Koronavırýs kárine mingen ótken aptalarda Almatydaǵy dárihanalarda dári-dármek jetispeýshiligi týyndaǵany belgili. Bul másele búginderi sheshilgen. Almaty qalasynyń ákimi Baqytjan Saǵyntaev bul jaǵdaıdyń naqty sebebin atap, ony qalaı sheshkenderin aıtty.
Saǵyntaevtyń aıtýynsha, tótenshe jaǵdaı kezinde dári-dármekterge erekshe qajettilik bola qoımaǵan (maskadan basqasyna), biraq maýsym aıynyń sońynan bastap koronavırýs indeti órship, adamdar dárihanaǵa jappaı lap qoıǵan.
Aıtalyq, ákim mamyr aıynda dárihanalar parasetamoldyń 50 myń qaptamasyn satsa, al shilde aıynyń 3 aptasynda bul dáriniń mıllıon qaptamasy birden satylyp ketkenin eske saldy.
Nelikten suranystyń artýyna baılanysty usynysty da arttyrý máselesi uzaqqa sozylyp, tapshylyq oryn alǵan. Ákimniń aıtýynsha, dári-dármekterdi satýshylar men jetkizýshilerde tapshylyqty jabatyndaı úlken qor bolmaǵan, eshkim mundaı suranysty kútpegen.
– Bul dári-dármekterdi Reseıden, Úndistannan ákelý úshin belgili bir ruqsat kerek, biz bir rettik ımportqa ruqsat alý úshin qujattardy rásimdeý úshin, 1 kún ishinde qujattardy rásimdeýge qoldaý kórsetý úshin úkimetke farmasevtıkalyq ónerkásip qaýymdastyqtarynyń kómegine júgindik. Ádette, bul proses 2 apta ýaqytty alady.
EAEO sheńberinde óndirilgen dári-dármekterdi óndirýshilerden taýardy satyp ala bastaǵan kezde, zańnyń talaby boıynsha ár qaptamada qazaqsha jazý, ıaǵnı dári-dármektiń túsinikteme qaǵazynda qazaqsha nusqaý bolýy kerek edi.
Biraq mundaı kólemdegi dári-dármekti qazaq tiline aýdaryp jatýǵa ýaqyt tyǵyz ekenin túsindik. Iaǵnı, bizde dári bar, biraq ony osyndaı sebeppen jetkize almadyq.
Úkimetke qaıta shyqtyq, eger nusqaýlyq orys tilinde jazylsa, ony qazaqshaǵa aýdarýǵa ýaqyt bolmaǵandyqtan tez arada sharalar qabyldasa dedik.
Biz tapshylyqty tezirek jabýymyz kerek edi. Kedergiler boldy, biz ony túzetkenge deıin belgili bir ýaqyt ketti. Úkimettiń arqasynda jedel sheshim qabyldandy, sóıtip kedergiler joıyldy.
Ushaq kelip, biz taýardy kedennen ótkizip alǵansha osyndaı problemalar sheshildi, normatıvtik qujattar qaıta jasaldy. Eń basty mindet – dúrbeleńdi basyp, dári-dármek tapshylyǵyn joıý boldy ol kezde, dedi Baqytjan Saǵyntaev.
Qazir ákimdikte dári-dármekti jetkizý toby jumys istep jatyr, olar óz qolymen dárihanalarǵa dári-dármekterdi jetkizedi, negizgi tizimge basymdylyq beriledi.
– Ár dárihanany qamtamasyz etý múmkin emes, bizde myńǵa jýyq kishkentaı dárihana bar, biraq aldynda basty degen 105 dárihanany qamtamasyz ettik, qazir bul sıfrdy 385-ke jetkizdik, bul tizim birtindep ósip keledi, – dedi Saǵyntaev.
Qala basshysy qazir almatylyqtardyń ózdiginen emdelý tıimsiz ekenin túsingenin, sondyqtan aýyrsa birden dárigerge kórinip jatqanyn, osyǵan baılanysty qalada jaǵdaıy aýyr naýqastardyń sany kúrt azaıyp kele jatqanyn basa aıtty.
