Sózbe-sóz keltirsek, tájiribeli basshy bylai degen eken: «Kez kelgen reitingke baiyppen qaraimyn, óitkeni kimniń áýeni oinaidy, kim tapsyrys beredi, ol qalai júzege asady ony jaqsy bilemin. Munyń bári belgili ári jasandy. Men úshin nátije óte mańyzdy.
Ómirbaianymdy bári biledi. Óz qyzmetimdi atqaryp júrmin. Bastysy, nátije. Kim qalai baǵalaidy, qandai ball qoiady oǵan men mán bermeimin. Men tek bir oblysta ǵana ákim bolǵan joqpyn. Bul salada tájiribem bar. Máselen, Qostanai oblysynyń ákimi bolǵan kezde osyndai dúnielerge ikemi men qyzyǵýshylyǵy bar azamattar: «Biz sizge reiting jasaiyq, alǵa jyljytaiyq, siz bizge kómektesińiz» dep keletin. Bul jaǵymsyz áreket. Osyndai jaǵdai birneshe ret qaitalanǵandyqtan, meniń kózqarasym da oǵan teris. Eger áldebireý soǵan sengisi kelse jáne sol reitingtiń basy-qasynda bolǵysy kelse, óz erkinde».
«Strategiia» qoǵamdyq qory jasaǵan ákimder reitinginde onynshy orynǵa jaiǵasqan Ómirzaq Estaiuly osylai depti. Ashýlanyńqyrap aitypty Ómekeń. «Ómirbaianymdy bári biledi» deýi de beker emes-aý…
Iá, Ómekeńniń ómirbaianyna úńilsek, uzyn-sonar reitingtegi oq boiy ozǵan áriptesteriniń kópshiligi onymen salystyrǵanda tym qorash kórinedi (el Úkimetin basqarǵan Danial Ahmetovtiń jóni bólek). Basqarma basqaryp nemese orynbasar bolyp júrip, ortalyq qurylymdardan bolmasa depýtattyq korpýstan ákim oryntaǵyna jaiǵasqandar – buryn úlken ujym, mekeme basqaryp, tájiribesi tolyspasa da «senip tapsyrǵan soń táýekel etkender» – memlekettik basqarý júiesiniń barlyq býyndarynda múltiksiz qyzmet etip kele jatqan Ómirzaq Estaiulymen básekege túsip, reitingke talasyp jatýynyń ózi ábes siiaqty biz úshin. «Keshe ǵana keńsede qaǵaz tasyp júr edi, endi búgin ákim boldy» dep halyq ondailardy onsha jarata qoimaidy.
Máskeýde oqý bitirip, ekonomist mamandyǵyn alǵan Ómirzaq Shókeev táýelsizdiktiń eleń-alańynan elimizdiń memlekettik basqarý júiesinde qyzmet etip keledi. Qazaqy qasieti saqtalǵan ortadan shyqqan, obal-saýapty biletin Ómirzaq Estaiuly bos sózdiń emes, istiń adamy. Alaýlatyp-jalaýlatqandy unatpaityn myqty sharýaqor.
Qysqasy, naqty nátijeniń, sharýanyń adamy. Bir gramota tapsyryp, aqparat quraldarynda úsh kún boiy «qaharmanǵa» ainalatyn qasiet jat ol kisige. Elimizde ákimdik júie qurylǵanda ǵylymnan bilikke aýysyp, Shymkent oblysy ákimdiginiń alǵashqy basshysy bolǵan akademik Mars Úrkimbaev tusynda Ómirzaq Estaiuly sol kezdegi astana – Almatydan ońtústikke aýysyp, eshkim mán-jaiyn túsine qoimaǵan aimaqtyq memlekettik menshik mekemesin basqardy. Sol kezden biledi ekenbiz. Kóp uzamai ákim orynbasary, al 31 jasynda Ekonomika ministri bolyp taǵaiyndaldy.
Sodan beri attan túspei, etigimen sý keship eline qyzmet etip keledi. Elimizdiń bas qalasynan ózge Qostanai, Ońtústik Qazaqstan, Túrkistan oblystaryn basqardy, qaitadan ministr boldy, sodan Úkimet basshysynyń birinshi orynbasary, eń úlken ekonomikalyq qurylym – «Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qoryn basqardy, odan keiin taǵy da óńirge attandy.
Ómekeń týǵan jerge qaita kelgende Arys qalasynda áskeri qoima jarylyp, shahar turǵyndary edáýir zardap shekti, odan Maqtaaralda qanshama úidi sý shaidy, sol tusta indet te boi bermei órship ketti, kisi ólimi kóbeidi. Jurt shyn qinalǵan, jabyqqan kez edi.
Mine, osy tusta Ómekeń ózi bastap búkil komandasy galstýkty sheship tastap, etik kiip, kún-tún demei el ishinde, oqiǵa ortasynda júrdi. Sonymen qatar eń basty mindet, tapsyrma – kóne shahar – kieli Túrkistandy túletý, jańǵyrtý, jainatý, týrizm ordasyna ainaldyrý jumystary da bir sátke tolastaǵan joq. Al sizder reiting deisizder…
Nur-Sultan, Almaty qalasy men Atyraý, Mańǵystaý oblystary ǵana el biýdjetine qomaqty qarjy aýdaratyn, iaǵni donor óńirler. 1997 jylǵa deiin osy qatarda Qaraǵandy, Shyǵys Qazaqstan, Pavlodar, Qostanai, Aqtóbe oblystary da bar edi, iaǵni donor óńirler qatarynda bolatyn. Sol tusta bulardyń birqatary jerin keńeitip, jurtyn kóbeitip irilengen soń tabys bólindi, kiris tómendep ketti degen sebep aitylýy múmkin. Endi qaita bólingen soń jaǵdai basqasha sipat alady degen úmit bar.
Al Pavlodar men Aqtóbege ne joryq? Pavlodar óńirinde eldegi kómirdiń 70 paiyzy, elektr energiiasynyń 40 paiyzy óndiriledi, jerasty tolǵan qazyna, munai óńdeý zaýyty, aliýminii, elektroliz zaýyty, Aqsý ferroqorytpa zaýyty, «Bogatyr» kómir birlestigi siiaqty óndiris alyptary ornalasqan, 750 myńdai ǵana halqy bar óńir respýblika biýdjetine telmirip otyr degenge senesiz be?
Millionǵa jetpeitin turǵyny bar alyp aimaq – Aqtóbe bolsa hrom qorynan TMD elderinde birinshi, al álemde ekinshi oryn alady eken. Elimizdegi hromnyń 100 paiyzy, nikeldiń 55 paiyzy, titannyń 40 paiyzy, fosforittiń 34 paiyzy osy óńirde óndiriledi, 340 ken orny bar. «Qazhrom», ferroqorytpa zaýyty, «Aqtóberentgen» siiaqty óndiris alyptary shoǵyrlanǵan aimaqtyń el biýdjetinen qarjy surap otyrǵany jarasymdy ma? Osy óńir basshylary reiting qýǵansha el qazynasyna qarjy quiatyndar qatarynan tabylýǵa nege ter tókpeidi?
Óndiristi óńirlerdegi jekeshelenip ketken alyp kásiporyndar korporativti salyqty tikelei respýblika biýdjetine aýdara ma, ol ózi shynaiy esepke qurylǵan ba, álde tabys baz bir araldarda tirkelgen esepshotqa ketip jatyr ma, «Jańa Qazaqstan» Úkimeti shyndap qolǵa alyp, tártipke keltiretin ózekti másele – osy.
Árine, ákimderdi yntalandyryp, kim alda, kim artta dep qamshylap otyrý úshin reiting júiesi qajet te shyǵar, biraq onyń ólshemderine de jańasha talap qoiǵan jón siiaqty. Biz joǵaryda sóz etken «Strategiia» qory ólshem retinde «Jurtshylyqtyń kóńil-kúii, aqparattyq ashyqtyq» degen kategoriialardy qosqan kórinedi. Bizdiń ákimderdiń naqty nátije shyqsyn, shyqpasyn áleýmettik jelilerde áiteýir bir kórinip qalýǵa, laik jinaýǵa árekettenetini, ózi basqaryp otyrǵan óńirden ý-shý shyqpasa dep blogerler «kómegine» zárý bolatyn tusy osy eken.
Memleket basshysy osy máseleni Ulytaý tórinde beker kótergen joq. «Jaýapkershilikten jurdai blogerler men masyldyq piǵylmen aiqai shyǵaratyn adamdar búgingi kúnniń batyryna ainaldy. Depýtattar men atqarýshy bilik ókilderi solarǵa ǵana basa mán beretin boldy. Túrli deńgeidegi sheneýnikter solardyń ǵana talabyn oryndaýǵa júgiredi dep» kesip aitýy tegin emes.
«Oibai, artyq áńgime shyqpasyn, oibai, ý-shý bolmasyn, reitingke keri áser etedi» dep ákim qaralar qazir solardy tórge shyǵarady, solarǵa jaǵdai jasaidy. Óńirdegi máselelerdi ornymen, baiyppen qozǵap jatqan dástúrli BAQ-tyń syndarly, saliqaly pikirin kózge ile qoimaidy. Zaman sondai bolyp tur… Qundylyqtar quldyraǵan kezeń boldy.
Áitpese el basshysy óńir taǵdyryn senip tapsyrǵan tulǵaǵa ýaqytsha upai jinaityn báseke emes, eldi alǵa súireitin, halqyna kómegi tiip, alǵysyn arqalaityn shynaiy kórsetkish, naqty nátije qajet qoi. Qasym-Jomart Toqaev «Men úshin naqty is pen shynaiy ózgeris bárinen mańyzdy» dep beker aitpasa kerek. Óńirdegi basshylar osyny túsindi me?! Túsinbese, ákimi ozǵan, óńiri tozǵan aimaqtar azaia qoimas…
Erkin QYDYR, jýrnalist
Derekkózi: Astana aqshamy gazeti
