Qazaq handyq dáýirindegi tarıhı tulǵa týraly bes-alty kitap jazyldy. Solardyń biri ótken jyly jaryq kórgen «Áz-Táýke jáne Álmerek» dep atalady. Jazylǵan jyrlar men tolǵaýlarda esep joq. Almatyda «Álmerek rýhanı saýyqtyrý ortalyǵy» jumys isteıdi. Áýlıe atynda - onyń ata-jurtynda kúmbezi kók tiregen meshit bar.
Álmerek týraly aıtqanda bala kezinde basyna kelip, bulaǵynan sý ishken, ákesi duǵa oqyǵan, ózi abyz qasıeti jaıynda aıtýdan jalyqpaǵan Dinmuhamed Qonaevtyń Álmerekti pir tutyp, qurmettep, urpaqtaryna meńzegen ósıeti el esinde.
Handyq dáýirdegi ataqty «Jeti jarǵyny» qabyldaǵan Áz-Táýke hannyń «Han keńesine», «Bıler keńesine» jáne «Molda ıshandar máslıhatyna» qatysyp sol zamannyń memlekettik mańyzy bar máseleleri jóninde Áz-Álmerek óz oıyn ashyq aıtyp otyrǵan, al Túrkistandaǵy ekiniń biri bas suǵa almaıtyn «Han meshitine» Álmerektiń kirip, namaz oqyp, halqy úshin qudaıdan tilek tilep, minájat etýi - onyń «Áýlıe bı» dárejesine kóterilgeniń dáleldeıdi.
Úısin-Alban elindegi 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilistiń kósemderi Uzaq, Áýbákir, taǵy da basqalar Álmerektiń batyr urpaqtary edi. Uly Otan soǵysyna qatysqan onyń záýzáttary, tipti kóp. Keńes odaǵynyń marapattaryna ıe bolǵandar jetip-artylady. Olardyń ishinde eńbek ardagerleri de bar. Mine, sondyqtan osydan biraz jyl buryn Álmerekke Almaty oblysyndaǵy bir aýdannyń atyn berip, oǵan eskertkish ornatý jóninde bastama kóterildi. Olaı bolsa osyndaǵy taý bókterleri Álmerektiń jaz jaılaýy bolǵan Eńbekshiqazaq aýdanynyń atyn Álmerek dep ózgertse quba-qup bolar edi.
Álmerek tarıhı tulǵa, jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy qol bastaǵan batyr, aty el uranyna aınalǵan qasıetti kisi retinde ulttyq ensıklopedıaǵa kirgen. «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda belgili tulǵa, áýlıe abyz bı kemeńgerge aýdan aty berilip, oǵan eskertkish ornatylyp jazsa bul bir aıtary joq ıgilikti is bolyp, este qalar edi.
Oraz QAÝǴABAI, jazýshy, álmerektanýshy, D.Qonaev atyndaǵy Zań akademıasynyń profesory.
