Alǵys arqalaǵan azamat
Tektiniń tuiaǵy, asyldyń synyǵy
Qazaqta «tektiniń tuiaǵy», «asyldyń synyǵy» degen uǵym bar. Ol ádette ulaǵatty ómir súrgen adamnyń urpaǵyna qarap aitylady. Oǵan bylaiǵy jurt sol asyl beineniń kózi ǵoi dep qurmetpen qaraidy. Maqsut aǵa – Batys Sibirdiń bas imamy bolǵan, kezinde jerdi otarlaýǵa qarsy halyq qozǵalysyn uiymdastyrǵan, esimi tek Qyzylorda, Soltústik Qazaqstan oblystaryna ǵana emes, kúlli Alash jurtyna, qala berdi búkil Odaqqa tanymal áigili Maral Ishan Babanyń tuqymy. Maral Ishan qazaqtyń sońǵy hany Kenesary Qasymulynyń týǵan naǵashy aǵasy. Óz kezeginde Maral Ishan Syr men Qyr elindegi kóptegen jaqsy-jaisańdarmen syilas, syrlas, óte bedeldi adam bolǵan. Ol ult-azattyq kóterilisine qatysyp, orystarmen soǵysyp qana qoimai, halyqty da emdegen, Qyr men Syr elinde meshit-medrese saldyryp, qazaqtardyń saýatyn ashqan, elin Islam dininiń qundylyqtarymen tanystyryp, imandylyq jolyna bastaǵan, halyqty eginshilikpen ainalysýǵa shaqyrǵan jan. Ol qazaq halqynyń rýhani táýelsizdigin saqtap qalýǵa barynsha kúsh saldy. Qazaq jeriniń soltústiginde týylǵan Maral Ishan Resei otarshyl saiasatymen kúrese júrip, Syr boiyna kelip, turaqtaidy. Saiasi kúreste jeńe almasyn sezgen ol qazaq halqynyń rýhani táýelsizdigin saqtap qalýǵa kúsh salady. Ol din isterin Reseimen emes, Buharamen bailanystyrǵandy jón sanady. Bul áreket óz jemisin berdi. Qazaq dalasynyń ońtústik ólkesiniń halqy dini qyzmetkerlerdi Buhara qalasynda oqytýdy qolǵa aldy. Bul áreket Syr óńirinde keńinen etek jaidy desek, artyq aitqandyq emes. Oǵan Maral Ishan áreketi tikelei yqpal etkenine daý joq. Buhara qalasyndaǵy medreselerde oqyp, qazaq arasyna qaita oralǵan tulǵalardyń qazaq halqynyń rýhani ósýiniń kezekti baspaldaǵynyń biri bolǵany anyq.
Al Maqsut aǵanyń ákesi – Ábý Temirbaev 1908 jyly týǵan, jastaiynan jetim qalyp, týystarynyń qolynda ósken. Óziniń óte aýyr da qiyn jastyq shaǵynda, 4-aq synyptyq bilimi bola tura, 1938 jyly Almatyda sovhoz direktorlardyń 6 ailyq kýrsyn bitirip, uiymdastyrýshylyq qabiletiniń arqasynda ol Qostanai oblysy Qarabalyq sút-et sovhozynyń direktory bolǵan. 1941-1945 jyldary soǵysqa qatysyp, Jeńis kúni týǵansha qan maidanda ot keshken. Uly Otan soǵysy, Qyzyl juldyz ordenderimen, «Erligi úshin» medaldarymen marapattalǵan. Soǵystan keiin Ábý Temirbaev halyqtyq sharýashylyqta eńbek etip, uzaq ýaqyt boiy Qarabalyq aýdanynyń Salamat selosyn basqarǵan. Birneshe ret aýyldyq, aýdandyq, oblystyq keńes depýtaty bolyp sailanǵan.
Qoly altyn dáriger
Osyndai tekti urpaqtyń tulpar uly ári ulaǵatty ákeniń tálimin kórgen Maqsut aǵa búginde tegine kir keltirmei, halyqtyń ystyq yqylasyna bólenip júr. Qazaqstan Stomatologtar qaýymdastyǵyn 1991 jyly quryp, birinshi tóraǵasy bolǵan. Dúniejúzilik Stomatologtar qaýymdastyǵy halyqaralyq stomatologiia akademiiasynyń akademigi Maqsut Temirbaevty bylaiǵa jurt jaqsy biledi desek, artyq aitqandyq emes. Búginde Maqsut Ábýuly qala turǵyndary men respýblikamyzdyń túkpir-túkpirinen kelip halyq em qabyldaityn «Almagest» stomatologiia ortalyǵyn basqaryp otyr. Mákeń – óte tájiribeli, óz isine berilgen eńbekqor maman. Tipti kópshilik ony «qoly altyn dáriger», «alǵys arqalaǵan azamat» dep qurmetteidi. Óitkeni talai syrqattyń saýyǵýyna sebepshi bolǵan Mákeń kúlli sanaly ǵumyryn meditsina salasyna arnaǵan jan.
Maqsut Ábýulynyń ómir, eńbek joldaryn zerdeler bolsaq, ol 1946 jyly 7-sáýirde Qostanai oblysy Qarabalyq aýdany Salamat degen kishkentai ǵana aýylda dúniege kelgen.
– Ákemiz soǵystan oralǵan soń dúnie esigin ashyp, 16-jasqa deiin sol aýylda óstik. Boishań bolǵandyqtan, meni alty jasymnan mektepke qabyldady. 10 jyldyqty Qosoba degen aýyl ortalyǵyndaǵy mektepti bitirdim. Ol kezde soǵystyń bitkenine nebári jeti-aq jyl bolǵan. Áke-sheshemiz jastaiynan qiyndyq kórip, soǵysty bastan keshkendikten bizdi álpeshtep-mápelep ósirdi. Degenmen soǵys bitken jyly qiyn zaman bolsa da, aýa da, ekologiia da – taza, tamaq – sapaly, eń bastysy, adamdardyń peiili, kóńili túzý boldy. Bizdiń aýylda orysy da bar, nemisi de bar, shesheni de bar – túrli ulttyń ókilderi tatý-tátti ómir súrdi. Bir-birlerine qol ushyn berip, bolysyp, kómektesip turatyn. Mende qandai da bir jurtqa járdemdeskim kelip turatyn qasiet bolsa, sonyń bári sol aýyldan daryǵan dep esepteimin, – deidi Maqsut Ábýuly.
1961 jyly Iýrii Gagarin ǵaryshqa ushqandyqtan, sol tustaǵy balalardyń kóbi ushqysh bolýdy, aspanda dúnie júzin sharlaýdy armandaǵan bolatyn. Maqsut aǵa da mektep bitirgennen keiin ushqyshtyń oqýyn oqyǵysy kelgen. Alaida ákesi soǵys kórgendikten, qan maidanda ot keshkendikten, balasynyń áskeri salaǵa barýyna ruqsat bermeidi. «Bir kúni aýylǵa Meditsinalyq institýttyń kóshpeli komissiiasy keldi. Olar mektep bitirgen jastarǵa emtihan tapsyrtyp, jaqsy oqityn balalardy iriktep alyp, institýtqa oqýǵa túsiretin. Men soǵan baryp, emtihannyń bárin 5-ke tapsyryp shyqtym. Ol kezde qazirgidei sońyńnan eshkim ermeitin, áke-sheshemiz komissiia músheleri kim, emtihandy kim qabyldap jatyr, solarmen sóilesip, balamdy oqýǵa túsirip jibereiin deitin qiturqylyq áreketter bolmaityn. Arada biraz ýaqyt ótkennen keiin úige «Siz oqýǵa tústińiz» degen qolmen jazylǵan, móri de basylmaǵan tildei qaǵaz keldi. Sonymen kiimderimdi alyp, Almatyǵa tartyp kettim», – deidi Maqsut aǵa.
«Ustazy jaqsynyń ustamy jaqsy»
Osylaisha Mákeń 1962 jyly Almaty memlekettik meditsinalyq institýtyna oqýǵa túsip, stýdent atanady. Halqymyzda: «Ustazy jaqsynyń ustamy jaqsy» degen ataly sóz bar. Mákeńniń óz isiniń bilgiri bolyp qalyptasýyna ustazdarynyń qosqan úlesi óte zor. Ol Almatydaǵy Meditsinalyq institýttyń Stomatologiia fakýltetiniń dekany bolǵan, dotsent Qojahan Shákenov, meditsina ǵylymynyń doktory, professor, KazSSR densaýlyq ministri bolǵan, medinstitýttyń rektory qyzmetin atqarǵan Sibaǵatolla Qarynbaev, meditsina ǵylymynyń maitalmandary –professor Korytnyi D.L., dotsent Sýharev G.T., Arǵyn Arǵynuly Súleimenovterden dáris alǵan. «Biz sondai ataqty kisilerden úlgi-ónege aldyq, eliktep óstik, tárbiesin kórdik. Olar – óz eńbegimen úlken dárejege jetken tulǵalar. Ol kisilerdiń jastarǵa degen qamqorlyǵynda shek bolmady. Ásirese, «qazaqtyń balalary oqysyn, bilim alsyn» dep, bizge únemi qoldaý kórsetip, demeý bolatyn, janashyrlyq tanytatyn. Olar jańa ǵana kóktegen jas shybyq jastardyń túzý ári jaiqala ósýi úshin bar kómegin aiamady. Sol kisilerdiń arqasynda men institýtty qyzyl diplommen bitirdim. Tipti institýtty bitirip, aýylǵa ketemin degende de ustazym, Stomatologiia fakýltetiniń dekany Qojahan Shákenov meni aýylǵa jibermei, institýtta qalyp eńbek etýime yqpal etti. Qarap otyrsam, ómir jolymda adam jáne maman retinde ósýime sol kisiniń yqpaly kóp tiipti», – dep eske alady M.Temirbaev.
Osylaisha ataqty, iri tulǵalardan sabaq alǵan Maqsut Ábýuly institýtta qaldyrylyp, alǵashynda stajer bolyp jumys isteidi. Eki jyl ordinatýrada oqyp, odan keiin Respýblikalyq stomatologiia emhanasy Ortopediia bóliminiń meńgerýshisi bolyp taǵaiyndalady. 1970 jyldary ustazy Qojahan Shákenov ony Leningradtaǵy medinstitýtqa aspirantýraǵa túsýine yqpal etedi. Osylaisha ol Leningradta kandidattyq dissertatsiiasyn qorǵap shyǵady. Ǵylymi jetekshisi oǵan «sen osynda qal, jumys ta taýyp beremin, úi alýyńa da járdem beremin» dep úgitteidi. Alaida «ózge elde sultan bolǵansha, óz elinde ultan bolýdy» qalaǵan Mákeń alǵan bilimin óz elinde júzege asyrýdy qalaidy. Almatyǵa kelip, medinstitýtta alǵashynda jarty stavkaǵa jumys isteidi. Muǵalim bolady, qoǵamdyq jumystarmen ainalysady. Keiin qaita Respýblikalyq emhanada bólim meńgerýshisi bolyp taǵaiyndalady. 1977 jyly dotsent atanyp, Meditsinalyq institýtta dekannyń orynbasary bolady. 1980 jyly Almaty memlekettik dárigerler bilimin jetildirý institýtynda joq kafedrany qurady. Ortopediialyq stomatologiia kafedrasynyń negizin salyp, qazir mine, 35-36 jyldan beri kafedranyń qurylýynan damýyna deiin erekshe úles qosyp keledi. Talai jyl osy kafedrany basqaryp, 8 kandidat, bir ǵylym doktoryn daiyndaidy. Ol kisi QR Bilim berý isiniń úzdigi, birneshe alǵys hattarmen marapattalǵan. 1983-1988 jyldary Dárigerler bilimin jetildirý institýtynda Hirýrgiia bóliminiń dekany bolady. 1990 jyldary Máskeýde doktorlyq dissertatsiia qorǵap, professor ataǵyn alady. Odan keiin Keńes úkimeti qulap, elimiz egemendik alǵanda Qazaqstanda Tis dárigerleriniń qaýymdastyǵy qurylady. Maqsut Ábýuly sonyń alǵashqy prezidenti bolyp sailanady.
– Qudaidyń bergen syiy shyǵar, 1995 jyly Germaniianyń Tiýbingen qalasyndaǵy Karl Eberhard atyndaǵy 700 jyldyq tarihy bar meditsina ýniversitetiniń ǵylymi jáne joǵary oqý, tájiribe almasý akademiialyq qyzmetiniń (DAAD) stipendiaty atanyp, eki ailyq ǵylymi-klinikalyq is-tájiribeden óttim. Sonda álemdik deńgeidegi jańalyqtardy kórýge, solarmen tanysýǵa múmkindik týdy. Mysaly, breket júiesi, implantatsiia, jańa protezder tehnologiiasynyń qupiialaryna kýá bolyp, ózimizdiń sonshalyqty artta qalyp qoiǵanymyzdy bildik. Sodan keiin-aq Tiýbingen ýniversitetimen tyǵyz qarym-qatynas jasap, olardyń tórtkúl dúniege tanymal professory Hainer Veberdi Almatyǵa shaqyrdyq. Ol kisi stýdent, stomatolog-dáriger, muǵalimderge dáris oqyp, birqatar jańa tásilderdi úiretti. Mundai sheteldik áriptesterimizben tyǵyz bailanys DSQ-ǵa(Dúniejúzilik Stomatologiia qaýymdastyǵy) múshelikke kirýdi oilastyrýǵa muryndyq boldy. Osylaisha, 1995 jyly DSQ-nyń Londondaǵy shtab-páterine usynys bildirdik. Olar jas egemen memleket ókilderiniń talabyn qanaǵattandyrdy. Ol kezde qarajat joq, tipti shetelge qalai shyǵýdyń jolyn da bilmeimiz. 1997 jyly birinshi ret Koreianyń Seýl qalasynda ótken 85-inshi halyqaralyq jiynyna QSQ-dan bes adam: Dairbekov M.D., Kenchenbaeva V.K., Pak Iu.E., Jartybaev R.N. jáne men qatystyq. Muny álem stomatologtarynyń olimpiadasy deýge bolady. Forýmdy Koreia prezidentiniń ózi ashty. DSQ-nyń qalyptasqan dástúri boiynsha is-shara bastalarda barlyq memlekettiń týlaryn kishkene balaqailar kóterip shyǵady. Ol kezde uiymǵa burynǵy TMD elderinen bizben birdei tek Resei ǵana kirgen, kók bairaǵymyz kóterilgendegi maqtanysh sezimimizdi aitpańyz. Mine, sodan beri Qazaqstannyń Týy solardyń qatarynda jelbirep keledi. Qazir sol jasaǵan jumysyma áli kúnge deiin rizamyn. 1998 jyly Barselonada, odan keiin de jyl saiynǵy DSQ-nyń kongresterine qatysyp, álemdik stomatologiianyń qandai dárejede damyǵanyn kórip, biraz nárselerdi úirenip, tájiribe jinap qaitamyz. Dárigerler de bilim deńgeiin kóterip, jańa ádis-tásilderdi úirenip keledi, – deidi Maqsut Ábýuly.
1996 jyly Maqsut aǵa «Almagest» stomatologiia ortalyǵyn ashady. Keńes úkimeti qulap, táýelsizdigimizge táýbe dep jeter ýaqytta ómirdiń qiyn diirmeni talaidy talqan etip untaqtaidy. Tis emdeitin klinikalardyń bári jabylyp, bul sala birte-birte jekemenshiktiń qolyna ótedi. Tis dárigerleriniń kóbi jumystan bosap qalady. Osyndai qiyn kezde qaryzǵa qarajat taýyp, shetelden jańa qondyrǵylardy alyp kelip, jumystaryn bastaidy. Álemdegi myqty professorlardy AQSh-tan, Germaniiadan shaqyrtyp, halyqtyń tisin emdep, sheteldik tájiribeni osynda júrgizedi.
Negizi Mákeń – óz isiniń úzdigi ǵana emes, keremet uiymdastyrýshy da. Stomatolog mamandaryn daiarlaýda óz mektebin qalyptastyryp úlgergen Maqsut Ábýulyna áriptesteri de «búgingi zamannyń jańa turpattaǵy joǵary dárejeli dárigeri» degen baǵa berip otyr.
Anamyzdy emdetý úshin atalmysh ortalyqqa ákelgenimizde baiqaǵanymyz, ujym da bir atanyń balasyndai tatý, yntymaqta áreket etip otyrǵanyna kóz jetkizdik. Qanshama naýqastar osynda tisterin jóndetip, tamaqty rahattanyp shainai alatyndai deńgeige jetedi. «Maqsut Temirbaev basqaratyn «Almagest» stomatologiia ortalyǵyna tisimdi emdetip shyqtym. Mundaǵy dárigerlerdiń naýsqastarǵa degen qamqorlyǵy, kórsetken meditsinalyq kómekteri kóńilimnen shyqty. Bas direktor Maqsut Temirbaev emdelýshilerdiń árqaisysymen jeke áńgimelesip, qal-jaǵdailaryn bilip, qosymsha em qajet bolyp jatsa, dereý emdeýshi dárigerge tapsyrma berip ketedi. Ózi myń bolǵyr, óte qarapaiym, kishipeiil jan. Qyzmetkerleri de basshylaryna tartsa kerek, shetinen kishipeiil, meiirimdi. Bas direktordan bastap barlyq meditsina qyzmetkerleri únemi naýqastardyń alǵysyna bólenip júredi. «Jaqsynyń jaqsylyǵyn ait, nury tasysyn» demekshi, men on shaqty kún boiy qas-qabaǵyma qarap, saýyǵyp ketýime, tisimniń bútindelýine kómekteri tigen bas direktordan bastap, barlyq qyzmetkerlerge aitar alǵysym sheksiz», – deidi emdelýshi Ulbosyn Qudabaeva.
Búginde jetpis jasqa tolyp, Paiǵambar jasynan asqan Maqsut aǵa úidegi jeńgei – Sholpan apaimen birge Jaratqannyń bergen bir ul, eki qyzynan 11 nemere, bir shóbere súiip otyr. Uly Qaljan da áke jolyn qýyp, bilikti tis dárigeri atanǵan. Osylaisha báiteregi keń jaiqalyp, nemere-shóbere súiip, Jaratqannyń qoldaýymen áýletine bereke, baq pen qut qondyryp otyrǵan Mákeńe ujymy, barlyq áriptesteri, shákirtteri mereili qýanyshymen quttyqtap, uzaq ǵumyr, baiandy baqyt tilep otyr. Biz de óz tarapymyzdan búginde sońynan ergen urpaǵyna ónegeli jol kórsetip, ózi de jetpistiń jelkenine shyqqan aǵamyzǵa barlyq jaqsylyqtardy tilep, eń bastysy halyq igiligine bólene berińiz degimiz keledi.
Sózimizdi túiindesek, tirshilikte birde-bir ósimdik tamyrsyz óspeidi, órken jaimaidy. Sol sekildi adam balasy da ata-babalarynan kózge kórinbeitin tamyrlar arqyly jalǵasqan. Osy rette tegi myqty adamnyń urpaǵy bolý bul ómirde asa jaýapkershilikti talap etetini sózsiz. Óitkeni baba men áke atyna, abyroi-bedeline kir keltirmeý – mindet. Alaida buralańy kóp mynadai jalǵan ómirde ana sútimen, baba tegi, áke qanymen kelgen tazalyqty saqtap qalý, bile-bilgen adamǵa munyń ózi úlken erlik. Eń bastysy, Maqsut aǵa tektiligine daq túsirmei, halyq igiligine bólenip keledi. Jampoz ári izdengish, abyroi-bedeli úlken dárigerdiń baqyty da, muraty da osy bolsa kerek. Láiim, solai jalǵasa bersin!
Serik JUMABAEV
