– Siz Premer-Ministrdiń orynbasary laýazymyna taǵaiyndalǵan kúnnen beri bir jylǵa jýyq ýaqyt ótti. Bul sizdi ne nársege úiretti, qandai elesterden aryltty?
– Elestiń kúl-talqany shyǵý degen bolǵan joq. Óitkeni, olar mende áýelden bolmaǵan. Úkimetke de men stýdent oryndyǵynan kelgen joqpyn ǵoi. Kóp nárse bastan ótti, basqarýshylyq tájiribe bar degendei. Parlamenttegi jumys meni biliktiń atqarýshy organynda jumys isteýge daiyndady. Biz depýtattarmen áleýmettik salanyń problemalaryn jaqsy zerttedik jáne Úkimetke kóptegen naqty usynymdamalar jiberdik. Endi mende sol usynymdamalardy is júzine asyrýǵa múmkindik paida boldy.
Ótken jyl meni aqparat teńiziniń tereńine batyrdy, qyzyqty adamdarmen tanystyrdy, talqylaýlar men sheshimder qabyldaýdyń tetigin kórsetti, memlekettik organdar jumysynyń qaǵidattaryn túsinýge múmkindik berdi. Osy orasan jumystardyń barlyǵyn kóptegen óz isiniń kásibi sheberlerimen, atan túiege júk bolar kúrdeli qyzmetti ynta-shyntasymen berilip, adal atqaratyn qarapaiym adamdarmen birlesip júzege asyrdyq.
Sondai-aq, bul jyl meni tózimdilikke úiretti – alǵa tym bolmasa jarty qadam jasaý úshin de úlken kúsh-jiger jumsaý qajet. Kóptegen keńester, talqylaýlar uiymdastyrýǵa, san qyrly jumystardy úilestirýge týra keledi. Tózimdilik qai kezde de jetistikterge bastaidy…
– Baiqaýshylar men kommentatorlardyń ózińizge qatysty aitylǵan ótkir ilik sózderi janyńyzǵa timei me?
– Belgili bir deńgeide. Men de tiri pendemin ǵoi. Ekinshi jaǵynan, bul arada emotsiiaǵa berilý de orynsyz. Men memlekettik qyzmettemin jáne árkim ózin sarapshy sezinetin ári bul ishinara shyndyqqa da janasady, azamattardyń kóńil-kúiine tikelei áser etetin salaǵa jaýap beremin. Oryndy syn men qyzyqty ideialar úshin qashanda rizamyn. Alǵashqysyna da, keiingisine de birden qaiyrylyp, vedomstvolarǵa tiisti tapsyrmalar júkteimin.
«Ózgerister qashanda yńǵaisyzdyq týǵyzady»
– Sizdiń jaýapkershiligińizdiń aiasyna kiretin segmentterdiń biri – áleýmettik alań: bilim berý, densaýlyq saqtaý. Bul memlekettik aýqymdaǵy basqarýshy úshin asa kúrdeli sala sanalady. Bul saladaǵy adamnyń bilik-bedeline nuqsan keletin kezder de az emes. Osy jait sizdi qymsyndyrmai ma?
– Joq, qymsyndyrmaidy. Ásirese, áńgime qaita jańǵyrtýlar, kei shaqtarda asa aýyr tietin jańǵyrtýlar týraly bolyp otyrǵanda abyroi-bedelge nuqsan kelmeitin kez az. Dáriger adamdy tánin aýyrtpai emdei ala ma? Ózgerister qashanda qolaisyzdyqtar týǵyzady: ádetke ainalǵan bir nárseńnen qol úzýge, óz ómirińdegi bir nárseni ózgertýge týra keledi.
Jańalyqtar, qandai oń jańalyq bolmasyn, qashanda sekemmen qaraýǵa májbúrleidi. Shyn máninde, osyndai shetin salany reformalaýda ózińe jaýapkershilik alý úshin belgili bir deńgeide batyldyq ta qajet shyǵar. Torǵaidan qoryqqan egin ekpes degen bar emes pe.
Sonymen qatar, bul sektordyń áieldiń qolynda bolýy tiis ekendigine senimdimin. Densaýlyq saqtaý, bilim berý, áleýmettik qorǵaý – bul balalar, oqýshylar, stýdentter, zeinetkerler – tikelei áiel adamǵa jaqyn álem bolyp tabylady. Eńbektegen baladan eńkeigen kárige deiingi aralyqtaǵy barsha adamdy tirshiliktiń tini sanalatyn áleýmettik sala qarsy alyp, ómir boiy birge bolyp, keiin shyǵaryp salady. Bul – adam aitqysyz kúrdeli, sonymen birge, óte qyzyqty jumys. Tipti, onyń «rahmeti joq» dep esepteletinine qaramastan…
– Densaýlyq saqtaý men bilim berýdiń keńestik modeli adamdardyń jadynda aitarlyqtai sapaly dep saqtalyp qalǵanyna kelisetin shyǵarsyz. Óitkeni, ózińiz de kezinde keńestik mektepte, keńestik JOO-da oqyp, keńestik aýrýhanalarda emdeldińiz emes pe…
Biraq másele lirikalyq kóńil kúi aýanynda ǵana emes. Sol kezdiń dárigerleri men muǵalimderi keńestik intelligentsiia armiiasynyń eń qalyń sapyn qurasa, olardyń ortasynda arqaýlyq qundylyqtar: kásibilik, adaldyq, parasat, paryz sezimi, riiasyzdyq qalyptasty. Birshama idealdandyrylǵanyna qaramastan, sol jyldardyń filmderi de sanamyzda jarqyn obrazdar qaldyrdy. Vladimir Ýstimenkonyń «Qymbatty meniń adamym» («Dorogoi moi chelovek») kartinasyndaǵy dárigerdi nemese «Dúisenbige deiin tirimiz» («Dojivem do ponedelnika») filmindegi muǵalim Melnikovti umytý múmkin be? Biraq adamdardyń osyndai tipteri túbegeili ideologiialyq joba, ýaqyt kórsetkenindei, ýtopiia jaǵdaiynda ǵana ómir súre alatynyn da umytpaǵan jón. Al ol ózgerip otyrady.
Búgin bári de basqasha reńk aldy. Naryqqa telý adamdardy ózgertpei qoimady. Men qazir osy telýdiń qiyndyqtary, aýyr saldarlary týraly aityp otyrǵan joqpyn. Alaida, bizdiń býynymyz emes, ýtopiialyq dogmalardan tys týǵan búgingi urpaq – bular qazir basqa adamdar. Olar belsendi, ómirge ǵashyq, óz betterinshe ómir súre alady, jeke básekelestikke ikemdi, olarǵa tabystyń qandai túri bolsa da asa qymbat, olar tipti ózderin tek eliniń azamaty ǵana emes, sondai-aq, adamzattyń bólshegi retinde sezingileri keledi. Jáne olar ózderin zamanaýi jáne qajetti etetin erkin konvertteletin bilim alýǵa quqyly deýimiz kerek. Bul, árine, adamdy parasattylyqtan jáne basqa da arqaýlyq adami qundylyqtardan ajyraýǵa májbúrlei almasa kerek.
Keńestik mektep óz dáýiri úshin etalon edi. Biraq odan beri ǵylym, tehnologiia, árine, tutastai adamzat alǵa qarai sapaly sekiris jasady. Aqparattyq tehnologiialardyń, Internettiń damýy búkil álemdi ústelimizdiń ústindegi kompiýterge syiǵyzyp qoidy. Keńestik bilim berý júiesi qandai ozyq úlgide bolǵanymen, ony reformalaý qajettigin ýaqyttyń ózi kórsetip berip otyr. Biraq onyń elesi áli de bolsa joǵala qoiǵan joq, ol shyn máninde árkez kóńildegidei nátije bere bermeitin búgingi reformalarǵa tý syrtynan qyzǵanyshpen suq kózin qadap tur.
Alaida, buǵan da túsinistikpen qaraý kerek – reformalar tynysh kabinetterde jasalady, sondyqtan olarǵa múmkin praktikalyq baza jetispeitin shyǵar. Jáne de problema taiaýǵa deiin olardyń jetkilikti deńgeide keń kólemdi talqylaýlarǵa shyǵaryla qoimaǵanynda jatyr. Al tabysqa jetý úshin júieniń ishinen de, sondai-aq, syrtynan da qarapaiym ǵana obektivti jáne kásibi kózqaras qajet. Biz qazir osy baǵytta ilgerilep baramyz.
«Basqa tússe baspaqshyl, kóný paryz»
– Qalai oilaisyz, reformatorlar úshin nelikten dál osy «halyq aǵartý alańy» osynshalyqty tartymdy, biraq nátijeleri boiynsha sonshalyqty qarama-qaishy bolyp qalyp otyr?
– Eske túsire keteiikshi, osy 1983 jylǵy orta mektep reformasy «qaita qurýdyń» alǵashqy izashary bola jazdaǵan joq pa! Sonaý alys keńestik zamanda da osy sala mýtatsiiaǵa jii ushyraǵanyn umytpaǵan jón shyǵar: erler men áielderge arnalǵan mektepter boldy, keiin olardy biriktirdi. Birese on jyldyq, birese on bir jyldyqqa ainaldyryldy. Kúmis jáne altyn medal degen de boldy, keiin tek altyny ǵana qaldy. Men, tipti, mektep formalary men «jaýlardyń» portretin qara siiamen boiap úlgermegen oqýlyqtar týraly aityp otyrǵanym joq. Bári de boldy.
Osy bir áleýmettik fenomen árdaiym kóz aldymyzda alaqandaǵydai kórinip turady, óitkeni, bárimizde «azdap oqydyq», barshamyzda derlik oqyp jatqan nemese oqýǵa baratyn bala-shaǵa, nemere bar. Iaǵni, qalai bolǵanda da, bul máseleniń barlyǵymyzǵa da qatysy bar. Salanyń barlyq kemshilikteri barshaǵa aian. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldaryndaǵy reformatorlar da jedel ári jarqyn jeńistiń arbaýyna shydap tura almady. Olarǵa keibir mektepterdi «litsei», al tehnikýmdardy «kolledj» atasa boldy, bári ǵaiyptan ózgerip shyǵa keletindei kórindi. Oblystyq pedinstitýttardyń barlyǵy «ýniversitetterge» ainaldy, qanshama «akademiia» paida boldy…
Jurttyń jaqsy bilim alýǵa degen tabiǵi umtylysy bilim berýdi diplom satýmen almastyryp jibergen qara nietti kásipkerlerge kezikti. Ol ýaqyttarda adal ári shynaiy reforma jasaýǵa degen talpynystar da boldy, biraq alaiaqtyq ta jetip-artyldy. Ásirese, oqýlyqtarǵa qatysty. Túsinesiz ǵoi, fizika, matematika, biologiia, himiia – ideologiialyq yqpaldan tys. Al tarih, ádebiet, tipti geografiia bazalyq mifterge qatty táýeldi. Keńestik ideologiia kúiregennen keiin jandármen qylyp jatqan miftiń qaldyqtary men qirandylary negizinde gýmanitarlyq oqý júiesin qurý qisynsyz ekenine kelisesiz ǵoi. Jańa sapaly ideologema qajet, al ol ashytqymen óse salmaidy, tapsyryspen pispeidi. Oǵan ýaqyt, kúsh-jiger kerek, ol – azapty ósim. Bizdiń barlyǵymyz osy úderistiń ishindemiz, qoiar saýalymyz alar jaýabymyzdan kóp. Osylai boldy, basqa amal joq. Bul tek bilim berýge qatysty emes…
0 + 11
– Al jaqsy. Jaz bitip keledi, alda 1 qyrkúiek. Oqýshylardy ne kútip tur, olarǵa qandai ózgerister kóldeneń tartylmaq?
– Airyqsha deitindei, «taǵdyrsheshti» eshteńe joq. Biylǵy 1 qyrkúiekte birinshi synypqa keletin balalar aptasyna bes kún oqyp, oqý jylyn 2017 jyly 30 mamyrda aiaqtaidy. Tek solar ǵana! Oqýshylar men muǵalimderge qosymsha 34 demalys kúni beriledi. Bul muǵalimderdiń eńbekaqysyna áser etpeidi. Kelesi oqý jylynda beskúndikke birinshi, ekinshi, besinshi jáne jetinshi synyp oqýshylary kóshedi. 2018 jyly 1-synyptan 10-synypqa deiingi oqýshylar osy tártippen oqidy. Tek 2019 jyly ǵana osyndai jumys kestesine barlyǵy kóshetin bolady.
– 12 jyldyq oqytý júiesi ne nársege negizdelip otyr? On jyldyq, on bir jyldyq boldy, al on eki jyldyqqa ne sebep?
– 11 sany orta bilim úshin joǵary shek bolyp qala beredi. Tek alty jasar bala úshin nóldik synyp engiziledi. Al birinshi synypta alty jasar bala da, jeti jasar bala da bolýy múmkin, bul endi ata-ananyń qalaýyna qarai. Sonda 0 + 11 bolady. Bul – ómirsheńdigin dáleldegen halyqaralyq tájiribe. Nóldik synyp – búldirshindi qamsyzqaiǵysyz balalyq shaqtan estiiarlyqqa ótkeretin ózindik bir dekompressiialyq kamera. 12 jyl uzaq ekenine kelisemin, biraq artyqshylyqtary mynada: 12 jylda biz balany kásipkerlik mashyqtarǵa, aqparattyq tasqynda baǵdaryn boljaýǵa jáne basqa da ómirde qajetti nárselerge úiretip úlgeremiz.
Kóptildilik – tabys kilti
– Endi tilder týrasynda. Bul – asa aýyr taqyryp. Balalardy bir mezgilde qazaq, orys, aǵylshyn tilderine úiretý mindeti qoiyldy. Bul qanshalyq múmkin nárse?
Biz ózge eshbir elge uqsamaimyz jáne kóptildilikke óz basymyzdaǵy jaǵdaiǵa bailanysty kelip otyrmyz. Qordalanyp qalǵan barlyq ókpe men úreidi laqtyryp tastap, osyny qabyldaýymyz qajet. Adamdardy til úirenýge kúshtep májbúrleýge bolmaidy. Olardy tek yntalandyrýǵa bolady. Eń qýatty, tabiǵi ynta til iesi – qazaqtardyń ózinde. Olar tildi saqtap, suranysqa ie, jeńil igeriletin jasaýy tiis. Osy durys, bul analyq túisikke bara-bar. Sondyqtan men otandastarymnyń bul máseledegi alańdaýshylyǵyn túsinemin.
Basty mindet – qazaq tilin ultyna qaramastan barlyq oqýshylarǵa jyldam ári sapaly meńgertý ádistemesin ázirleý jáne 2017 jyldan bastap engizý. Qazaq tilin úiretýge jáne qazaq tilinde oqytýǵa burynǵyǵa qaraǵanda kóbirek ýaqyt bólinetin bolady.
Biraq biz orys tilin joǵaltpaýymyz kerek. Birinshiden, bul tipti qisynsyz. Bilingvizm – biz saqtaýǵa tiis shyndyq. Ekinshiden, biz soltústiktegi kórshimen berik saiasi jáne ekonomikalyq bailanystamyz. Bul el qazaqstandyq óndirýshiler úshin tiimdi seriktes, taýarlar men qyzmetterdiń tutynýshysy. Úshinshiden, iri qalalardyń, elorda men oblys ortalyqtarynyń lingvistikalyq ortasy, álbette, aralas bolyp keledi, biraq orys tiliniń aitarlyqtai úlesi baiqalady.
Idealdyq turǵydan eldiń barlyq azamaty orys tilinen qazaq tiline, qazaq tilinen orys tiline op-ońai kóshe alatyn bolýy tiis, bary sol ǵana. Alaida, lingvistikalyq úderis te ekijaqty bolýy tiis. Iaǵni, orystildiler qazaq tilin bilmeitindigine bailanysty óz qorqynyshtarynan arylýy kerek. Al odan arylýdyń eń jaqsy amaly – tildi úirenip alý. Bes júz sóz ben jiyrma shaqty sóilem qurylymyn úirenip alýǵa bolady! Bastapqyda osy da jetkilikti. Eger osyǵan qol jetkizsek, onda elimizdi tanymai qalamyz. Túrikter, tatarlar, ózbekter, ázerbaijandar, balqarlar men basqa da elimizde turyp jatqan túrki halyqtary bir jylǵadan attap ótkendei-aq qazaqsha sóilep ketedi! Óitkeni, til týys qoi. Al orystildi turǵyndarymyz óz qorqynyshtary men qysylyp-qymtyrylý sezimin jeńip, qatemen, aktsentpen bolsa da qazaqsha sóilep ketken kezde biz kópten beri umtylyp kele jatqan, el Konstitýtsiiasynyń birinshi sóileminde jazylǵan «Biz, Qazaqstan halqy…» degen uǵym da paida bolady.
Baiqasańyz, osy aityp otyrǵanymnyń bári ótken zamannyń synyq kirpishteri tolǵan qorjyn arqalaǵan qazirgi úlken kisiler týraly. Al birer aptadan keiin partaǵa otyratyn baldyrǵandar 11 jyldan keiin mektepten aqyldy, ashyq, orys tilinen qazaq tiline, qazaqshadan aǵylshynshaǵa op-ońai kóshe beretin damyǵan adamdar bolyp shyǵady. Bul – ýaqyt talaby.
Ne deseń de, aǵylshyn tilinsiz kún joq…
– Qazaq jáne orys tiline qatysty túsinikti delik. Biraq aǵylshyndy oqýdyń qajeti qansha? Sonshalyq qajettilik bar ma?
– Kóptildilik – Úlken jospardyń, Ult Josparynyń, Qazaqstan-2050 josparynyń ajyramas bóligi.
Jer qoinaýynyń bailyǵynan bólek, jańa Oikýmena ashylady, ol – elimizdiń tranzittik áleýeti. Ǵasyrlar qoinaýyna sińip ketkendei kóringen, bizge jylnamalar men arheologiialyq eskertkishter arqyly jetken Jibek joly jańa jaǵdaida jańǵyryp, biz úshin ǵana emes, jarty álem úshin de ómir jolyna ainalyp keledi. «Qazaqstan – Batys pen Shyǵystyń arasyndaǵy kópir» degen sánge ainalǵan sóz tirkesi geosaiasi ǵana emes, tushymdy ekonomikalyq mazmunmen tolyǵyp jatyr. Prezidenttiń osy jahandyq jobasy arqyly múmkindikter muhity ashylady. Qazirgi zamanǵy memleketti búkil memlekettik basqarý júiesin aqparattandyrýsyz, usynylatyn memlekettik qyzmettersiz, shaǵyn jáne úlken biznessiz qisynǵa syidyrý qiyn. Aqparattandyrý qalalar men aýyldardyń arasyndaǵy qashyqtyqty qysqartady, azamattardyń ómirin aitarlyqtai jeńildetedi. Biz aýyldaǵy bilim berý isi qaladaǵydan, aýyldaǵy ómir qyzyǵy qaladaǵydan kem bolmaityn jaǵdaiǵa qol jetkizemiz. Meditsinada, aýyl sharýashylyǵynda jáne basqa kóptegen salalarda ashylyp jatqan búgingi jańalyqtardyń basym bóligi aǵylshyn tilinde ǵoi.
Búginde Internet onlain-rejimde usynatyn oqytý kýrstary qanshama! Úiden shyqpastan-aq az ǵana aqshaǵa álemniń jetekshi oqý oryndarynan bilim alýǵa bolady. Árbir sabaqty qyzǵylyqty etý úshin muǵalimder shyǵarmashylyǵyna berilip otyrǵan múmkindikter qandai!
Jappai kompiýterlendirý men aqparattandyrý mekteptiń bet-beinesin ózgertýde. Balalardyń oiyn jáne kózben kórý túrinde bilim alýlaryna bolady. Biz olardy robot tehnikasymen, baǵdarlamalaý isimen jeńil til tabysýǵa, shyǵarmashylyqpen oilaýǵa jáne óz bilimderin ómirde qoldana bilýge úiretkimiz keledi. Tilderdi bilý elitaly qubylys bolýdan qalyp barady. Óitkeni, qalai aitqanda da, aǵylshyn tilinsiz kún joq…
Únemi artqa jaltaqtai qaraýmen ómir súrýge bolmaidy. Bolar is boldy…
Onda kóptegen jaqsy ister de, jaman ister de boldy. Oǵan bergen sabaǵy úshin rahmet aityp, senimmen alǵa jyljý qajet. Biz ótkenniń eshteńesin ózgerte almaimyz. Biraq bizdiń búgingi kúndi óz qalaýymyz boiynsha qurarlyq qaýqarymyz bar.
Alǵashqy qadam – meilinshe kúrdeli jáne mańyzdy
– Deiturǵanmen, bilimdi lingvistikalyq jaǵynan keńeitýge qarsy kóptegen dáiekter keltirilýde, olardyń negizgileri bilikti mamandar tapshylyǵy men jaqsy oqý baǵdarlamalarynyń joqtyǵyna kelip saiady. Qazirgidei jaǵdaida mundai mindetti sheshý elimizge ońaiǵa túse me?
– Eger aldyǵa mindet qoiylmasa, ózdiginen eshteńe paida bolmaidy. Biz áli de júz jyl boiy daiyndalyp, sonyń ózinde daiyn bolmaýymyz múmkin. Eshkim de taban astynda keletin tabysty kútip otyrǵan joq. Barshaǵa da ter tógýge týra keledi. Biz úderistiń ýaqyt jaǵynan uzaqqa sozylatynyn túsinemiz. Biraq áiteýir birdeńeden bastaý kerek. Biz tek alǵashqy meilinshe kúrdeli de mańyzdy qadamdy jasap otyrmyz. Provintsialdyq qýystanýshylyqtan arylyp, halyqqa, muǵalimderge, óz balalarymyzǵa senetin ýaqyt keldi. Bizdiń birshama kónergen taptaýryn kózqarastarymyzdy, úrei men qýystanýshylyqty kúshtep tańa otyryp, olardyń jańa múmkindikterge degen jolyn jabýǵa quqymyz joq. Bilim arqyly biz búkil álemdi olardyń tabanynyń astyna salyp beremiz. Al tilder – ol osy maqsatqa jetýdiń qajetti quraldarynyń biri.
Bilimge, jahandyq paiymdaý men strategiialyq oilaý áleýetine ie jastar ǵana bizdiń elimizdi órkendetýge qabiletti. Men oǵan senemin. Osydan az ǵana ýaqyt buryn biz Internetsiz, uialy telefonsyz, elektrondy gadjettersiz, Gýglsyz jáne áleýmettik jelilersiz ómir súrdik. Sodan beri kóp ýaqyt óte qoiǵan joq, al jańaǵy jańashyldyqtar, máselen, elektr energiiasy siiaqty ómirdiń daǵdyly bóligine ainaldy.
– Ótken kúzde Bilim berýdi damytýdyń memlekettik baǵdarlamasy qabyldandy, úsh tildi bilim berýge kóshý joldary belgilendi. Biraq mektepterdiń ózderi osyndai jańashyldyqtarǵa daiyn ba?
– Biz muǵalimderdi daiarlaýǵa jáne mektepterde materialdyq-tehnikalyq jaǵdai jasaýǵa bailanysty máselelerdiń bárin de oilastyrdyq. Kolledjder men JOO-lardaǵy búkil oqytý júiesin tildik komponentterdi kúsheite otyryp, qaita qurý qajet. Ol úshin bizde ýaqyt jetkilikti: fizika, himiia, informatika, biologiia pánderin aǵylshyn tilinde oqytý 2019 jyly joǵary mektepterdiń 10-11 synyptarynda bastalady. Degenmen, qazirdiń ózinde birqatar mektepter osy oqý jylynda atalǵan pánderdi joǵary synyptarda aǵylshyn tilinde oqytýǵa kóshýge tilek bildirýde. Sol siiaqty, 2019 jyldy kútpesten ata-analar balalaryn óz qalaýlary boiynsha beretin mektepterde aǵylshyn tildi synyptar ashý da qoldaý tabatyn bolady.
Bes myńnan astam muǵalim tildik kýrstardan ótýdi bastady: kýrstardyń uzaqtyǵy eńbekaqyny saqtai otyryp jáne oqýǵa baratyn jolaqyny tólei otyryp, 4 aidan 9 aiǵa deiin sozylady.
Jaqsy jańalyqtar bizde áli alda
– Mundai reformalar taiaý ýaqyttardyń ózinde-aq pánderdi úsh tilde oqytatyn muǵalimderdiń bútindei bir armiiasyn qajet etetin bolady. Bul problemany qalai sheshý kerek? Pedagogtardy qosymsha eki tildi úirenýge kúshtep májbúrlei almaisyń ǵoi…
– Báriniń túbiri motivatsiiada jatyr. Bilim jáne ǵylym ministrligi úsh tildi tereń biletin, pándi júrgizýge qabiletti muǵalimderdi yntalandyrýdyń qosymsha ádistemesin ázirleýde. Bizdegi jaqsy jańalyqtar áli alda.
Onyń syrtynda mektepterge olardyń qadaǵalaý keńesteriniń baqylaýynda muǵalimderdiń, ata-analardyń, jurtshylyqtyń qatysýymen biýdjetten tys tabystar tabýyna, demeýshiler tartýyna, aqyly qyzmetter kórsetýine jaǵdai týǵyzatyn qarjy-sharýashylyq derbestik berý týraly másele oilastyrylýda. Mektep óziniń úsh jylǵa arnalǵan damý josparyn derbes ázirleidi, sondai-aq, osy jospar aiasynda jáne eńbekaqy qory sheńberinde eńbekke aqy tóleý júiesin belgileitin bolady.
Ministrlikke barlyq zamanaýi talaptarǵa jaýap beretin «minsiz mektep» modelin ázirleý tapsyryldy. Qarqyndy ilgerileý barysynda maqsatty kózge aiqyn elestetý úshin bizge ony kórip otyrý qajet.
– Olardyń bári balalarǵa qalai áser etedi? Oqýshylardyń densaýlyǵyn saqtaý máselesi qalai sheshim tappaq?
– Qazirgi balalarǵa shynymen de jeńil bolmasy anyq. Balalar igerýge tiis bilimder men aqparattar kólemi urpaqtan-urpaqqa eselep artýda. Biraq, ekinshi jaǵynan alǵanda, olar tipti ol bilimderge eresekterden góri anaǵurlym jaqsy daiyndalǵan. Olar ýaqyttaryn Internette ótkizedi, teledidar qaraidy, sol arqyly qazirgi álem týraly aqparattardy qabyldap, onyń ústine túisikpen qabyldap úirenedi, bul oraida tilderdi bilý kóbine-kóp ekinshi kezekke shyǵady. Olar tilderdi ikemdi ári jeńil qabyldaidy. Onyń ústine qazaqstandyq balalardyń kópshiligi qazaqsha da, oryssha da belgili bir dárejede túsinetin jáne sóileitin bilingvister. Sondyqtan úsh tilde oqý olarǵa qiynǵa túspeidi dep oilaimyn.
Biraq bul bala densaýlyǵyn saqtaý máselesin betimen jiberýge bolady degen sóz emes. Mektep dárigerleri ýchaskelik dárigerlermen ózara tyǵyz bailanysta bolýy tiis. Taiaýda búkil azamattar úshin elektrondy densaýlyq pasporttary engiziletin bolady, olarda adamdardyń búkil meditsinalyq tarihy kórinis tappaq. Jáne mektep medpýnktterin DSÁDM-niń quzyryna berý mektep dárigerleriniń oqýshylardyń densaýlyq jaǵdaiy týraly aqparattarǵa sol sátte qol jetkizýine jaǵdai jasaidy.
Sózimniń qorytyndysynda bilim berý reformasyn talqylaýǵa belsendi atsalysqandary úshin barlyq qazaqstandyqtarǵa alǵys aitqym keledi. Ol bizdiń alda turǵan ózgeristerge muǵalimderdiń, ata-analardyń, jurtshylyqtyń kózderimen qaraýymyzǵa kómektesti – onyń ózi igilikti is. Bul álemde tolyq jetilgen eshteńe joq, biz shapshań jáne jahandyq ózgerister ǵasyrynda ómir súrip jatyrmyz. Demek, biz ikemdi bolyp, osy úderisterdiń sońynda qalyp qoimai, árkezde de alda júrýimiz kerek. Munyń ózi, áńgimeniń onsyz áleýmettik-ekonomikalyq salada alǵa ozý múmkin emes, adam resýrstarynyń joǵary sapasy týraly bolyp otyrǵandyqtan, bizdiń bilim berý máselelerine áli talai ret qaita ainalyp soǵatynymyzdy bildiredi.
Bizdiń Prezidentimizdiń kóptildilikti engizý týraly ideiasy onyń bizdiń táýelsizdigimizdiń týyn odan ári senimdi jáne laiyqty alyp barýǵa týra keletin balalarǵa, qazaqstandyqtardyń keleshek urpaǵyna degen qamqorlyǵynan týyndap otyr. Prezidentte sirek kezdesetin qasiet – aldyn ala kóre bilý daryny bar. Qazaqstannyń eń jańa tarihy ony talai ret dáleldep berdi. Biz ózimizge, ózimizdiń shyn maǵynasyndaǵy sheksiz múmkindikterimizge senip úirenýimiz kerek jáne óte kóp eńbektený qajet. Bizde odan ózge tańdaý joq.
Áńgimelesken Vladimir RERIH
ALMATY
Derekkózi: «Egemen Qazaqstan» gazeti
