shaǵy jaiynda kópshilik bile bermeidi ǵoi. Lázzattyń qandai bala bolǵanyn aita otyrsańyz?
Qyzymnyń kishkentaiynan tili de, qylyǵy da tátti boldy. Qolymyz bos kezde onyń byldyrlaǵanyn qyzyq kórip jii sóilete beretinbiz. Áli esimde shamasy jetpese de úidegi dombyrany súirep júrýshi edi. Qaisarlyǵy men namysqoilyǵy bala kezinen baiqalatyn. Oiy alǵyr, zerek boldy.
Alty jasqa tolmai jatyp, mektepke baratyn kórshi qyzdardyń taqpaqtaryn jattap alyp, úide aitatyn. Sińlisi Láiláǵa da jattap alǵan taqpaqtaryn úiretýden jalyqpaityn-dy. Keiinnen mektepke barǵanda oqýda ozat atanyp, alǵyrlyǵymen kózge tústi. Mektepke barǵan jyly dombyra úiirmesine qatysa bastady. Án aityp, dombyra tartqandy jany súieitin.
Mektep qabyrǵasynda júrip pianino tartýǵa da mashyqtanǵany esimde.
Ekeýmiz jii syrlasýshy edik. Ol maǵan kishkentaiynan qolǵanat boldy. 8-shi synypty támamdaǵan soń «Apa, qarsy bolmasańyz, meniń oqýǵa túskim keledi» dedi. Sodan kámelettik jasqa tolmastan Almatydaǵy P.Chaikovskii atyndaǵy mýzykalyq ýchilishege kelip qujat tapsyrdyq. Synaqta orys tilinen diktantty 5-ke jazsa, sheberlik synaǵynda «Erke sylqymdy» 4-ke oryndap oqýǵa tústi. Qyzymyz oqýǵa túskennen keiin qýanyshymyzda shek bolǵan joq. Ýchilishede de alǵyrlyǵynan tanbai, jaqsy oqydy. Óner ordasynda júrip dombyradan basqa qobyz syndy birqatar saz aspaptaryn erkin meńgerip aldy. Qoǵamdyq jumystarǵa belsene aralasyp, óz kýrsynda sektor meńgerýshisi boldy.
Otbasynda tárbie kórmegen jas osyndai jetistikke jeter me edi! Osydan-aq, Lázzat otbasynda durys tárbie almaǵan degen sózdiń jala ekenin baiqaýǵa bolady.
Lázzat oqýǵa túskennen keiin «armandaǵan oqýyna tústi, bári jaqsy bolar» dep Allaǵa amanattap aýylǵa qaitqanyma áli kúnge deiin ókinemin.
Kinásiz qurbandar
– Sýyq habardy estigende qatty qinalǵan shyǵarsyz?
– Almatyda jastardyń kóterilip jatqanyn uzynqulaqtan estidik qoi. Júregim bir jamanatty sezip, atsha týlaǵanyn bilemin. Biraq jaman oiǵa boi aldyrǵam joq.
Qazaly habar bizge 1986 jyldyń 24 jeltoqsanynda jetti. Tús kezi bolatyn. Bir top adam úige saý etip kirip keldi. Esiktiń aldy qyzyljaǵalylarǵa tolyp ketti.
Qoldarynda eki qaǵaz bar birinde «qyzdaryńyz nashar», ekinshisinde «qyzdaryńyz qaitys boldy» dep jazylǵan. Men esimnen tanyp qala jazdadym.
«Baramyn» desem, «Joq barmaisyz, Ózimiz arýlap alyp kelemiz» dep bir ańyratsa, ekinshiden úiden qarys qadam shyǵarmai odan saiyn zarlatty.
Keshki saǵat 8 shamasynda qyzymnyń súiegin alyp keldi. Meni qaqpailap tabytqa jolatqysy kelmedi.
Baiqaǵanym, Lázzatymnyń tula boiy sap-saý, tek shúidesi ǵana oiylǵan. Súiegin ashyp, shariǵat jolymen jýyndyrdym. Ózi qandai súikimdi bolsa, sol ádemi qalpynda jatty...
Balamnyń ólimi maǵan úlken qasiret boldy. Budan keiin men ózimdi «halyq jaýynyń» anasyndai sezindim. Júris-turysymnyń bári ańdýly boldy. Qaita-qaita shaqyryp, suraqtyń astyna aldy. Bul jaǵdai 1991 jylǵa deiin sozyldy. Jeltoqsan kóterilisiniń 5 jyldyǵyna orai Jambyl oblysynda uiymdastyrylǵan is-sharaǵa men de shaqyrtý aldym. Osy joly Nursultan Nazarbaevpen kezdesýdiń sáti tústi. Jeltoqsan qurbandarynyń kinásiz ekenin Elbasynyń óz aýzynan estigende kóńilim jai tapty. Osydan keiin ǵana kózimiz ashylyp, óshkenim janǵandai boldy.
– Lázzat ápkemizge berilgen úidi satyp, estelik kitabyn shyǵarypsyz. Úidi satpai-aq kitapty shyǵarýǵa bolmas pe edi?
– Men úshin Lázzatymnyń aty óshpei, jastardyń sanasynda juldyzdai jarqyraǵanyn qalaimyn. Óitkeni jeltoqsan qurbandary táýelsizdikke umtylǵan alǵashqy qarlyǵashtar ǵoi. Sondyqtan osyǵan deiin bastan ótkergen qaiǵy-qasiretim, qyrshyn ketken qulynymnyń taǵdyrly ómiri izsiz qalmasyn dep osyndai qadamǵa bardym.
«Aqjazyqtyń aqmańdai arýy» dep atalatyn kitapqa osyǵan deiin jinaqtaǵan estelikter men maqalalardy toptastyrdym.
Árine, bul kitapty demeýshi taýyp shyǵarýǵa bolar edi. Biraq jasym egde tartqanda qai kásipkerge baryp, muń shaǵymyn. Sondyqtan óz kúshimmen qulynyma eskertkish qaldyrǵandy jón sanadym.
Cuhbattasqan, Nurlan JUMAHAN
Maqalany kóshirip basarda redaktsiia ruqsatyn suraý qajet. Maqala "Qala men Dala" gazetiniń ekskliýzivti dúniesi bolyp sanalady.
Бас тақырыптың суреті Азаттық сайтынан алынды
