Almatyda ustazdardyń kásibi damýy men tájiribesin shyńdaityn onlain seminar ótýde
Aitýly sharada oqytýshylardy kásibi damytý jáne úzdiksiz kásibi damýyn derbestendirý, baǵdarlaý men úzdiksiz bilim alý boiynsha biliktilikti arttyrýdy kózdeitin seminar-treningke «Órleý» BAUO» AQ filialy Almaty qalasy boiynsha PQ BAI qyzmetkerleri men 70-ten asa qazaq tili jáne qazaq ádebieti pániniń muǵalimderi qatysqanyn aita ketýimiz kerek.
Seminardyń alǵashqy kúni Bilim salasyndaǵy kóshbasshylyq pen menedjment magistri (Ulybritaniia). f.ǵ.k. Edilbai Tóleýbaiuly Ospanov myrza «Akademiialyq jazylym: esse jáne onyń túrleri» taqyrybynda Akademiialyq mátin retinde esseniń ózge jazba jumystarynan aiyrmashylyqtaryn egjei-tegjeili túsindirip, Esseniń túrlerine (argýmenttik, salystyrý esseleri) jáne olardyń jazylý qurylymdaryna mysaldar men úlgiler arqyly taldaý jasady.
Al Abylai han atyndaǵy QazHQjÁTÝ, Qazaq filologiiasy kafedrasynyń dotsenti, f.ǵ.k. Zaýyrbekova Gúlhadisha Oǵyzbaiqyzy «Qazaq tilin oqytý ádistemesindegi aýdarma tehnikasy» taqyrybynda dáris oqyp, seminarǵa qatysýshylardyń suraqtaryna jaýap berdi.
Seminar treningtiń úshinshi kúni Abai atyndaǵy QazUPÝ S.Qirabaev atyndaǵy qazaq tili men ádebieti kafedrasynyń aǵa oqytýshysy, PhD doktory Toqshylyqova Gúlnaz Bazarbaiqyzy «Ádebi tek jáne onyń túrleri», «Ádebi teoriialyq uǵymdardy oqytý joldary», «Ádebi obraz túrleri jáne onyń jasalý joldary» taqyryptary boiynsha ádebiettiń epikalyq, lirikalyq, dramalyq tek bolyp bóliný sebebi, ózindik ereksheligi men sharttylyqtary; ádebi tek (janr) túrlerine jáne sóz ónerindegi – Ajarlaý, Qubyltý, Aishyqtaý tásilderine jan-jaqty toqtalyp, qundy maǵlumattarmen tanystyrdy.
Sonymen qatar, PhD doktorant, Ýorik Ýniversitetinen Muhtarova Anar Nurdildáqyzy «Bilim berýdegi zertteý ádisteri» taqyrybynda dáris oqydy. Bilim berýdegi zertteý ádisteri týraly túsinikti damytýǵa baǵyttalǵan dáris barysynda oqý úderisin zertteýdegi sapalyq jáne sandyq ádisterimen qosa aralas zertteý ádisteri týraly mol aqpart berildi. Anar Nurdildáqyzy zertteý jobasyndaǵy zertteý dizainy bólimine toqtalyp, túrli mysaldar keltirip, óz tájiribesimen bólisti.
Seminarǵa qatysýshylar sheteldik jáne otandyq ǵalymdar men praktik muǵalimder dáris oqityn 80 saǵattyq seminar jumysynyń mazmundy, ári muǵalimderge asa qajet tájiribege bai ekendigin atap ótip, rizashylyqtaryn bildirýde.
Aldaǵy kúnderi seminar baǵdarlamasy boiynsha Almaty qalasyndaǵy №8 gimnaziianyń muǵalimi, f.ǵ.k. Ábikeeva Baqytjan Kenshimqyzy «Stildik erekshelikterdi anyqtaý. Ártúrli stilde mátinder qurastyrý» taqyrybynda hat, habarlama, jarnama mazmunyn túsiný, stildik ereksheligin anyqtaý, resmi stildegi mátinderdiń stildik ereksheligin anyqtaý (kúndelik, minezdeme, túsinikteme, ómirbaian, túiindeme), resmi-iskerlik (ótinish, nusqaýlyq, resmi quttyqtaýlar, usynystar) salaǵa qatysty mátinderdiń tildik ereksheligin anyqtap, taldaý jasaý, pýblitsistikalyq stildiń (maqala, interviý, qysqa ocherk, joldaýlar) tildik erekshelikteri arqyly mátinderdiń janryn anyqtaý, ǵylymi stilde (annotatsiia, pikir, tezis, maqala, baiandama, prezentatsiia) jazylǵan eńbekterdiń tildik jáne janrlyq ereksheligin anyqtaý máselelerine jan-jaqty toqtalyp, tájiribesimen bólisedi. Seminar sońynda oqytýshylardyń tapsyrmalaryn oryndaǵan tyńdaýshylarǵa Sertifikattar beriledi.
Árine, sertifikat muǵalimderdiń partfoliosy úshin qajet qujat, desek te seminardyń qundylyǵy áldeqaida joǵary ekendigin qatysýshylardyń arnaiy bailanys tobyndaǵy jazǵan pikirlerinen aiqyn ańǵarýǵa bolady.
Perýza Asylbek, «Órleý» BAUO» AQ filialy Almaty qalasy boiynsha PQ BAI
