Álmerek esimi berilse...
Qazaq handyq dáýirindegi tarihi tulǵa týraly bes-alty kitap jazyldy. Solardyń biri ótken jyly jaryq kórgen «Áz-Táýke jáne Álmerek» dep atalady. Jazylǵan jyrlar men tolǵaýlarda esep joq. Almatyda «Álmerek rýhani saýyqtyrý ortalyǵy» jumys isteidi. Áýlie atynda - onyń ata-jurtynda kúmbezi kók tiregen meshit bar.
Álmerek týraly aitqanda bala kezinde basyna kelip, bulaǵynan sý ishken, ákesi duǵa oqyǵan, ózi abyz qasieti jaiynda aitýdan jalyqpaǵan Dinmuhamed Qonaevtyń Álmerekti pir tutyp, qurmettep, urpaqtaryna meńzegen ósieti el esinde.
Handyq dáýirdegi ataqty «Jeti jarǵyny» qabyldaǵan Áz-Táýke hannyń «Han keńesine», «Biler keńesine» jáne «Molda ishandar máslihatyna» qatysyp sol zamannyń memlekettik mańyzy bar máseleleri jóninde Áz-Álmerek óz oiyn ashyq aityp otyrǵan, al Túrkistandaǵy ekiniń biri bas suǵa almaityn «Han meshitine» Álmerektiń kirip, namaz oqyp, halqy úshin qudaidan tilek tilep, minájat etýi - onyń «Áýlie bi» dárejesine kóterilgeniń dáleldeidi.
Úisin-Alban elindegi 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilistiń kósemderi Uzaq, Áýbákir, taǵy da basqalar Álmerektiń batyr urpaqtary edi. Uly Otan soǵysyna qatysqan onyń záýzáttary, tipti kóp. Keńes odaǵynyń marapattaryna ie bolǵandar jetip-artylady. Olardyń ishinde eńbek ardagerleri de bar. Mine, sondyqtan osydan biraz jyl buryn Álmerekke Almaty oblysyndaǵy bir aýdannyń atyn berip, oǵan eskertkish ornatý jóninde bastama kóterildi. Olai bolsa osyndaǵy taý bókterleri Álmerektiń jaz jailaýy bolǵan Eńbekshiqazaq aýdanynyń atyn Álmerek dep ózgertse quba-qup bolar edi.
Álmerek tarihi tulǵa, jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy qol bastaǵan batyr, aty el uranyna ainalǵan qasietti kisi retinde ulttyq entsiklopediiaǵa kirgen. «Rýhani jańǵyrý» baǵdarlamasy aiasynda belgili tulǵa, áýlie abyz bi kemeńgerge aýdan aty berilip, oǵan eskertkish ornatylyp jazsa bul bir aitary joq igilikti is bolyp, este qalar edi.
Oraz QAÝǴABAI, jazýshy, álmerektanýshy, D.Qonaev atyndaǵy Zań akademiiasynyń professory.
