Tektiniń tuıaǵy, asyldyń synyǵy
Qazaqta «tektiniń tuıaǵy», «asyldyń synyǵy» degen uǵym bar. Ol ádette ulaǵatty ómir súrgen adamnyń urpaǵyna qarap aıtylady. Oǵan bylaıǵy jurt sol asyl beıneniń kózi ǵoı dep qurmetpen qaraıdy. Maqsut aǵa – Batys Sibirdiń bas ımamy bolǵan, kezinde jerdi otarlaýǵa qarsy halyq qozǵalysyn uıymdastyrǵan, esimi tek Qyzylorda, Soltústik Qazaqstan oblystaryna ǵana emes, kúlli Alash jurtyna, qala berdi búkil Odaqqa tanymal áıgili Maral Ishan Babanyń tuqymy. Maral Ishan qazaqtyń sońǵy hany Kenesary Qasymulynyń týǵan naǵashy aǵasy. Óz kezeginde Maral Ishan Syr men Qyr elindegi kóptegen jaqsy-jaısańdarmen syılas, syrlas, óte bedeldi adam bolǵan. Ol ult-azattyq kóterilisine qatysyp, orystarmen soǵysyp qana qoımaı, halyqty da emdegen, Qyr men Syr elinde meshit-medrese saldyryp, qazaqtardyń saýatyn ashqan, elin Islam dininiń qundylyqtarymen tanystyryp, ımandylyq jolyna bastaǵan, halyqty eginshilikpen aınalysýǵa shaqyrǵan jan. Ol qazaq halqynyń rýhanı táýelsizdigin saqtap qalýǵa barynsha kúsh saldy. Qazaq jeriniń soltústiginde týylǵan Maral Ishan Reseı otarshyl saıasatymen kúrese júrip, Syr boıyna kelip, turaqtaıdy. Saıası kúreste jeńe almasyn sezgen ol qazaq halqynyń rýhanı táýelsizdigin saqtap qalýǵa kúsh salady. Ol din isterin Reseımen emes, Buharamen baılanystyrǵandy jón sanady. Bul áreket óz jemisin berdi. Qazaq dalasynyń ońtústik ólkesiniń halqy dinı qyzmetkerlerdi Buhara qalasynda oqytýdy qolǵa aldy. Bul áreket Syr óńirinde keńinen etek jaıdy desek, artyq aıtqandyq emes. Oǵan Maral Ishan áreketi tikeleı yqpal etkenine daý joq. Buhara qalasyndaǵy medreselerde oqyp, qazaq arasyna qaıta oralǵan tulǵalardyń qazaq halqynyń rýhanı ósýiniń kezekti baspaldaǵynyń biri bolǵany anyq.
Al Maqsut aǵanyń ákesi – Ábý Temirbaev 1908 jyly týǵan, jastaıynan jetim qalyp, týystarynyń qolynda ósken. Óziniń óte aýyr da qıyn jastyq shaǵynda, 4-aq synyptyq bilimi bola tura, 1938 jyly Almatyda sovhoz dırektorlardyń 6 aılyq kýrsyn bitirip, uıymdastyrýshylyq qabiletiniń arqasynda ol Qostanaı oblysy Qarabalyq sút-et sovhozynyń dırektory bolǵan. 1941-1945 jyldary soǵysqa qatysyp, Jeńis kúni týǵansha qan maıdanda ot keshken. Uly Otan soǵysy, Qyzyl juldyz ordenderimen, «Erligi úshin» medaldarymen marapattalǵan. Soǵystan keıin Ábý Temirbaev halyqtyq sharýashylyqta eńbek etip, uzaq ýaqyt boıy Qarabalyq aýdanynyń Salamat selosyn basqarǵan. Birneshe ret aýyldyq, aýdandyq, oblystyq keńes depýtaty bolyp saılanǵan.
Qoly altyn dáriger
Osyndaı tekti urpaqtyń tulpar uly ári ulaǵatty ákeniń tálimin kórgen Maqsut aǵa búginde tegine kir keltirmeı, halyqtyń ystyq yqylasyna bólenip júr. Qazaqstan Stomatologtar qaýymdastyǵyn 1991 jyly quryp, birinshi tóraǵasy bolǵan. Dúnıejúzilik Stomatologtar qaýymdastyǵy halyqaralyq stomatologıa akademıasynyń akademıgi Maqsut Temirbaevty bylaıǵa jurt jaqsy biledi desek, artyq aıtqandyq emes. Búginde Maqsut Ábýuly qala turǵyndary men respýblıkamyzdyń túkpir-túkpirinen kelip halyq em qabyldaıtyn «Almagest» stomatologıa ortalyǵyn basqaryp otyr. Mákeń – óte tájirıbeli, óz isine berilgen eńbekqor maman. Tipti kópshilik ony «qoly altyn dáriger», «alǵys arqalaǵan azamat» dep qurmetteıdi. Óıtkeni talaı syrqattyń saýyǵýyna sebepshi bolǵan Mákeń kúlli sanaly ǵumyryn medısına salasyna arnaǵan jan.
Maqsut Ábýulynyń ómir, eńbek joldaryn zerdeler bolsaq, ol 1946 jyly 7-sáýirde Qostanaı oblysy Qarabalyq aýdany Salamat degen kishkentaı ǵana aýylda dúnıege kelgen.
– Ákemiz soǵystan oralǵan soń dúnıe esigin ashyp, 16-jasqa deıin sol aýylda óstik. Boıshań bolǵandyqtan, meni alty jasymnan mektepke qabyldady. 10 jyldyqty Qosoba degen aýyl ortalyǵyndaǵy mektepti bitirdim. Ol kezde soǵystyń bitkenine nebári jeti-aq jyl bolǵan. Áke-sheshemiz jastaıynan qıyndyq kórip, soǵysty bastan keshkendikten bizdi álpeshtep-mápelep ósirdi. Degenmen soǵys bitken jyly qıyn zaman bolsa da, aýa da, ekologıa da – taza, tamaq – sapaly, eń bastysy, adamdardyń peıili, kóńili túzý boldy. Bizdiń aýylda orysy da bar, nemisi de bar, shesheni de bar – túrli ulttyń ókilderi tatý-tátti ómir súrdi. Bir-birlerine qol ushyn berip, bolysyp, kómektesip turatyn. Mende qandaı da bir jurtqa járdemdeskim kelip turatyn qasıet bolsa, sonyń bári sol aýyldan daryǵan dep esepteımin, – deıdi Maqsut Ábýuly.
1961 jyly Iýrıı Gagarın ǵaryshqa ushqandyqtan, sol tustaǵy balalardyń kóbi ushqysh bolýdy, aspanda dúnıe júzin sharlaýdy armandaǵan bolatyn. Maqsut aǵa da mektep bitirgennen keıin ushqyshtyń oqýyn oqyǵysy kelgen. Alaıda ákesi soǵys kórgendikten, qan maıdanda ot keshkendikten, balasynyń áskerı salaǵa barýyna ruqsat bermeıdi. «Bir kúni aýylǵa Medısınalyq ınstıtýttyń kóshpeli komısıasy keldi. Olar mektep bitirgen jastarǵa emtıhan tapsyrtyp, jaqsy oqıtyn balalardy iriktep alyp, ınstıtýtqa oqýǵa túsiretin. Men soǵan baryp, emtıhannyń bárin 5-ke tapsyryp shyqtym. Ol kezde qazirgideı sońyńnan eshkim ermeıtin, áke-sheshemiz komısıa músheleri kim, emtıhandy kim qabyldap jatyr, solarmen sóılesip, balamdy oqýǵa túsirip jibereıin deıtin qıturqylyq áreketter bolmaıtyn. Arada biraz ýaqyt ótkennen keıin úıge «Siz oqýǵa tústińiz» degen qolmen jazylǵan, móri de basylmaǵan tildeı qaǵaz keldi. Sonymen kıimderimdi alyp, Almatyǵa tartyp kettim», – deıdi Maqsut aǵa.
«Ustazy jaqsynyń ustamy jaqsy»
Osylaısha Mákeń 1962 jyly Almaty memlekettik medısınalyq ınstıtýtyna oqýǵa túsip, stýdent atanady. Halqymyzda: «Ustazy jaqsynyń ustamy jaqsy» degen ataly sóz bar. Mákeńniń óz isiniń bilgiri bolyp qalyptasýyna ustazdarynyń qosqan úlesi óte zor. Ol Almatydaǵy Medısınalyq ınstıtýttyń Stomatologıa fakúltetiniń dekany bolǵan, dosent Qojahan Shákenov, medısına ǵylymynyń doktory, profesor, KazSSR densaýlyq mınıstri bolǵan, medınstıtýttyń rektory qyzmetin atqarǵan Sıbaǵatolla Qarynbaev, medısına ǵylymynyń maıtalmandary –profesor Korytnyı D.L., dosent Sýharev G.T., Arǵyn Arǵynuly Súleımenovterden dáris alǵan. «Biz sondaı ataqty kisilerden úlgi-ónege aldyq, eliktep óstik, tárbıesin kórdik. Olar – óz eńbegimen úlken dárejege jetken tulǵalar. Ol kisilerdiń jastarǵa degen qamqorlyǵynda shek bolmady. Ásirese, «qazaqtyń balalary oqysyn, bilim alsyn» dep, bizge únemi qoldaý kórsetip, demeý bolatyn, janashyrlyq tanytatyn. Olar jańa ǵana kóktegen jas shybyq jastardyń túzý ári jaıqala ósýi úshin bar kómegin aıamady. Sol kisilerdiń arqasynda men ınstıtýtty qyzyl dıplommen bitirdim. Tipti ınstıtýtty bitirip, aýylǵa ketemin degende de ustazym, Stomatologıa fakúltetiniń dekany Qojahan Shákenov meni aýylǵa jibermeı, ınstıtýtta qalyp eńbek etýime yqpal etti. Qarap otyrsam, ómir jolymda adam jáne maman retinde ósýime sol kisiniń yqpaly kóp tıipti», – dep eske alady M.Temirbaev.
Osylaısha ataqty, iri tulǵalardan sabaq alǵan Maqsut Ábýuly ınstıtýtta qaldyrylyp, alǵashynda stajer bolyp jumys isteıdi. Eki jyl ordınatýrada oqyp, odan keıin Respýblıkalyq stomatologıa emhanasy Ortopedıa bóliminiń meńgerýshisi bolyp taǵaıyndalady. 1970 jyldary ustazy Qojahan Shákenov ony Lenıngradtaǵy medınstıtýtqa aspırantýraǵa túsýine yqpal etedi. Osylaısha ol Lenıngradta kandıdattyq dısertasıasyn qorǵap shyǵady. Ǵylymı jetekshisi oǵan «sen osynda qal, jumys ta taýyp beremin, úı alýyńa da járdem beremin» dep úgitteıdi. Alaıda «ózge elde sultan bolǵansha, óz elinde ultan bolýdy» qalaǵan Mákeń alǵan bilimin óz elinde júzege asyrýdy qalaıdy. Almatyǵa kelip, medınstıtýtta alǵashynda jarty stavkaǵa jumys isteıdi. Muǵalim bolady, qoǵamdyq jumystarmen aınalysady. Keıin qaıta Respýblıkalyq emhanada bólim meńgerýshisi bolyp taǵaıyndalady. 1977 jyly dosent atanyp, Medısınalyq ınstıtýtta dekannyń orynbasary bolady. 1980 jyly Almaty memlekettik dárigerler bilimin jetildirý ınstıtýtynda joq kafedrany qurady. Ortopedıalyq stomatologıa kafedrasynyń negizin salyp, qazir mine, 35-36 jyldan beri kafedranyń qurylýynan damýyna deıin erekshe úles qosyp keledi. Talaı jyl osy kafedrany basqaryp, 8 kandıdat, bir ǵylym doktoryn daıyndaıdy. Ol kisi QR Bilim berý isiniń úzdigi, birneshe alǵys hattarmen marapattalǵan. 1983-1988 jyldary Dárigerler bilimin jetildirý ınstıtýtynda Hırýrgıa bóliminiń dekany bolady. 1990 jyldary Máskeýde doktorlyq dısertasıa qorǵap, profesor ataǵyn alady. Odan keıin Keńes úkimeti qulap, elimiz egemendik alǵanda Qazaqstanda Tis dárigerleriniń qaýymdastyǵy qurylady. Maqsut Ábýuly sonyń alǵashqy prezıdenti bolyp saılanady.
– Qudaıdyń bergen syıy shyǵar, 1995 jyly Germanıanyń Túbıńen qalasyndaǵy Karl Eberhard atyndaǵy 700 jyldyq tarıhy bar medısına ýnıversıtetiniń ǵylymı jáne joǵary oqý, tájirıbe almasý akademıalyq qyzmetiniń (DAAD) stıpendıaty atanyp, eki aılyq ǵylymı-klınıkalyq is-tájirıbeden óttim. Sonda álemdik deńgeıdegi jańalyqtardy kórýge, solarmen tanysýǵa múmkindik týdy. Mysaly, breket júıesi, ımplantasıa, jańa protezder tehnologıasynyń qupıalaryna kýá bolyp, ózimizdiń sonshalyqty artta qalyp qoıǵanymyzdy bildik. Sodan keıin-aq Túbıńen ýnıversıtetimen tyǵyz qarym-qatynas jasap, olardyń tórtkúl dúnıege tanymal profesory Haıner Veberdi Almatyǵa shaqyrdyq. Ol kisi stýdent, stomatolog-dáriger, muǵalimderge dáris oqyp, birqatar jańa tásilderdi úıretti. Mundaı sheteldik áriptesterimizben tyǵyz baılanys DSQ-ǵa(Dúnıejúzilik Stomatologıa qaýymdastyǵy) múshelikke kirýdi oılastyrýǵa muryndyq boldy. Osylaısha, 1995 jyly DSQ-nyń Londondaǵy shtab-páterine usynys bildirdik. Olar jas egemen memleket ókilderiniń talabyn qanaǵattandyrdy. Ol kezde qarajat joq, tipti shetelge qalaı shyǵýdyń jolyn da bilmeımiz. 1997 jyly birinshi ret Koreıanyń Seýl qalasynda ótken 85-inshi halyqaralyq jıynyna QSQ-dan bes adam: Daırbekov M.D., Kenchenbaeva V.K., Pak Iý.E., Jartybaev R.N. jáne men qatystyq. Muny álem stomatologtarynyń olımpıadasy deýge bolady. Forýmdy Koreıa prezıdentiniń ózi ashty. DSQ-nyń qalyptasqan dástúri boıynsha is-shara bastalarda barlyq memlekettiń týlaryn kishkene balaqaılar kóterip shyǵady. Ol kezde uıymǵa burynǵy TMD elderinen bizben birdeı tek Reseı ǵana kirgen, kók baıraǵymyz kóterilgendegi maqtanysh sezimimizdi aıtpańyz. Mine, sodan beri Qazaqstannyń Týy solardyń qatarynda jelbirep keledi. Qazir sol jasaǵan jumysyma áli kúnge deıin rızamyn. 1998 jyly Barselonada, odan keıin de jyl saıynǵy DSQ-nyń kongresterine qatysyp, álemdik stomatologıanyń qandaı dárejede damyǵanyn kórip, biraz nárselerdi úırenip, tájirıbe jınap qaıtamyz. Dárigerler de bilim deńgeıin kóterip, jańa ádis-tásilderdi úırenip keledi, – deıdi Maqsut Ábýuly.
1996 jyly Maqsut aǵa «Almagest» stomatologıa ortalyǵyn ashady. Keńes úkimeti qulap, táýelsizdigimizge táýbe dep jeter ýaqytta ómirdiń qıyn dıirmeni talaıdy talqan etip untaqtaıdy. Tis emdeıtin klınıkalardyń bári jabylyp, bul sala birte-birte jekemenshiktiń qolyna ótedi. Tis dárigerleriniń kóbi jumystan bosap qalady. Osyndaı qıyn kezde qaryzǵa qarajat taýyp, shetelden jańa qondyrǵylardy alyp kelip, jumystaryn bastaıdy. Álemdegi myqty profesorlardy AQSH-tan, Germanıadan shaqyrtyp, halyqtyń tisin emdep, sheteldik tájirıbeni osynda júrgizedi.
Negizi Mákeń – óz isiniń úzdigi ǵana emes, keremet uıymdastyrýshy da. Stomatolog mamandaryn daıarlaýda óz mektebin qalyptastyryp úlgergen Maqsut Ábýulyna áriptesteri de «búgingi zamannyń jańa turpattaǵy joǵary dárejeli dárigeri» degen baǵa berip otyr.
Anamyzdy emdetý úshin atalmysh ortalyqqa ákelgenimizde baıqaǵanymyz, ujym da bir atanyń balasyndaı tatý, yntymaqta áreket etip otyrǵanyna kóz jetkizdik. Qanshama naýqastar osynda tisterin jóndetip, tamaqty rahattanyp shaınaı alatyndaı deńgeıge jetedi. «Maqsut Temirbaev basqaratyn «Almagest» stomatologıa ortalyǵyna tisimdi emdetip shyqtym. Mundaǵy dárigerlerdiń naýsqastarǵa degen qamqorlyǵy, kórsetken medısınalyq kómekteri kóńilimnen shyqty. Bas dırektor Maqsut Temirbaev emdelýshilerdiń árqaısysymen jeke áńgimelesip, qal-jaǵdaılaryn bilip, qosymsha em qajet bolyp jatsa, dereý emdeýshi dárigerge tapsyrma berip ketedi. Ózi myń bolǵyr, óte qarapaıym, kishipeıil jan. Qyzmetkerleri de basshylaryna tartsa kerek, shetinen kishipeıil, meıirimdi. Bas dırektordan bastap barlyq medısına qyzmetkerleri únemi naýqastardyń alǵysyna bólenip júredi. «Jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt, nury tasysyn» demekshi, men on shaqty kún boıy qas-qabaǵyma qarap, saýyǵyp ketýime, tisimniń bútindelýine kómekteri tıgen bas dırektordan bastap, barlyq qyzmetkerlerge aıtar alǵysym sheksiz», – deıdi emdelýshi Ulbosyn Qudabaeva.
Búginde jetpis jasqa tolyp, Paıǵambar jasynan asqan Maqsut aǵa úıdegi jeńgeı – Sholpan apaımen birge Jaratqannyń bergen bir ul, eki qyzynan 11 nemere, bir shóbere súıip otyr. Uly Qaljan da áke jolyn qýyp, bilikti tis dárigeri atanǵan. Osylaısha báıteregi keń jaıqalyp, nemere-shóbere súıip, Jaratqannyń qoldaýymen áýletine bereke, baq pen qut qondyryp otyrǵan Mákeńe ujymy, barlyq áriptesteri, shákirtteri mereıli qýanyshymen quttyqtap, uzaq ǵumyr, baıandy baqyt tilep otyr. Biz de óz tarapymyzdan búginde sońynan ergen urpaǵyna ónegeli jol kórsetip, ózi de jetpistiń jelkenine shyqqan aǵamyzǵa barlyq jaqsylyqtardy tilep, eń bastysy halyq ıgiligine bólene berińiz degimiz keledi.
Sózimizdi túıindesek, tirshilikte birde-bir ósimdik tamyrsyz óspeıdi, órken jaımaıdy. Sol sekildi adam balasy da ata-babalarynan kózge kórinbeıtin tamyrlar arqyly jalǵasqan. Osy rette tegi myqty adamnyń urpaǵy bolý bul ómirde asa jaýapkershilikti talap etetini sózsiz. Óıtkeni baba men áke atyna, abyroı-bedeline kir keltirmeý – mindet. Alaıda buralańy kóp mynadaı jalǵan ómirde ana sútimen, baba tegi, áke qanymen kelgen tazalyqty saqtap qalý, bile-bilgen adamǵa munyń ózi úlken erlik. Eń bastysy, Maqsut aǵa tektiligine daq túsirmeı, halyq ıgiligine bólenip keledi. Jampoz ári izdengish, abyroı-bedeli úlken dárigerdiń baqyty da, muraty da osy bolsa kerek. Láıim, solaı jalǵasa bersin!
Serik JUMABAEV
