Áleýmettik salany nelikten áıel adam basqarýy tıis, Qazaqstanǵa kóptildilik ne úshin kerek jáne qazirgi jaǵdaılarda bilim berý men densaýlyq saqtaýdyń keńestik júıesi qanshalyqty qajet – osy máselelerdiń barlyǵy Qazaqstan Respýblıkasy Premer-Mınıstriniń orynbasary Darıǵa Nazarbaevanyń eksklúzıvti suhbatynda qamtylady.

 

– Siz Premer-Mınıstrdiń orynbasary laýazymyna taǵaıyndalǵan kúnnen beri bir jylǵa jýyq ýaqyt ótti. Bul sizdi ne nársege úıretti, qandaı elesterden aryltty?

– Elestiń kúl-talqany shyǵý degen bolǵan joq. Óıtkeni, olar mende áýelden bolmaǵan. Úkimetke de men stýdent oryndyǵynan kelgen joqpyn ǵoı. Kóp nárse bastan ótti, basqarýshylyq tájirıbe bar degendeı. Parlamenttegi jumys meni bıliktiń atqarýshy organynda jumys isteýge daıyndady. Biz depýtattarmen áleýmettik salanyń problemalaryn jaqsy zerttedik jáne Úkimetke kóptegen naqty usynymdamalar jiberdik. Endi mende sol usynymdamalardy is júzine asyrýǵa múmkindik paıda boldy.

Ótken jyl meni aqparat teńiziniń tereńine batyrdy, qyzyqty adamdarmen tanystyrdy, talqylaýlar men sheshimder qabyldaýdyń tetigin kórsetti, memlekettik organdar jumysynyń qaǵıdattaryn túsinýge múmkindik berdi. Osy orasan jumystardyń barlyǵyn kóptegen óz isiniń kásibı sheberlerimen, atan túıege júk bolar kúrdeli qyzmetti ynta-shyntasymen berilip, adal atqaratyn qarapaıym adamdarmen birlesip júzege asyrdyq.

Sondaı-aq, bul jyl meni tózimdilikke úıretti – alǵa tym bolmasa jarty qadam jasaý úshin de úlken kúsh-jiger jumsaý qajet. Kóptegen keńester, talqylaýlar uıymdastyrýǵa, san qyrly jumystardy úılestirýge týra keledi. Tózimdilik qaı kezde de jetistikterge bastaıdy…

– Baıqaýshylar men komentatorlardyń ózińizge qatysty aıtylǵan ótkir ilik sózderi janyńyzǵa tımeı me?

– Belgili bir deńgeıde. Men de tiri pendemin ǵoı. Ekinshi jaǵynan, bul arada emosıaǵa berilý de orynsyz. Men memlekettik qyzmettemin jáne árkim ózin sarapshy sezinetin ári bul ishinara shyndyqqa da janasady, azamattardyń kóńil-kúıine tikeleı áser etetin salaǵa jaýap beremin. Oryndy syn men qyzyqty ıdeıalar úshin qashanda rızamyn. Alǵashqysyna da, keıin­gisine de birden qaıyrylyp, vedomstvolarǵa tıisti tapsyrmalar júkteımin.

 

«Ózgerister qashanda yńǵaısyzdyq týǵyzady»

– Sizdiń jaýapkershiligińizdiń aıasyna kiretin segmentterdiń biri – áleýmettik alań: bilim berý, densaýlyq saqtaý. Bul memlekettik aýqymdaǵy basqarýshy úshin asa kúrdeli sala sanalady. Bul saladaǵy adamnyń bılik-bedeline nuqsan keletin kezder de az emes. Osy jaıt sizdi qymsyndyrmaı ma?

– Joq, qymsyndyrmaıdy. Ásirese, áńgime qaıta jańǵyrtýlar, keı shaqtarda asa aýyr tıetin jańǵyrtýlar týraly bolyp otyrǵanda abyroı-bedelge nuqsan kelmeıtin kez az. Dáriger adamdy tánin aýyrtpaı emdeı ala ma? Ózgerister qashanda qolaısyzdyqtar týǵyzady: ádetke aınalǵan bir nárseńnen qol úzýge, óz ómirińdegi bir nárseni ózgertýge týra keledi.

Jańalyqtar, qandaı oń jańalyq bolmasyn, qashanda sekemmen qaraýǵa májbúrleıdi. Shyn máninde, osyndaı shetin salany reformalaýda ózińe jaýapkershilik alý úshin belgili bir deńgeıde batyldyq ta qajet shyǵar. Torǵaıdan qoryqqan egin ekpes degen bar emes pe.

Sonymen qatar, bul sektordyń áıeldiń qolynda bolýy tıis ekendigine senimdimin. Densaýlyq saqtaý, bilim berý, áleýmettik qorǵaý – bul balalar, oqýshylar, stýdentter, zeınetkerler – tikeleı áıel adamǵa jaqyn álem bolyp tabylady. Eńbektegen baladan eńkeıgen kárige deıingi ara­lyqtaǵy barsha adamdy tirshiliktiń tini sanalatyn áleýmettik sala qarsy alyp, ómir boıy birge bolyp, keıin shyǵaryp salady. Bul – adam aıtqysyz kúrdeli, sonymen birge, óte qyzyqty jumys. Tipti, onyń «rahmeti joq» dep esepteletinine qaramastan…

– Densaýlyq saqtaý men bilim berýdiń keńestik modeli adamdardyń jadynda aıtarlyqtaı sapaly dep saqtalyp qalǵanyna kelisetin shyǵarsyz. Óıtkeni, ózińiz de kezinde keńestik mektepte, keńestik JOO-da oqyp, keńestik aýrýhanalarda emdeldińiz emes pe…

– Aıqyn nársemen kelispeýdiń ózi qıyn. Ne lıseı, ne gımnazıa bolmaǵan, tek onjyldyq mektepter ǵana bolǵan ýaqyt meniń jaqsy esimde. Men sondaı mektepterdiń birinde oqyp, orta bilim týraly atestat aldym. Úlgi tutar muǵalimder edi, olardyń bári esimde, Máskeý men Almatydaǵy ýnıversıtetterde dáris bergen tálimger oqytýshylar da kúni búgingideı jadymda. Jáne balalarym ómirge kelgen perzenthanalardy da rızashylyqpen eske alamyn. Ótkenmen emosıalyq baılanys kez kelgen adamǵa tán, ony ótkendi ańsaý, saǵyný dep ataıdy.

Biraq másele lırıkalyq kóńil kúı aýanynda ǵana emes. Sol kezdiń dárigerleri men muǵalimderi keńestik ıntellıgensıa armıasynyń eń qalyń sapyn qurasa, olar­dyń ortasynda arqaýlyq qundylyqtar: kásibılik, adaldyq, parasat, paryz sezimi, rıasyzdyq qalyptasty. Birshama ıdealdandyrylǵanyna qaramastan, sol jyldardyń fılmderi de sanamyzda jarqyn obrazdar qaldyrdy. Vladımır Ýstımenkonyń «Qymbatty meniń adamym» («Dorogoı moı chelovek») kartınasyndaǵy dárigerdi nemese «Dúısenbige deıin tirimiz» («Do­jıvem do ponedelnıka») fılmindegi muǵalim Melnıkovti umytý múmkin be? Biraq adamdardyń osyndaı tıpteri túbegeıli ıdeologıalyq joba, ýaqyt kórsetkenindeı, ýtopıa jaǵdaıynda ǵana ómir súre alatynyn da umytpaǵan jón. Al ol ózgerip otyrady.

Búgin bári de basqasha reńk aldy. Naryqqa telý adamdardy ózgertpeı qoımady. Men qazir osy telýdiń qıyndyqtary, aýyr saldarlary týraly aıtyp otyrǵan joqpyn. Alaıda, bizdiń býynymyz emes, ýtopıalyq dogmalardan tys týǵan búgingi urpaq – bular qazir basqa adamdar. Olar belsendi, ómirge ǵashyq, óz betterinshe ómir súre alady, jeke básekelestikke ıkemdi, olarǵa tabystyń qandaı túri bolsa da asa qymbat, olar tipti ózderin tek eliniń azamaty ǵana emes, sondaı-aq, adamzattyń bólshegi retinde sezingileri keledi. Jáne olar ózderin zamanaýı jáne qajetti etetin erkin konvertteletin bilim alýǵa quqyly deýimiz kerek. Bul, árıne, adamdy parasattylyqtan jáne basqa da arqaýlyq adamı qundylyqtardan ajyraýǵa májbúrleı almasa kerek.

Keńestik mektep óz dáýiri úshin etalon edi. Biraq odan beri ǵylym, tehnologıa, árıne, tutastaı adamzat alǵa qaraı sapaly sekiris jasady. Aqparattyq tehnologıalardyń, Internettiń damýy búkil álemdi ústelimizdiń ústindegi kompúterge syıǵyzyp qoıdy. Keńestik bilim berý júıesi qandaı ozyq úlgide bolǵanymen, ony reformalaý qajettigin ýaqyttyń ózi kórse­tip berip otyr. Biraq onyń elesi áli de bolsa joǵa­la qoıǵan joq, ol shyn máninde árkez kóńildegideı nátıje bere bermeıtin búgingi re­for­malarǵa tý syrtynan qyzǵanyshpen suq kózin qadap tur.

Alaıda, buǵan da túsinistikpen qaraý kerek – reformalar tynysh kabınetterde jasalady, sondyqtan olarǵa múmkin praktıkalyq baza jetispeıtin shyǵar. Jáne de problema taıaýǵa deıin olardyń jetkilikti deńgeıde keń kólemdi talqylaýlarǵa shyǵaryla qoımaǵanynda jatyr. Al tabysqa jetý úshin júıeniń ishinen de, sondaı-aq, syrtynan da qarapaıym ǵana obektıvti jáne kásibı kózqaras qajet. Biz qazir osy baǵytta ilgerilep baramyz.

 

«Basqa tússe baspaqshyl,  kóný paryz»

– Qalaı oılaısyz, reformatorlar úshin nelikten dál osy «halyq aǵartý alańy» osynshalyqty tartymdy, biraq nátıjeleri boıynsha son­shalyqty qarama-qaıshy bolyp qalyp otyr?

– Eske túsire keteıikshi, osy 1983 jylǵy orta mektep reformasy «qaıta qurýdyń» alǵashqy izashary bola jaz­daǵan joq pa! Sonaý alys keńes­tik zamanda da osy sala mýtasıaǵa jıi ushyraǵanyn umytpaǵan jón shyǵar: erler men áıelderge arnalǵan mektepter boldy, keıin olardy biriktirdi. Birese on jyldyq, birese on bir jyldyqqa aınaldyryldy. Kúmis jáne altyn medal degen de boldy, keıin tek altyny ǵana qal­dy. Men, tipti, mektep formalary men «jaýlardyń» portretin qara sıamen boıap úlgermegen oqýlyqtar týraly aıtyp otyrǵanym joq. Bári de boldy.

Osy bir áleýmettik fenomen árdaıym kóz aldymyzda alaqandaǵydaı kórinip turady, óıtkeni, bárimizde «azdap oqydyq», barshamyzda derlik oqyp jatqan nemese oqýǵa baratyn bala-shaǵa, nemere bar. Iaǵnı, qalaı bolǵanda da, bul máseleniń barlyǵymyzǵa da qatysy bar. Salanyń barlyq kemshilikteri barshaǵa aıan. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldaryndaǵy reformatorlar da jedel ári jarqyn jeńistiń arbaýyna shydap tura almady. Olarǵa keıbir mektepterdi «lıseı», al tehnıkýmdardy «kolej» atasa boldy, bári ǵaı­yptan ózgerip shyǵa keletin­deı kórindi. Oblystyq pedınstıtýttardyń barlyǵy «ýnıversıtetterge» aınaldy, qanshama «akademıa» paıda boldy…

Jurttyń jaqsy bilim alý­ǵa degen tabıǵı umtylysy bilim berýdi dıplom satýmen almastyryp jibergen qara nıetti kásipkerlerge kezikti. Ol ýaqyttarda adal ári shynaıy reforma jasaýǵa degen talpynystar da boldy, biraq alaıaqtyq ta jetip-artyldy. Ásirese, oqýlyqtarǵa qatysty. Túsinesiz ǵoı, fızıka, matematıka, bıologıa, hımıa – ıdeologıalyq yqpaldan tys. Al tarıh, ádebıet, tipti geografıa bazalyq mıfterge qatty táýeldi. Keńestik ıdeologıa kúı­regennen keıin jandármen qylyp jatqan mıftiń qaldyqtary men qırandylary ne­gizinde gýmanıtarlyq oqý júıesin qurý qısynsyz eke­nine kelisesiz ǵoı. Jańa sapaly ıdeologema qajet, al ol ashytqymen óse salmaıdy, tapsyryspen pispeıdi. Oǵan ýaqyt, kúsh-jiger kerek, ol – azapty ósim. Bizdiń barlyǵymyz osy úderistiń ishinde­miz, qoıar saýalymyz alar jaýabymyzdan kóp. Osylaı boldy, basqa amal joq. Bul tek bilim berýge qatysty emes…

 

 0 + 11

– Al jaqsy. Jaz bitip keledi, alda 1 qyrkúıek. Oqý­shy­lardy ne kútip tur, olarǵa qandaı ózgerister kólde­neń tartylmaq?

– Aıryqsha deıtindeı, «taǵdyrsheshti» eshteńe joq. Bıylǵy 1 qyrkúıekte birinshi synypqa keletin balalar aptasyna bes kún oqyp, oqý jylyn 2017 jyly 30 mamyrda aıaqtaıdy. Tek solar ǵana! Oqýshylar men muǵa­limderge qosymsha 34 demalys kúni beriledi. Bul muǵalimderdiń eńbekaqysyna áser etpeıdi. Kelesi oqý jylynda beskúndikke birinshi, ekinshi, besinshi jáne jetinshi synyp oqýshylary kóshedi. 2018 jyly 1-synyptan 10-synypqa deıingi oqýshylar osy tártippen oqıdy. Tek 2019 jyly ǵana osyndaı jumys kestesine barlyǵy kóshetin bolady.

– 12 jyldyq oqytý júıesi ne nársege negizdelip otyr? On jyldyq, on bir jyl­dyq boldy, al on eki jyldyqqa ne sebep?

– 11 sany orta bilim úshin joǵary shek bolyp qala beredi. Tek alty jasar bala úshin nóldik synyp engiziledi. Al birinshi synypta alty jasar bala da, jeti jasar bala da bolýy múmkin, bul endi ata-ananyń qalaýyna qaraı. Sonda 0 + 11 bolady. Bul – ómirsheńdigin dáleldegen halyqaralyq tájirıbe. Nóldik sy­nyp – búldirshindi qamsyzqaıǵysyz balalyq shaqtan estıarlyqqa ótkeretin ózindik bir de­kompresıalyq kamera. 12 jyl uzaq ekenine kelisemin, biraq artyqshylyqtary mynada: 12 jylda biz balany kásip­ker­lik mashyqtarǵa, aqparat­tyq tasqynda baǵdaryn boljaýǵa jáne basqa da ómirde qajetti nárselerge úıretip úlgeremiz.

 

Kóptildilik – tabys kilti

– Endi tilder týrasynda. Bul – asa aýyr taqyryp. Balalardy bir mezgilde qazaq, orys, aǵylshyn tilderine úıretý mindeti qoıyldy. Bul qanshalyq múmkin nárse?

– Munyń nesi múmkin emes? Kóptildilik álemniń kóptegen elinde qalypty nárse. Týrızmdi damytýǵa jáne ınvestısıa tartýǵa baǵdar ustaǵan memleketter baıaǵyda-aq kóptildilikke kóship qoıǵan. Olar úshin bul – tirshilik etýdiń, órkendeýdiń, tabysty bolýdyń kilti. Iaǵnı, jurttar shynaıy jaǵdaıǵa qaraıdy.

Biz ózge eshbir elge uqsamaımyz jáne kóptildilikke óz basymyzdaǵy jaǵdaıǵa baılanysty kelip otyrmyz. Qordalanyp qalǵan barlyq ókpe men úreıdi laqtyryp tastap, osyny qabyldaýymyz qajet. Adamdardy til úırenýge kúshtep májbúrleýge bolmaıdy. Olardy tek yntalandyrýǵa bolady. Eń qýatty, tabıǵı ynta til ıesi – qazaqtardyń ózinde. Olar tildi saqtap, suranysqa ıe, jeńil ıgeriletin jasaýy tıis. Osy durys, bul analyq túısikke bara-bar. Sondyqtan men otan­das­tarymnyń bul máseledegi alańdaýshylyǵyn túsinemin.

Basty mindet – qazaq tilin ultyna qaramastan barlyq oqýshylarǵa jyldam ári sapaly meńgertý ádistemesin ázirleý jáne 2017 jyldan bastap engizý. Qazaq tilin úıretýge jáne qa­zaq tilinde oqytýǵa burynǵyǵa qara­ǵanda kó­birek ýaqyt bólinetin bolady.

Biraq biz orys tilin joǵaltpaýymyz kerek. Birinshiden, bul tipti qısynsyz. Bılıngvızm – biz saqtaýǵa tıis shyndyq. Ekinshiden, biz soltústiktegi kórshimen berik saıası jáne ekonomıkalyq baılanystamyz. Bul el qazaqstandyq óndirýshiler úshin tıimdi seriktes, taýarlar men qyzmetterdiń tutynýshysy. Úshinshiden, iri qalalardyń, elorda men oblys ortalyqtarynyń lıngvısıkalyq ortasy, álbette, aralas bolyp keledi, biraq orys tiliniń aı­tarlyqtaı úlesi baıqalady.

Idealdyq turǵydan eldiń barlyq azamaty orys tilinen qazaq tiline, qazaq tilinen orys tiline op-ońaı kóshe alatyn bolýy tıis, bary sol ǵana. Alaıda, lıngvısıkalyq úderis te eki­jaqty bolýy tıis. Iaǵnı, orystildiler qazaq tilin bilmeıtindigine baılanysty óz qorqynyshtarynan arylýy kerek. Al odan arylýdyń eń jaqsy amaly – tildi úırenip alý. Bes júz sóz ben jıyrma shaqty sóılem qurylymyn úırenip alýǵa bolady! Bastapqyda osy da jetkilikti. Eger osyǵan qol jetkizsek, onda elimizdi tanymaı qalamyz. Túrikter, tatarlar, ózbekter, ázerbaıjandar, balqarlar men basqa da elimizde turyp jatqan túrki halyqtary bir jylǵadan attap ótkendeı-aq qazaqsha sóılep ketedi! Óıtkeni, til týys qoı. Al orystildi turǵyndarymyz óz qorqy­nysh­tary men qysylyp-qymtyrylý sezimin jeńip, qatemen, aksentpen bolsa da qazaqsha sóılep ketken kezde biz kópten beri umtylyp kele jatqan, el Konstıtýsıasynyń birinshi sóıleminde jazylǵan «Biz, Qazaqstan halqy…» degen uǵym da paıda bolady.

Baıqasańyz, osy aıtyp otyrǵanymnyń bári ótken zamannyń synyq kirpishteri tolǵan qorjyn arqalaǵan qazirgi úlken kisiler týraly. Al birer aptadan keıin partaǵa otyratyn baldyrǵandar 11 jyldan keıin mektepten aqyl­dy, ashyq, orys tilinen qazaq tiline, qazaqshadan aǵyl­shyn­shaǵa op-ońaı kóshe beretin damyǵan adamdar bolyp shyǵa­dy. Bul – ýaqyt talaby.

 

Ne deseń de, aǵylshyn tilinsiz kún joq…

– Qazaq jáne orys tiline qatysty túsinikti delik. Bi­raq aǵylshyndy oqýdyń qajeti qansha? Sonshalyq qajettilik bar ma?

– Kóptildilik – Úlken jospardyń, Ult Josparynyń, Qazaqstan-2050 josparynyń ajyramas bóligi.

Jer qoınaýynyń baılyǵynan bólek, jańa Oıkýmena ashylady, ol – elimizdiń tranzıttik áleýeti. Ǵasyrlar qoınaýyna sińip ketkendeı kóringen, bizge jylnamalar men arheologıalyq eskertkishter arqyly jetken Jibek joly jańa jaǵdaıda jańǵyryp, biz úshin ǵana emes, jarty álem úshin de ómir jolyna aınalyp keledi. «Qazaqstan – Batys pen Shyǵystyń arasyndaǵy kópir» degen sánge aınalǵan sóz tirkesi geosaıası ǵana emes, tu­shymdy ekonomıkalyq maz­munmen tolyǵyp jatyr. Prezıdenttiń osy jahandyq jobasy arqyly múmkindikter muhıty ashylady. Qazirgi zamanǵy memleketti búkil mem­lekettik basqarý júıesin aqparattandyrýsyz, usy­ny­latyn memlekettik qyzmettersiz, shaǵyn jáne úlken bıznessiz qısynǵa syıdyrý qıyn. Aqparattandyrý qalalar men aýyldardyń arasyndaǵy qashyqtyqty qysqartady, azamat­tardyń ómirin aıtar­lyqtaı jeńildetedi. Biz aýyl­daǵy bilim berý isi qaladaǵydan, aýyldaǵy ómir qyzy­ǵy qaladaǵydan kem bolmaı­tyn jaǵdaıǵa qol jetkize­miz. Medısınada, aýyl sharýa­shy­lyǵynda jáne basqa kóptegen salalarda ashylyp jatqan búgingi jańalyqtardyń basym bóligi aǵylshyn tilinde ǵoı.

Búginde Internet onlaın-rejimde usynatyn oqytý kýrstary qanshama! Úıden shyq­pastan-aq az ǵana aqshaǵa álemniń jetekshi oqý oryndarynan bilim alýǵa bolady. Ár­bir sabaqty qyzǵylyqty etý úshin muǵalimder shyǵarmashylyǵyna berilip otyrǵan múmkindikter qandaı!

Jappaı kompúterlendirý men aqparat­tandyrý mektep­tiń bet-beınesin ózgertýde. Balalardyń oıyn jáne kózben kórý túrinde bilim alýlaryna bolady. Biz olardy robot tehnıkasymen, baǵdarlamalaý isimen jeńil til tabysýǵa, shyǵarmashylyqpen oılaýǵa jáne óz bilimderin ómirde qoldana bilýge úıretkimiz keledi. Tilderdi bilý elıtaly qubylys bolýdan qalyp barady. Óıtkeni, qalaı aıtqanda da, aǵylshyn tilinsiz kún joq…

Únemi artqa jaltaqtaı qaraýmen ómir súrýge bolmaıdy. Bolar is boldy…

Onda kóptegen jaqsy ister de, jaman ister de boldy. Oǵan bergen sabaǵy úshin rahmet aıtyp, senimmen alǵa jyl­jý qajet. Biz ótkenniń eshte­ńesin ózgerte almaımyz. Biraq biz­diń búgingi kúndi óz qalaýy­myz boıynsha qurarlyq qaý­qa­rymyz bar.

 

Alǵashqy qadam – meılinshe kúrdeli jáne mańyzdy

– Deıturǵanmen, bilimdi lıngvısıkalyq jaǵynan keńeıtýge qarsy kóptegen dáıekter keltirilýde, olardyń negizgileri bilikti mamandar tapshylyǵy men jaqsy oqý baǵdarlamalarynyń joqtyǵyna kelip saıady. Qazirgideı jaǵdaıda mundaı mindetti sheshý elimizge ońaıǵa túse me?

– Eger aldyǵa mindet qoıylmasa, ózdiginen eshteńe paıda bolmaıdy. Biz áli de júz jyl boıy daıyndalyp, sonyń ózinde daıyn bolmaýymyz múmkin. Eshkim de taban astynda keletin tabysty kútip otyrǵan joq. Barshaǵa da ter tógýge týra keledi. Biz úderistiń ýaqyt jaǵynan uzaqqa sozylatynyn túsinemiz. Biraq áıteýir birdeńeden bastaý kerek. Biz tek alǵashqy meılinshe kúrdeli de mańyz­dy qadamdy jasap otyrmyz. Provınsıaldyq qýystanýshylyqtan arylyp, halyqqa, muǵalimderge, óz balalarymyzǵa senetin ýaqyt keldi. Bizdiń birshama kónergen taptaýryn kózqarastarymyzdy, úreı men qýystanýshylyqty kúshtep tańa otyryp, olardyń jańa múmkindikterge degen jolyn jabýǵa quqymyz joq. Bilim arqyly biz búkil álemdi olardyń tabanynyń astyna salyp beremiz. Al tilder – ol osy maqsatqa jetýdiń qajetti quraldarynyń biri.

Bilimge, jahandyq paıymdaý men strategıalyq oılaý áleýetine ıe jastar ǵana bizdiń elimizdi órkendetýge qabiletti. Men oǵan senemin. Osydan az ǵana ýaqyt buryn biz Internetsiz, uıaly telefonsyz, elektrondy gadjettersiz, Gýglsyz jáne áleýmettik jelilersiz ómir súrdik. Sodan beri kóp ýaqyt óte qoıǵan joq, al jańaǵy jańashyldyq­tar, máselen, elektr energıasy sıaqty ómirdiń daǵdyly bóligine aınaldy.

– Ótken kúzde Bilim berýdi damytýdyń memlekettik baǵdarlamasy qabyldandy, úsh tildi bilim berýge kóshý joldary belgilendi. Biraq mektepterdiń ózderi osyndaı jańashyldyqtarǵa daıyn ba?

– Biz muǵalimderdi daıarlaýǵa jáne mektepterde materıaldyq-tehnıkalyq jaǵdaı jasaýǵa baılanysty máselelerdiń bárin de oılastyrdyq. Kolejder men JOO-lardaǵy búkil oqytý júıesin tildik komponentterdi kúsheıte otyryp, qaıta qurý qajet. Ol úshin bizde ýaqyt jetkilikti: fızıka, hımıa, ınformatıka, bıologıa pánderin aǵylshyn tilinde oqytý 2019 jyly joǵary mektepterdiń 10-11 synyptarynda bastalady. Degenmen, qazirdiń ózinde birqatar mektepter osy oqý jylynda atalǵan pánderdi joǵary synyptarda aǵylshyn tilinde oqytýǵa kóshýge tilek bildirýde. Sol sıaqty, 2019 jyldy kútpesten ata-analar balalaryn óz qalaýlary boıynsha beretin mektepterde aǵylshyn tildi synyptar ashý da qoldaý tabatyn bolady.

Bes myńnan astam muǵalim tildik kýrstardan ótýdi bastady: kýrstardyń uzaqtyǵy eńbekaqyny saqtaı otyryp jáne oqýǵa baratyn jolaqyny tóleı otyryp, 4 aıdan 9 aıǵa deıin sozylady.

 

 Jaqsy jańalyqtar bizde áli alda

– Mundaı reformalar taıaý ýaqyttardyń ózinde-aq pánderdi úsh tilde oqytatyn muǵalimderdiń bútindeı bir armıasyn qajet etetin bo­lady. Bul problemany qalaı sheshý kerek? Pedagogtardy qosymsha eki tildi úırenýge kúshtep májbúrleı almaısyń ǵoı…

– Báriniń túbiri motıvasıada jatyr. Bilim jáne ǵylym mınıstrligi úsh tildi tereń biletin, pándi júrgizýge qabiletti muǵalimderdi yntalandyrýdyń qosymsha ádistemesin ázirleýde. Bizdegi jaqsy jańalyqtar áli alda.

Onyń syrtynda mektepterge olardyń qadaǵalaý keńesteriniń baqylaýynda muǵalimderdiń, ata-analardyń, jurtshylyqtyń qatysýymen búdjetten tys tabystar tabýyna, demeýshiler tartýyna, aqyly qyzmetter kórsetýine jaǵdaı týǵyzatyn qarjy-sharýashylyq derbestik berý týraly másele oılastyrylýda. Mektep óziniń úsh jylǵa arnalǵan damý josparyn derbes ázirleıdi, sondaı-aq, osy jospar aıasynda jáne eńbekaqy qory sheńberinde eńbekke aqy tóleý júıesin belgileıtin bolady.

 

Mınıstrlikke barlyq zamanaýı talaptarǵa jaýap beretin «minsiz mektep» modelin ázirleý tapsyryldy. Qarqyndy ilgerileý barysynda maqsatty kózge aıqyn elestetý úshin bizge ony kórip otyrý qajet.

– Olardyń bári balalarǵa qalaı áser etedi? Oqýshylardyń densaýlyǵyn saqtaý máselesi qalaı sheshim tappaq?

– Qazirgi balalarǵa shynymen de jeńil bolmasy anyq. Balalar ıgerýge tıis bilim­der men aqparattar kólemi urpaqtan-urpaqqa eselep artýda. Biraq, ekinshi jaǵy­nan alǵanda, olar tipti ol bilim­derge eresekter­den góri ana­ǵurlym jaqsy daıyndalǵan. Olar ýaqyttaryn Internette ótkizedi, teledıdar qaraıdy, sol arqyly qazirgi álem týraly aqparattardy qabyl­dap, onyń ústine túısikpen qabyldap úırenedi, bul oraıda tilderdi bilý kóbine-kóp ekinshi kezekke shyǵady. Olar tilderdi ıkemdi ári jeńil qabyldaıdy. Onyń ústine qazaqstandyq balalardyń kópshiligi qazaqsha da, oryssha da belgili bir dárejede túsinetin jáne sóıleıtin bılıngvıster. Sondyqtan úsh tilde oqý olarǵa qıynǵa túspeıdi dep oılaımyn.

Biraq bul bala densaýlyǵyn saqtaý máselesin betimen jiberýge bolady degen sóz emes. Mektep dárigerleri ýchas­kelik dárigerlermen ózara tyǵyz baılanysta bolýy tıis. Taıaýda búkil azamattar úshin elektrondy densaýlyq pasporttary engiziletin bolady, olarda adamdardyń búkil medısınalyq tarıhy kórinis tappaq. Jáne mektep medpýnktterin DSÁDM-niń quzyryna berý mektep dárigerleriniń oqýshylardyń densaýlyq jaǵdaıy týraly aqparattarǵa sol sátte qol jetkizýine jaǵdaı jasaıdy.

Sózimniń qorytyndysynda bilim berý reformasyn talqylaýǵa belsendi atsalysqan­dary úshin barlyq qazaqstandyqtarǵa alǵys aıtqym keledi. Ol bizdiń alda turǵan ózgeristerge muǵalimder­diń, ata-analardyń, jurtshylyqtyń kózderimen qaraýymyzǵa kómektesti – onyń ózi ıgilikti is. Bul álemde tolyq jetilgen eshteńe joq, biz shapshań jáne jahandyq ózgerister ǵasyrynda ómir súrip jatyrmyz. Demek, biz ıkemdi bolyp, osy úderisterdiń sońynda qalyp qoımaı, árkezde de alda júrýimiz kerek. Munyń ózi, áńgimeniń onsyz áleýmettik-ekonomıkalyq salada alǵa ozý múmkin emes, adam resýrs­tary­nyń joǵary sapasy týraly bolyp otyrǵandyqtan, bizdiń bilim berý máselelerine áli talaı ret qaıta aınalyp soǵatynymyzdy bildiredi.

Bizdiń Prezıdentimizdiń kóptildilikti engizý týraly ıdeıasy onyń bizdiń táýelsizdigimizdiń týyn odan ári senimdi jáne laıyqty alyp barý­ǵa týra keletin balalarǵa, qazaqstandyqtardyń keleshek urpaǵyna degen qamqorlyǵynan týyndap otyr. Prezıdentte sırek kezdesetin qasıet – aldyn ala kóre bilý daryny bar. Qazaqstannyń eń jańa tarıhy ony talaı ret dáleldep berdi. Biz ózimizge, ózimizdiń shyn maǵynasyndaǵy sheksiz múmkin­dikterimizge senip úırenýimiz kerek jáne óte kóp eńbektený qajet. Bizde odan ózge tańdaý joq.

 

 Áńgimelesken Vladımır RERIH

ALMATY

Derekkózi: «Egemen Qazaqstan» gazeti