Koronavirýs kárine mingen ótken aptalarda Almatydaǵy dárihanalarda dári-dármek jetispeýshiligi týyndaǵany belgili. Bul másele búginderi sheshilgen. Almaty qalasynyń ákimi Baqytjan Saǵyntaev bul jaǵdaidyń naqty sebebin atap, ony qalai sheshkenderin aitty.
Saǵyntaevtyń aitýynsha, tótenshe jaǵdai kezinde dári-dármekterge erekshe qajettilik bola qoimaǵan (maskadan basqasyna), biraq maýsym aiynyń sońynan bastap koronavirýs indeti órship, adamdar dárihanaǵa jappai lap qoiǵan.
Aitalyq, ákim mamyr aiynda dárihanalar paratsetamoldyń 50 myń qaptamasyn satsa, al shilde aiynyń 3 aptasynda bul dáriniń million qaptamasy birden satylyp ketkenin eske saldy.
Nelikten suranystyń artýyna bailanysty usynysty da arttyrý máselesi uzaqqa sozylyp, tapshylyq oryn alǵan. Ákimniń aitýynsha, dári-dármekterdi satýshylar men jetkizýshilerde tapshylyqty jabatyndai úlken qor bolmaǵan, eshkim mundai suranysty kútpegen.
– Bul dári-dármekterdi Reseiden, Úndistannan ákelý úshin belgili bir ruqsat kerek, biz bir rettik importqa ruqsat alý úshin qujattardy rásimdeý úshin, 1 kún ishinde qujattardy rásimdeýge qoldaý kórsetý úshin úkimetke farmatsevtikalyq ónerkásip qaýymdastyqtarynyń kómegine júgindik. Ádette, bul protsess 2 apta ýaqytty alady.
EAEO sheńberinde óndirilgen dári-dármekterdi óndirýshilerden taýardy satyp ala bastaǵan kezde, zańnyń talaby boiynsha ár qaptamada qazaqsha jazý, iaǵni dári-dármektiń túsinikteme qaǵazynda qazaqsha nusqaý bolýy kerek edi.
Biraq mundai kólemdegi dári-dármekti qazaq tiline aýdaryp jatýǵa ýaqyt tyǵyz ekenin túsindik. Iaǵni, bizde dári bar, biraq ony osyndai sebeppen jetkize almadyq.
Úkimetke qaita shyqtyq, eger nusqaýlyq orys tilinde jazylsa, ony qazaqshaǵa aýdarýǵa ýaqyt bolmaǵandyqtan tez arada sharalar qabyldasa dedik.
Biz tapshylyqty tezirek jabýymyz kerek edi. Kedergiler boldy, biz ony túzetkenge deiin belgili bir ýaqyt ketti. Úkimettiń arqasynda jedel sheshim qabyldandy, sóitip kedergiler joiyldy.
Ushaq kelip, biz taýardy kedennen ótkizip alǵansha osyndai problemalar sheshildi, normativtik qujattar qaita jasaldy. Eń basty mindet – dúrbeleńdi basyp, dári-dármek tapshylyǵyn joiý boldy ol kezde, dedi Baqytjan Saǵyntaev.
Qazir ákimdikte dári-dármekti jetkizý toby jumys istep jatyr, olar óz qolymen dárihanalarǵa dári-dármekterdi jetkizedi, negizgi tizimge basymdylyq beriledi.
– Ár dárihanany qamtamasyz etý múmkin emes, bizde myńǵa jýyq kishkentai dárihana bar, biraq aldynda basty degen 105 dárihanany qamtamasyz ettik, qazir bul tsifrdy 385-ke jetkizdik, bul tizim birtindep ósip keledi, – dedi Saǵyntaev.
Qala basshysy qazir almatylyqtardyń ózdiginen emdelý tiimsiz ekenin túsingenin, sondyqtan aýyrsa birden dárigerge kórinip jatqanyn, osyǵan bailanysty qalada jaǵdaiy aýyr naýqastardyń sany kúrt azaiyp kele jatqanyn basa aitty.
