Ákemniń máńgilik saparǵa attanǵanyna da kózdi ashyp jumǵansha 3 jyldyń júzi boldy. Balıǵat jasynan asyp kele jatqan balalaryma qarap otyryp, ózimniń qalaı baladan ákege aınalǵanymdy, endi ataǵa qaraı bet túzep bara jatqanymdy sezingen saıyn, «Áke» degen uǵymdy qashan bildim, ákemdi qashan jaqynyraq tanydym dep ótken ómir joldaryna úńile túsemin.
Eń alǵash ákemdi tús toqtatyp tanyǵanym, ákemniń beınesi kóńilimde máńgilik saqtalyp qalǵany shamasy 5 jas kezim bolsa kerek. Kóktemniń alǵashqy sáti, aýyl shetinde top adam tańba salý úshin shý asaýlarǵa shalma salyp jatty. Ákem arqanyn alyp ortaǵa shyqqanda aınala toly adam: «Mynanyń áýselesin kóreıik» dep qıqýlap ketti. Ákemniń shalmasy da tústi, alasura atylǵan asaý, ákemdi shylbyr boıy súırep, shyńǵyra kókke shapshyp baryp, sendelip turyp qaldy. Keıin baıyptasam, bul kez Qytaıda atyshýly mádenıet tóńkerisi shegine jetip, memleket tóraǵasy Lıý Shaý Chı, bas sekretar Dyń Shaýpıńnen bastap qystaq sekretarlaryna deıin «Bılik basyndaǵy túzetimpazdar» atalyp, qyzmetinen qýylǵan, túrmege qamalǵan surapyl kezeń eken. Ákem de qystaq sekretarynan bosap, kúreske tartylyp, jylqy baǵýǵa shyǵarylypty. Jumys dep úı betin kúni-túni kórmeıtin ákem otbasymyzǵa kóbirek aıaldap, meniń sanamda tuńǵysh ret osylaı saqtalyp qalǵan-dy.
Ákemniń ótken ómirine úńilsem ańyzǵa, táýekelge toly eken. Ǵasyrǵa taıaý ǵumyrynda úsh qoǵamdyq túzimniń, atap aıtqanda Qytaıdaǵy jartylaı feodalızmniń, sosıalızmniń, Qazaqstandaǵy kapıtalızmniń kýási bolyp, eki memlekette ómir súrdi. «Aıǵyr soıǵan Sáttibaı atanyp, ısi Qyzaıǵa tanymal bolǵan Sáttibaı bıdiń dáýleti nemereleriniń – ákemniń ákeleriniń tusyna kelgende shaıqalyp, kedeıliktiń qamytyn arqalaıdy da, ákem 12 jasynda dúngenderdiń malyn baǵyp, jalshy atanady. Qabyrǵasy qatpaı, qara jumysqa jegilgen eti tiri jigit erte eseıedi. Mal baǵyp, egin salyp júrip, ózdiginen úırenip, hat tanyp alady. Rýymyzdyń elý basy Álipbaı ákesiniń qasynda júrip on basy bolady, elý basylyqqa usynylady.
Qytaıda jer-jıhandy titiretip, komýnıser bılik basyna kelip, jańa júıe qurylǵanda, ózi sıaqty sharýalarmen birge ákem de jańa júıeniń qoǵamdyq qurylysyna at salysady. Átired bastyǵy, qystaq bastyǵy, qystaq sekretary, aýyldyq úkimettiń mal sharýashylyǵyna jaýapty ınspektory dárejesine deıin kóterilip, bar kúsh-qaırat, aqyl-parasatyn týǵan jerin kórkeıtýge jumsady.
Saıasatta ońshyldyqqa qarsy turý, ekonomıkada shoıyn qorytý naýqany sátsiz aıaqtap, romantık aqyn, fılosof, tóraǵa Mao ekinshi shepke sheginip, bıliktiń shylbyr-tizgini Lıý men Dyń-ǵa tıgende tóńkeris pen taptyq kúres az dáriptelip, ekonomıkaǵa mán berile bastaıdy. Mine, osy kezde ákem bastaǵan qystaqtyń tútini túzý ushyp, mal sanynyń ósý kórsetkishi oblys boıynsha rekordtyq deńgeıge kóteriledi. İsker basshy, ozat shopan atanǵan eki adam Pekınge aýylsharýashylyq kórmesine shaqyrylady. Sońynda aýdan basshylyǵyna jaqyn adam Pekıge barady da, ákem qalyp qoıady. Ashshy teriniń óteýi dep biletin ákemniń bul armany keıin men Pekın Ulttar ýnıversıtetine túsip, oqýdy támamdar kezimde oryndaldy. Bir aýyz qytaı tilin bilmese de jalǵyz ózi Pekınge izdep kelip, baıyrǵy ásem qalada aılap turdy, Han saraıyn kórdi, Uly Qorǵanǵa kóterildi. Pekınde jumysqa qalýyma razylyǵyn berip, yqylasyn aıtty.
Ákem ózi kóp oqymasa da, oqýdyń qadirin jaqsy bildi. Balalarynyń báriniń oqýyna, joǵary bilim alýyna aıryqsha kóńil bóldi. Jumysta ózine de, ózgege de qatal talap qoıa bildi. Jalqaýlyqqa, salaqtyqqa jany qas boldy. Únemi aýzynan tastamaıtyn máteli «olaqtan salaq jaman» edi.
Kóktem kezinde maldy taýǵa kóshiretin bolyp, jolda kezdesetin kishkene ózenge kópir salýǵa bireýdi jumsaıdy. Jumysty qol ushymen istep, barǵanynan kelgeni tez bolǵan álgi adamnyń júrisinen kúdiktengen ákem, álginiń ózin ertip ózen basyna kelse, bir qora qoı emes, birneshe adam ótýge jaramaıtyn, selkildep bılep turǵan kópirdi kóredi de, kópirden óziń ót dep buıyrady. Áýpirimdep aıaǵyn sýǵa malyp, ózennen áreń ótken álgi kisi aýyldyq úkimetke: «Álıasqar meni qyl kópirden ótkizdi» dep aryzdanyp barady. Endi bir egin oraǵy kezinde otyzdaı saılaýyt jigitti qasyna alyp, ózi shalǵy ustap, eńbek básekesin uıymdastyrady. Sonda qıssa-dastan jattap, syldyr sóz aıtýdan qoly tımeıtin Sadyq deıtin aýyldasymyz shóptin basyn syndyrmapty. Báseke sońyn qorytyndylaǵan ákem 29 jigittiń nátejıesin aıta kelip, «Otyzynshy Sadyqta san joq» degen eken. Bul sóz keıin aýylymyzda mátelge aınalyp ketti.
Ótken ǵasyrdyń sońǵy on jyldyǵynda Sovet ımperıasy óz ishinen ydyrap, otar elder táýelsizdigin jarıalaı bastady. Stýdent kezimizden «Azattyq» radıosynan erkindik pen bostandyqtyń rýhyn boıyna darytyp, «Qazaq ádebıeti» men «Juldyz» jýrnalynan ulttyq rýh pen dástúrli sananyń ýyzyna qanǵan bizdiń urpaq 1991 jyly 16 jeltoqsanda Qazaq táýelsizdigin jarıalaǵanda, ári-sári bolmastan, qolyndaǵy jumysyna, alǵaly turǵan páterine, kóterilgeli turǵan laýazymyna, baspada terýde turǵan kitabyna qaramaı, ártúrli jolmen andyzdap Atamekenge qaraı at basyn burdy.
Ortanyń ózgesheligi, naryqtyń qyspaǵy, tildiń bótendigi, qasań búrokratıa, tamyryn tereń jaıǵan korrýpsıa jigerimizdi jasytyp, eńsemizdi túsirmedi. Qaıta kóppen kórgen uly toıdyń dúrmegimen ómirden óz ornymyzdy tabýǵa umtyldyq. Balaly boldyq, páter aldyq. Tirshilik kózimen qaraǵanda bul da bir ómirdiń ólshemi edi. Sodan 1997 jyldyń kókteminde Qazaqstan azamattyǵyn alýǵa bel býyp, ákemniń aldynan ótip, batasyn alaıyn dep Qytaıdaǵy aýylyma bardym. Es bilgeli bizdiń otbasyda mańyzdy máseleler tańerteńgi shaıda talqylanyp, sheshiletin. Shynynyń qydyrysy baıaýlap, sháınektegi shaı sarqylyp, eki-úsh jańalańǵannan keıin oqyǵan-toqyǵanymdy baıyptap, eki eldiń saıasatyn saraptaı kele, ákeme buıymtaıymdy jetkizdim. Qolyndaǵy kesesin soraptaı kele, únsiz oıǵa batqan ákem, oqys suraq qoıdy:
– Balam, áskerı quqyq ana patshalaryń Nazarbaıdyń óz qolynda ma?
– Árıne, óz qolynda, búkil armıanyń bas qolbasshysy Nurekeń, jaqynda ǵana Qazaqstannyń teńiz armıasy quryldy.
– Olaı bolsa, balam, berdim batamdy. Alla-taǵala qoldap-qýattap alǵan betińnen jarylqasyn, ata-baba árýaǵy jebep júrsin, Ámın!
Arada jyldar ótti, eski ǵasyr aıaqtap, jańa ǵasyr bodandyq qursaǵynan qutylǵan táýelsiz elderge óz kókjıgin aıqara ashyp, tarıh aldynda boryshyn oryndaýǵa múmkindik berdi. Elmen birge bizdiń kásibimiz jańaryp, násibimiz túgendeldi. Qytaıǵa saparymyz jıileı bastady. 2003 jyldyń sońǵy saparlarynda ákemniń janarynan áldebir muńdy baıqap, ár sózinen jan-tánin ýaıym-qaıǵy bılep bara jatqanyn sezetin boldym. Qaıtsin, jasy ulǵaıyp, qaıraty qaıtqan soń, ómir boıy tirneshtep jıǵan dáýleti kóz aldynda shashylyp, sarqyla bastaǵan, jer tozyp, salt jańaryp, burynǵy mamyrajaı tirliktiń keteýi ketip, qıýy qashqan. Urpaǵymen myń jasaımyn deıtin ata-baba ósıeti Qytaıdyń «bir otbasy – bir bala» saıasatymen kózden bulbul ushqan. Osy taqyryptardy qaýzaǵan birneshe keńesten keıin tańǵy shaı ústinde búkil áýletimizdi óz erikterimen Atamekenge birjola kóshirip áketý jóninde oılanyp júrgenimdi ashyp aıttym. Biraz únsizdikten keıin ákem eńsesin túzep, saýsaqtaryn bir-birden búge otyryp til qatty: «Balam, meniń ákem Ádilbek, onyń ákesi Áben, odan ári Sáttibaıdyń basy osynda jatqanymen, Qýandyq, Sholaq atamyzdyń basy Tarbaǵataıda jatyr. Odan ári altynshy, jetinshi atalarymyz Alakól, Aıagózde jatyr. Barsam baraıyn», – dedi.
[caption id="attachment_23641" align="alignright" width="343"]
Omaráli Ádilbekuly[/caption]
2004 jyldyń kúzinde ákem 84 jasqa qaraǵan shaǵynda kindik kesip kir jýǵan, at jalyn tartyp minip, azamat atanǵan, ul ósirip, qyz uzatqan, rýly eldiń sózi ustar aqsaqaly bolǵan mekenin tastap, urpaq qamy dep Atamekenge at basyn tiredi. Qopaly qamys, sheńgel-sheńgel shı, ıisi ańqyǵan jýsan, ermen, mıa, qaraǵaıy, sheteni, baqa-taly otalmaı syńsyp turǵan Jetisýdyń kórkem tabıǵaty ákemniń kóńilinen shyqty: «Paı-paı, balam-aı, alpys jasymda keletin jer eken», - dep aınalasyna súısine qaraǵany áli kóz aldymda. Kóship kelgen jyly jasynyń ulǵaıǵanyna qaramaı, bir-eki aı boıy erýlikke shaqyrǵan aǵaıyn, dos, týys-týǵannyń ystyq yqylasyna bólendi. Sonda aıtqan sózi edi: «Báse, el bul jaqqa kóshemiz dep nege eleńdep ketti desem, búkil ıgi-jaqsynyń – Sasan bıdiń, Báıeke bıdiń, Shylby Álimaqunnyń, Estemestiń, Tańjaryqtyń, Ábeýdiń, Syraıylbektiń urpaqtary kelip alypsyndar ǵoı».
Ákem minezi bar adam edi, qashan qaıraty qaıtqansha óne boıyn kernep turǵan energıa syrt kózge aıqyn baıqalyp turatyn. Ózi «arqam bar» deıtin. Jas kezinde sharshy topqa túsip balýan bolǵanyn, aýyl tizginin ustap júrgende talaı el daýy, jer daýymen topqa túsip, sol kezdiń salty boıynsha bir toqtynyń etin jep, birneshe tegene qymyz ishkenin bul kúnde kózin kórgender ańyz qylyp aıtady.
Ákem zeınet jasyna jetpeı turǵanda-aq sol zamannyń jeńsik sýsyny bolǵan araqty múldem tatpaı ketti. Temeki, nasybaıǵa o bastan joq edi. Tań bozynan qas qaraıǵansha damyl tappaý ómiriniń daǵdysy boldy. Sol áreketiniń arqasy shyǵar, qashan ómirden ozǵansha aýrýhana jaǵalap, dári-dármekke úıir bolmady.
Kárilik mańdaıyna ájim, beline salmaq salǵan saıyn taýly jerdiń bultyndaı tez úıirilip, tez ashylatyn ashýy sálıqaly sabyrlyqqa aýysyp, kisiniń mysyn basyp turatyn aıbyny qamqor atanyń qormal qushaǵyna aınalyp ketti. Kúıgelek, mazasyz, tynymsyz shal emes, sabyrly, shúkirshiligi mol, sabaz aqsaqal bolyp ortamyzdy toltyra tústi. Men es bilgeli jatsa-tursa da «Ia, Alla, bala-shaǵa men jaman kempirimniń aldyn da al» dep duǵa qylýshy edi. Osy duǵasyn Alla negizinen qabyl qyldy. 2010 jyly mamyr aıynyń 29-y kúni aýyrmaı-syrqamaı kóz aldymyzda dúnıeden ozdy. Sol sát túısigimde máńgilik saqtalyp qaldy. Basynda qolymdy qysyp jibermeı otyrdy. Birte-birte qoly bosap, kóz janary órge tarta berdi. Bárimiz shýlap kettik. Esikke qarasam qasıetti Uzynaǵash jerinde dúnıege kelgen jıen shóberesi esikten eńbektep kirip keledi eken. Bárimizdiń razylyǵymyzdy alyp, ákemniń jany ǵaryshqa ushyp barady. Jańa ómirdiń, jańa bolashaqtyń elshisindeı bolyp jas náreste Álıasqardyń qarashańyraǵynyń tabaldyryǵyn attap keledi. Ómirdiń jalǵastyǵy degen osy shyǵar.
Moldalar kelip, dindik rásimder ótep, ákemniń betin túzep jatqyzǵan kezde, jastyǵynyń astynan shytqa túıilgen bir ýys topyraq taýyp aldyq. İnimniń aıtýynsha, sońǵy ret Qytaıǵa barǵan saparynda ákem babasy Sáttibaı bıdiń jaz jaılaýy bolǵan, ótken ǵasyrdyń 80-shi jyldarynda Qytaıda reforma júrip, jeke-menshik qalyptasqanda bizdiń áýlettiń ıeligine ótken, áıgili saıahat ortalyǵy Kóldeneńge tıip turǵan Naýa degen ata qonysymyzdyń topyraǵy eken. Ákem jasynyń ulǵaıǵanyn sezip, endi qaıtyp kele almaspyn dep, shytqa túıip ala kepti. Naýanyń bir ýys topyraǵy Atamekenniń topyraǵyna osylaı ulasty.
Iá, áke, elimizdiń abyzy bolmasań da, aýylymyzdyń aqsaqaly bolyp, sanaly ǵumyryńdy aıaqtadyń. «Kóp oqyǵan bilmeıdi, kóp toqyǵan biledi» degendeı, qansha qalany aralap, qansha bilim ordasynan sýsyndasaq ta, seniń qasyńda ózimdi dárıadan bólingen bulaqtaı sezinemin. Seniń jigeriń, parasatyń, eńbekshildigiń meniń boıyma darymasa da, kelesi urpaqtarynyń boıyna darysyn dep tileımin. Ǵaryshty sharlaǵan rýhyń arǵy babalar rýhymen qaýyshyp, táýelsiz eldiń táýmendi bolmaǵan urpaqtaryn jelep-jebep júrsin!
Almaty, 04.08.2013
Omaráli ÁDİLBEKULY,
Respýblıkalyq "Jebeý" qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy
