Aıtýly sharada oqytýshylardy kásibı damytý jáne úzdiksiz kásibı damýyn derbestendirý, baǵdarlaý men úzdiksiz bilim alý boıynsha biliktilikti arttyrýdy kózdeıtin semınar-trenıngke «Órleý» BAUO» AQ fılıaly Almaty qalasy boıynsha PQ BAI qyzmetkerleri men 70-ten asa qazaq tili jáne qazaq ádebıeti pániniń muǵalimderi qatysqanyn aıta ketýimiz kerek.
Semınardyń alǵashqy kúni Bilim salasyndaǵy kóshbasshylyq pen menejment magıstri (Ulybrıtanıa). f.ǵ.k. Edilbaı Tóleýbaıuly Ospanov myrza «Akademıalyq jazylym: esse jáne onyń túrleri» taqyrybynda Akademıalyq mátin retinde esseniń ózge jazba jumystarynan aıyrmashylyqtaryn egjeı-tegjeıli túsindirip, Esseniń túrlerine (argýmenttik, salystyrý esseleri) jáne olardyń jazylý qurylymdaryna mysaldar men úlgiler arqyly taldaý jasady.
Al Abylaı han atyndaǵy QazHQjÁTÝ, Qazaq fılologıasy kafedrasynyń dosenti, f.ǵ.k. Zaýyrbekova Gúlhadısha Oǵyzbaıqyzy «Qazaq tilin oqytý ádistemesindegi aýdarma tehnıkasy» taqyrybynda dáris oqyp, semınarǵa qatysýshylardyń suraqtaryna jaýap berdi.
Semınar trenıńtiń úshinshi kúni Abaı atyndaǵy QazUPÝ S.Qırabaev atyndaǵy qazaq tili men ádebıeti kafedrasynyń aǵa oqytýshysy, PhD doktory Toqshylyqova Gúlnaz Bazarbaıqyzy «Ádebı tek jáne onyń túrleri», «Ádebı teorıalyq uǵymdardy oqytý joldary», «Ádebı obraz túrleri jáne onyń jasalý joldary» taqyryptary boıynsha ádebıettiń epıkalyq, lırıkalyq, dramalyq tek bolyp bóliný sebebi, ózindik ereksheligi men sharttylyqtary; ádebı tek (janr) túrlerine jáne sóz ónerindegi – Ajarlaý, Qubyltý, Aıshyqtaý tásilderine jan-jaqty toqtalyp, qundy maǵlumattarmen tanystyrdy.
Sonymen qatar, PhD doktorant, Ýorık Ýnıversıtetinen Muhtarova Anar Nurdildáqyzy «Bilim berýdegi zertteý ádisteri» taqyrybynda dáris oqydy. Bilim berýdegi zertteý ádisteri týraly túsinikti damytýǵa baǵyttalǵan dáris barysynda oqý úderisin zertteýdegi sapalyq jáne sandyq ádisterimen qosa aralas zertteý ádisteri týraly mol aqpart berildi. Anar Nurdildáqyzy zertteý jobasyndaǵy zertteý dızaıny bólimine toqtalyp, túrli mysaldar keltirip, óz tájirıbesimen bólisti.
Semınarǵa qatysýshylar sheteldik jáne otandyq ǵalymdar men praktık muǵalimder dáris oqıtyn 80 saǵattyq semınar jumysynyń mazmundy, ári muǵalimderge asa qajet tájirıbege baı ekendigin atap ótip, rızashylyqtaryn bildirýde.
Aldaǵy kúnderi semınar baǵdarlamasy boıynsha Almaty qalasyndaǵy №8 gımnazıanyń muǵalimi, f.ǵ.k. Ábikeeva Baqytjan Kenshimqyzy «Stıldik erekshelikterdi anyqtaý. Ártúrli stılde mátinder qurastyrý» taqyrybynda hat, habarlama, jarnama mazmunyn túsiný, stıldik ereksheligin anyqtaý, resmı stıldegi mátinderdiń stıldik ereksheligin anyqtaý (kúndelik, minezdeme, túsinikteme, ómirbaıan, túıindeme), resmı-iskerlik (ótinish, nusqaýlyq, resmı quttyqtaýlar, usynystar) salaǵa qatysty mátinderdiń tildik ereksheligin anyqtap, taldaý jasaý, pýblısısıkalyq stıldiń (maqala, ıntervú, qysqa ocherk, joldaýlar) tildik erekshelikteri arqyly mátinderdiń janryn anyqtaý, ǵylymı stılde (anotasıa, pikir, tezıs, maqala, baıandama, prezentasıa) jazylǵan eńbekterdiń tildik jáne janrlyq ereksheligin anyqtaý máselelerine jan-jaqty toqtalyp, tájirıbesimen bólisedi. Semınar sońynda oqytýshylardyń tapsyrmalaryn oryndaǵan tyńdaýshylarǵa Sertıfıkattar beriledi.
Árıne, sertıfıkat muǵalimderdiń partfolıosy úshin qajet qujat, desek te semınardyń qundylyǵy áldeqaıda joǵary ekendigin qatysýshylardyń arnaıy baılanys tobyndaǵy jazǵan pikirlerinen aıqyn ańǵarýǵa bolady.
Perýza Asylbek, «Órleý» BAUO» AQ fılıaly Almaty qalasy boıynsha PQ BAI
