Sózbe-sóz keltirsek, tájirıbeli basshy bylaı degen eken: «Kez kelgen reıtıńke baıyppen qaraımyn, óıtkeni kimniń áýeni oınaıdy, kim tapsyrys beredi, ol qalaı júzege asady ony jaqsy bilemin. Munyń bári belgili ári jasandy. Men úshin nátıje óte mańyzdy.
Ómirbaıanymdy bári biledi. Óz qyzmetimdi atqaryp júrmin. Bastysy, nátıje. Kim qalaı baǵalaıdy, qandaı bal qoıady oǵan men mán bermeımin. Men tek bir oblysta ǵana ákim bolǵan joqpyn. Bul salada tájirıbem bar. Máselen, Qostanaı oblysynyń ákimi bolǵan kezde osyndaı dúnıelerge ıkemi men qyzyǵýshylyǵy bar azamattar: «Biz sizge reıtıń jasaıyq, alǵa jyljytaıyq, siz bizge kómektesińiz» dep keletin. Bul jaǵymsyz áreket. Osyndaı jaǵdaı birneshe ret qaıtalanǵandyqtan, meniń kózqarasym da oǵan teris. Eger áldebireý soǵan sengisi kelse jáne sol reıtıńtiń basy-qasynda bolǵysy kelse, óz erkinde».
«Strategıa» qoǵamdyq qory jasaǵan ákimder reıtıńinde onynshy orynǵa jaıǵasqan Ómirzaq Estaıuly osylaı depti. Ashýlanyńqyrap aıtypty Ómekeń. «Ómirbaıanymdy bári biledi» deýi de beker emes-aý…
Iá, Ómekeńniń ómirbaıanyna úńilsek, uzyn-sonar reıtıńtegi oq boıy ozǵan áriptesteriniń kópshiligi onymen salystyrǵanda tym qorash kórinedi (el Úkimetin basqarǵan Danıal Ahmetovtiń jóni bólek). Basqarma basqaryp nemese orynbasar bolyp júrip, ortalyq qurylymdardan bolmasa depýtattyq korpýstan ákim oryntaǵyna jaıǵasqandar – buryn úlken ujym, mekeme basqaryp, tájirıbesi tolyspasa da «senip tapsyrǵan soń táýekel etkender» – memlekettik basqarý júıesiniń barlyq býyndarynda múltiksiz qyzmet etip kele jatqan Ómirzaq Estaıulymen básekege túsip, reıtıńke talasyp jatýynyń ózi ábes sıaqty biz úshin. «Keshe ǵana keńsede qaǵaz tasyp júr edi, endi búgin ákim boldy» dep halyq ondaılardy onsha jarata qoımaıdy.
Máskeýde oqý bitirip, ekonomıs mamandyǵyn alǵan Ómirzaq Shókeev táýelsizdiktiń eleń-alańynan elimizdiń memlekettik basqarý júıesinde qyzmet etip keledi. Qazaqy qasıeti saqtalǵan ortadan shyqqan, obal-saýapty biletin Ómirzaq Estaıuly bos sózdiń emes, istiń adamy. Alaýlatyp-jalaýlatqandy unatpaıtyn myqty sharýaqor.
Qysqasy, naqty nátıjeniń, sharýanyń adamy. Bir gramota tapsyryp, aqparat quraldarynda úsh kún boıy «qaharmanǵa» aınalatyn qasıet jat ol kisige. Elimizde ákimdik júıe qurylǵanda ǵylymnan bılikke aýysyp, Shymkent oblysy ákimdiginiń alǵashqy basshysy bolǵan akademık Mars Úrkimbaev tusynda Ómirzaq Estaıuly sol kezdegi astana – Almatydan ońtústikke aýysyp, eshkim mán-jaıyn túsine qoımaǵan aımaqtyq memlekettik menshik mekemesin basqardy. Sol kezden biledi ekenbiz. Kóp uzamaı ákim orynbasary, al 31 jasynda Ekonomıka mınıstri bolyp taǵaıyndaldy.
Sodan beri attan túspeı, etigimen sý keship eline qyzmet etip keledi. Elimizdiń bas qalasynan ózge Qostanaı, Ońtústik Qazaqstan, Túrkistan oblystaryn basqardy, qaıtadan mınıstr boldy, sodan Úkimet basshysynyń birinshi orynbasary, eń úlken ekonomıkalyq qurylym – «Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qoryn basqardy, odan keıin taǵy da óńirge attandy.
Ómekeń týǵan jerge qaıta kelgende Arys qalasynda áskerı qoıma jarylyp, shahar turǵyndary edáýir zardap shekti, odan Maqtaaralda qanshama úıdi sý shaıdy, sol tusta indet te boı bermeı órship ketti, kisi ólimi kóbeıdi. Jurt shyn qınalǵan, jabyqqan kez edi.
Mine, osy tusta Ómekeń ózi bastap búkil komandasy galstýkty sheship tastap, etik kıip, kún-tún demeı el ishinde, oqıǵa ortasynda júrdi. Sonymen qatar eń basty mindet, tapsyrma – kóne shahar – kıeli Túrkistandy túletý, jańǵyrtý, jaınatý, týrızm ordasyna aınaldyrý jumystary da bir sátke tolastaǵan joq. Al sizder reıtıń deısizder…
Nur-Sultan, Almaty qalasy men Atyraý, Mańǵystaý oblystary ǵana el búdjetine qomaqty qarjy aýdaratyn, ıaǵnı donor óńirler. 1997 jylǵa deıin osy qatarda Qaraǵandy, Shyǵys Qazaqstan, Pavlodar, Qostanaı, Aqtóbe oblystary da bar edi, ıaǵnı donor óńirler qatarynda bolatyn. Sol tusta bulardyń birqatary jerin keńeıtip, jurtyn kóbeıtip irilengen soń tabys bólindi, kiris tómendep ketti degen sebep aıtylýy múmkin. Endi qaıta bólingen soń jaǵdaı basqasha sıpat alady degen úmit bar.
Al Pavlodar men Aqtóbege ne joryq? Pavlodar óńirinde eldegi kómirdiń 70 paıyzy, elektr energıasynyń 40 paıyzy óndiriledi, jerasty tolǵan qazyna, munaı óńdeý zaýyty, alúmını, elektrolız zaýyty, Aqsý feroqorytpa zaýyty, «Bogatyr» kómir birlestigi sıaqty óndiris alyptary ornalasqan, 750 myńdaı ǵana halqy bar óńir respýblıka búdjetine telmirip otyr degenge senesiz be?
Mıllıonǵa jetpeıtin turǵyny bar alyp aımaq – Aqtóbe bolsa hrom qorynan TMD elderinde birinshi, al álemde ekinshi oryn alady eken. Elimizdegi hromnyń 100 paıyzy, nıkeldiń 55 paıyzy, tıtannyń 40 paıyzy, fosforıttiń 34 paıyzy osy óńirde óndiriledi, 340 ken orny bar. «Qazhrom», feroqorytpa zaýyty, «Aqtóberentgen» sıaqty óndiris alyptary shoǵyrlanǵan aımaqtyń el búdjetinen qarjy surap otyrǵany jarasymdy ma? Osy óńir basshylary reıtıń qýǵansha el qazynasyna qarjy quıatyndar qatarynan tabylýǵa nege ter tókpeıdi?
Óndiristi óńirlerdegi jekeshelenip ketken alyp kásiporyndar korporatıvti salyqty tikeleı respýblıka búdjetine aýdara ma, ol ózi shynaıy esepke qurylǵan ba, álde tabys baz bir araldarda tirkelgen esepshotqa ketip jatyr ma, «Jańa Qazaqstan» Úkimeti shyndap qolǵa alyp, tártipke keltiretin ózekti másele – osy.
Árıne, ákimderdi yntalandyryp, kim alda, kim artta dep qamshylap otyrý úshin reıtıń júıesi qajet te shyǵar, biraq onyń ólshemderine de jańasha talap qoıǵan jón sıaqty. Biz joǵaryda sóz etken «Strategıa» qory ólshem retinde «Jurtshylyqtyń kóńil-kúıi, aqparattyq ashyqtyq» degen kategorıalardy qosqan kórinedi. Bizdiń ákimderdiń naqty nátıje shyqsyn, shyqpasyn áleýmettik jelilerde áıteýir bir kórinip qalýǵa, laık jınaýǵa árekettenetini, ózi basqaryp otyrǵan óńirden ý-shý shyqpasa dep blogerler «kómegine» zárý bolatyn tusy osy eken.
Memleket basshysy osy máseleni Ulytaý tórinde beker kótergen joq. «Jaýapkershilikten jurdaı blogerler men masyldyq pıǵylmen aıqaı shyǵaratyn adamdar búgingi kúnniń batyryna aınaldy. Depýtattar men atqarýshy bılik ókilderi solarǵa ǵana basa mán beretin boldy. Túrli deńgeıdegi sheneýnikter solardyń ǵana talabyn oryndaýǵa júgiredi dep» kesip aıtýy tegin emes.
«Oıbaı, artyq áńgime shyqpasyn, oıbaı, ý-shý bolmasyn, reıtıńke keri áser etedi» dep ákim qaralar qazir solardy tórge shyǵarady, solarǵa jaǵdaı jasaıdy. Óńirdegi máselelerdi ornymen, baıyppen qozǵap jatqan dástúrli BAQ-tyń syndarly, salıqaly pikirin kózge ile qoımaıdy. Zaman sondaı bolyp tur… Qundylyqtar quldyraǵan kezeń boldy.
Áıtpese el basshysy óńir taǵdyryn senip tapsyrǵan tulǵaǵa ýaqytsha upaı jınaıtyn báseke emes, eldi alǵa súıreıtin, halqyna kómegi tıip, alǵysyn arqalaıtyn shynaıy kórsetkish, naqty nátıje qajet qoı. Qasym-Jomart Toqaev «Men úshin naqty is pen shynaıy ózgeris bárinen mańyzdy» dep beker aıtpasa kerek. Óńirdegi basshylar osyny túsindi me?! Túsinbese, ákimi ozǵan, óńiri tozǵan aımaqtar azaıa qoımas…
Erkin QYDYR, jýrnalıs
Derekkózi: Astana aqshamy gazeti
