Lázzat Asanova[/caption]
Jeltoqsan kóterilisi kezinde qyrshyn ketken qazaqtyń jaýqazyn qyzy Lázzat Asanovanyń anasy Altynaı Asanova tulaboıy tuńǵyshynyń qasiretti taǵdyry ózegin órteıtinin jasyrmaıdy. Iá, kez kelgen ana qursaǵyn jaryp shyqqan balasyn esh ýaqytta jamandyqqa qımasy anyq. Jeltoqsan merekesi qarsańynda qazaqtyń batyr qyzynyń anasymen jolyǵyp, az-kem suhbattasýdyń sáti tústi. Kókórim jasynda qyrshyn ketken qyzy jaıynda Altynaı Asanova úlken tebirenispen áńgimelep berdi. Lázzattyń bala kezinen elgezek, aınalasynda bolyp jatqan oqıǵalarǵa beı-jaı qaraı almaıtyn ádiletsúıgish bolǵanyn alǵa tartty.
Analyq sezim bárin jeńdi
– Altynaı apaı, Jeltoqsan kóterilisi siz úshin ómirdegi úlken synaq bolǵanyn bilemiz. Keıbir ata-analar balasynyń ádildik úshin kúreskenin ashyq aıta almaı ishteı egildi. Al siz bolsańyz bir sátke bolsa da qyzyńyzdan bas tartpaı, Lázzattyń ádildik jolynda qurban bolǵanyn sot aldynda dáleldep shyqtyńyz? Munshalyqty kúsh qaırat, muqalmas erik-jiger qaıdan paıda boldy?
– Qazaq "basqa tússe baspaqshyl" dep beker aıtpaǵan ǵoı. Basqa salǵan soń bárine kóndigýge týra keldi. Men mort synsam, Lázzatymnyń sońynan ergen ini-sińlileriniń jaıy ne bolar edi? On ekide bir gúli ashylmaǵan kókórim jasty keńestik júıeniń sonsha qaralaýy orynsyz ekenin túsindim.
O basta Lázzatymnyń súıegin aýylǵa alyp kelgende úsh áriptiń adamdary «bul qyz ókimetke qarsy shyqqan, otbasynda teris tárbıe alǵan» dep jel sóz taratyp, eldiń záresin alǵan-dy.
Talaı náýbetti bastan ótkergen bizdiń halyq mundaı surqıa saıasattyń sońy qaıda aparyp soǵatynyn jaqsy biledi ǵoı. Sondyqtan bir kúnde jurt bizden teris aınalýǵa májbúr boldy. Árıne, bul úshin aýyldastarymdy kinálamaımyn. Ádette aýyl aımaqta ólim-jitim bolǵanda marqumnyń jetisi men qyrqy kezinde qaraqurym halyq jınalyp, qaıǵyǵa dýshar bolǵan úıge barynsha qoldaý kórsetetin-di.
Al Lázzattyń jetisi men qyrqynda jaıǵan dastarhan sol kúıinde bos turdy. Aýyldastarymyz kelip, qaıǵymyzdy bólisýge qoryqty.
Biraq olardyń ishteı tilekshi bolǵanyna senimdimin. Úsh áriptiń adamdary meni kúnde aýdanǵa shaqyryp alyp, ómiri oıyma kelmegen suraqtardy qoıyp, júıkemdi jún qylǵany áli esimde. Qyzyma jabylǵan orynsyz jala es jıǵyzdy desem bolady.
– Analyq sezimińiz bar qıyndyqqa tótep bergen eken ǵoı?
– Iá, solaı dese da bolady. Aldymnan shyqqan barlyq qıyndyqty jeńýime analyq qasıetim áser etti dep oılaımyn.
Búginde ózimdi máńgilik arman men ókinishti keýdesine quıyp alǵan, qasiretti kún qanshama jyl artta qalsa da qaıǵy-muńy bir sátke ortaımaıtyn anamyn dep esepteımin.
Qaıta jyldar jyljyp, Lázzatym menen alystaǵan saıyn qaıǵym eselenip, saǵynyshym artyp, armanym muńǵa aınalyp bara jatqanyn sezemin. Kúnde qara tún qushaǵynda jatyp, qaljyraǵansha kóz jasymdy tógemin. Men perishtedeı kózimniń qarashyǵymdy, tas emshegimdi jibitken tula boıy tuńǵyshymdy kúnde izdeımin.
Lázzatymnyń ómirge qushtarlyǵy, namysqoılyǵy, náziktigi bári-bári kóz aldymda. Sondyqtan beıkúná sábıimniń orynsyz jalaǵa ushyraǵany meniń jan dúnıemdi dúr silkindirdi. Sondyqtan odan bir sátke de bas tartpaı, oǵan qara kúıe jaǵýshylarmen jyldar boıy aıqasyp, zań aldynda da, Qudaı aldynda da qyzymnyń ıneniń jasaýyndaı kúnáli emes ekenin aqtap shyqtym!
Lázzat meniń syrlasym edi
– Lázzat bárimizdiń kókeıimizde beıkúná perishtedeı jattalyp qalǵany aqıqat. Qaharman qyzdyń balalyq shaǵy jaıynda kópshilik bile bermeıdi ǵoı. Lázzattyń qandaı bala bolǵanyn aıta otyrsańyz?
– Lázzat 1970 jyly 27 shildede dúnıege kelgen bolatyn. Ol kezde biz Almaty oblysy Panfılov aýdanyna qarasty Aıdarly degen shaǵyn aýylda turatynbyz.
Qyzymnyń kishkentaıynan tili de, qylyǵy da tátti boldy. Qolymyz bos kezde onyń byldyrlaǵanyn qyzyq kórip jıi sóılete beretinbiz. Áli esimde shamasy jetpese de úıdegi dombyrany súırep júrýshi edi. Qaısarlyǵy men namysqoılyǵy bala kezinen baıqalatyn. Oıy alǵyr, zerek boldy.
Alty jasqa tolmaı jatyp, mektepke baratyn kórshi qyzdardyń taqpaqtaryn jattap alyp, úıde aıtatyn. Sińlisi Láıláǵa da jattap alǵan taqpaqtaryn úıretýden jalyqpaıtyn-dy. Keıinnen mektepke barǵanda oqýda ozat atanyp, alǵyrlyǵymen kózge tústi. Mektepke barǵan jyly dombyra úıirmesine qatysa bastady. Án aıtyp, dombyra tartqandy jany súıeıtin.
Mektep qabyrǵasynda júrip pıanıno tartýǵa da mashyqtanǵany esimde.
Ekeýmiz jıi syrlasýshy edik. Ol maǵan kishkentaıynan qolǵanat boldy. 8-shi synypty támamdaǵan soń «Apa, qarsy bolmasańyz, meniń oqýǵa túskim keledi» dedi. Sodan kámelettik jasqa tolmastan Almatydaǵy P.Chaıkovskıı atyndaǵy mýzykalyq ýchılıshege kelip qujat tapsyrdyq. Synaqta orys tilinen dıktantty 5-ke jazsa, sheberlik synaǵynda «Erke sylqymdy» 4-ke oryndap oqýǵa tústi. Qyzymyz oqýǵa túskennen keıin qýanyshymyzda shek bolǵan joq. Ýchılıshede de alǵyrlyǵynan tanbaı, jaqsy oqydy. Óner ordasynda júrip dombyradan basqa qobyz syndy birqatar saz aspaptaryn erkin meńgerip aldy. Qoǵamdyq jumystarǵa belsene aralasyp, óz kýrsynda sektor meńgerýshisi boldy.
Otbasynda tárbıe kórmegen jas osyndaı jetistikke jeter me edi! Osydan-aq, Lázzat otbasynda durys tárbıe almaǵan degen sózdiń jala ekenin baıqaýǵa bolady.
Lázzat oqýǵa túskennen keıin «armandaǵan oqýyna tústi, bári jaqsy bolar» dep Allaǵa amanattap aýylǵa qaıtqanyma áli kúnge deıin ókinemin.
Kinásiz qurbandar
– Sýyq habardy estigende qatty qınalǵan shyǵarsyz?
– Almatyda jastardyń kóterilip jatqanyn uzynqulaqtan estidik qoı. Júregim bir jamanatty sezip, atsha týlaǵanyn bilemin. Biraq jaman oıǵa boı aldyrǵam joq.
Qazaly habar bizge 1986 jyldyń 24 jeltoqsanynda jetti. Tús kezi bolatyn. Bir top adam úıge saý etip kirip keldi. Esiktiń aldy qyzyljaǵalylarǵa tolyp ketti.
Qoldarynda eki qaǵaz bar birinde «qyzdaryńyz nashar», ekinshisinde «qyzdaryńyz qaıtys boldy» dep jazylǵan. Men esimnen tanyp qala jazdadym.
«Baramyn» desem, «Joq barmaısyz, Ózimiz arýlap alyp kelemiz» dep bir ańyratsa, ekinshiden úıden qarys qadam shyǵarmaı odan saıyn zarlatty.
Keshki saǵat 8 shamasynda qyzymnyń súıegin alyp keldi. Meni qaqpaılap tabytqa jolatqysy kelmedi.
Biraq olardyń degenine kónbeı tabytty ashyp kórdim.
Baıqaǵanym, Lázzatymnyń tula boıy sap-saý, tek shúıdesi ǵana oıylǵan. Súıegin ashyp, sharıǵat jolymen jýyndyrdym. Ózi qandaı súıkimdi bolsa, sol ádemi qalpynda jatty...
Balamnyń ólimi maǵan úlken qasiret boldy. Budan keıin men ózimdi «halyq jaýynyń» anasyndaı sezindim. Júris-turysymnyń bári ańdýly boldy. Qaıta-qaıta shaqyryp, suraqtyń astyna aldy. Bul jaǵdaı 1991 jylǵa deıin sozyldy. Jeltoqsan kóterilisiniń 5 jyldyǵyna oraı Jambyl oblysynda uıymdastyrylǵan is-sharaǵa men de shaqyrtý aldym. Osy joly Nursultan Nazarbaevpen kezdesýdiń sáti tústi. Jeltoqsan qurbandarynyń kinásiz ekenin Elbasynyń óz aýzynan estigende kóńilim jaı tapty. Osydan keıin ǵana kózimiz ashylyp, óshkenim janǵandaı boldy.
– Lázzat ápkemizge berilgen úıdi satyp, estelik kitabyn shyǵarypsyz. Úıdi satpaı-aq kitapty shyǵarýǵa bolmas pe edi?
– Men úshin Lázzatymnyń aty óshpeı, jastardyń sanasynda juldyzdaı jarqyraǵanyn qalaımyn. Óıtkeni jeltoqsan qurbandary táýelsizdikke umtylǵan alǵashqy qarlyǵashtar ǵoı. Sondyqtan osyǵan deıin bastan ótkergen qaıǵy-qasiretim, qyrshyn ketken qulynymnyń taǵdyrly ómiri izsiz qalmasyn dep osyndaı qadamǵa bardym.
«Aqjazyqtyń aqmańdaı arýy» dep atalatyn kitapqa osyǵan deıin jınaqtaǵan estelikter men maqalalardy toptastyrdym.
Árıne, bul kitapty demeýshi taýyp shyǵarýǵa bolar edi. Biraq jasym egde tartqanda qaı kásipkerge baryp, muń shaǵymyn. Sondyqtan óz kúshimmen qulynyma eskertkish qaldyrǵandy jón sanadym.
Cuhbattasqan, Nurlan JUMAHAN
Maqalany kóshirip basarda redaksıa ruqsatyn suraý qajet. Maqala "Qala men Dala" gazetiniń eksklúzıvti dúnıesi bolyp sanalady.
Bas taqyryptyń sýreti Azattyq saıtynan alyndy
