«El buzylsa, qurady shaıtan órmek,
Perishte tómenshiktep, qaıǵy jemek...»
Abaı
Hıkmetti hıkaıa
Shyǵys áfsanasynan álqıssa. Jurttyń múlki men jerin jaýlaýdy ádetke aınaldyrǵan patsha eki nókerin eki aýylǵa tyńshylyqqa jiberipti. Nıeti ádettegideı: beıbit eldi baǵyndyrý. Basshy buıyrdy. «Japparqulda jan bar ma?» Tyńshylar tynym tappaıdy. Halyqty hanǵa baǵynyshty etý úshin eńbektenedi. Adamnan aıla asqan ba? Úlken terekti qulatýǵa kishkentaı qurt ta qaýqarly. Taldyń dińin kemirse bolǵany... Qulamaǵanda qaıtsin? Bulqynǵan buqany da baǵyndyrýǵa bolady. Murnynan qysyp ustasańyz, qalaı jetekteseńiz solaı júredi. Máseleni muryn arqyly sheshý ońaı. Sonymen álgi ekeý jergilikti jurttyń álsiz tusyn osyndaı ádisti paıdalaný pıǵylymen zertteý júrgizgen kórinedi. Kórgen-bilgeni jaıly hanǵa esep beripti. «Han ıem, men barǵan aýyldy alý qıyn emes. Qyzdary qylyqsyz. Shalys qadam basqan áıelge «áı» deıtin erkek joq. Dýaly aýyz aqsaqal da qarasyn kórsetpedi. Tárbıesi joq eldi esh kedergisiz basyp alamyz», – depti birinshi tyńshy. Ekinshisiniń saly sýǵa ketse kerek. «Mártebeli han ıem! Sizge jaǵymsyz jańalyq jetkizýge májbúrmin. Bataly eldiń balasy dástúrge tıanaqty, tárbıe kórgen. Áıelderi kúıeýine adal. Bóten bireýmen betaldy áńgimelespeıdi. Saltqa saq. Kúıeýleri de solaı. Qyzdardy qalaı azǵyrýdyń aılasyn tappadym. Bári áýretin japqan áýletten. Sharaptan alys. Rýhanı qundylyǵyn qulatpaǵan eldi ózimizge qaratý qıyn», – depti ol.
Hıkaıanyń hıkmeti mol.
[caption id="attachment_11069" align="alignright" width="1145"]
12-ge tolmaǵan qyzdar arasynda baıqaý ótkizý kimge tıimdi?[/caption]
«Qazannan qaqpaq ketse...»
Qolǵa qalam alýǵa ınternettegi (siltemeden qarańyz: http://news.nur.kz/207049.html - A.Q) aqparat túrtki boldy. Qazaq qyzynyń aıdaı álemge aty (jaqsy jaǵynan bolsa bir jón) shyqty. Ony orys basylymdary jerden jeti qoıan tapqandaı jarysa jazýda. «Qarǵaıyn desem – jalǵyzym, qarǵamaıyn desem – jalmaýyzymnyń» keri kelgendeı. Halyqaralyq sán baıqaýlaryna qatysqan qyzdar arasynda reıtıń júrgizilipti. Jensikqumar 500 qyzdyń ishinde 25 arýdyń juldyzy «janǵan». Juldyzben aýyrǵan arýdyń ishinde jerlesimiz Janna Jumalıeva da bar.
«Aýrý qalsa da, ádet qalmaıdy». Qazir bul maqaldyń jańa túri paıda bolǵan. «Ádet qalsa da, agent qalmaıdy». Internettiń «ıgiligin» (ókinishke qaraı, keri áserin tıgizýde) paıdalanyp jatqan jastardyń osy aqparatqa qatysty pikirin oqyp shyqtyq. 222 adam (bári 18 ben 25-tiń aralyǵyndaǵy jastar) kózqarasyn bildirgen. Onyń arasynan mynadaı sóılemderdi oqyp qaldyq: «Naǵyz qazaq qyzynyń beınesi. Maǵan óte unady. Janna, jaraısyń. Jaraısyń, qazaqtyń qyzy. Men mundaı qazaqtyń qyzymen maqtanamyn», t.b. Muny namys kórmeıdi. Qaıta onymen maqtanady. Bul – ustanymy joq ul men qyzdyń sanasynda qalyptasqan kózqaras. Budan basqa da pikirler bar. Mátini mynadaı: «...Álemge mazaq bolǵan qyzdyń qaı jeri maqtaýǵa turarlyq? Bul kádimgi «tósektes bolýǵa kim jaqsy?» degen baıqaý emes pe? Ne masqara? Janna Qazaqstanda emes, Mońǵolıada týýy kerek edi. Bizdiń elde budan da sulý qyzdar jetkilikti. Olar mundaı baıqaýlarǵa qatyspaıdy. Bul «qyzdyń» áke-sheshesi batasyn berip jetisken eken...», t.b.
Sońǵy sóılem jaıly. Áke-sheshe, aǵaıyn-týys, jón aıtar aqsaqal muny ar kórmegen soń, oǵan ne deı alamyz? Azdy-kópti qurmeti bar, bireýge áje, bireýge ápke, aqyl aıtatyn jastaǵy apamyz sheshinip jatqanda jastarǵa ne ýáj aıtamyz. Mundaıda qazaq: «Qazannan qaqpaq ketse, ıtten uıat ketedi», – dep qysqa qaıyrǵan. Sonyń zamany qazir.
[caption id="attachment_11068" align="alignright" width="518"]
Baby Star of Kazakhstan baıqaýyna qatysýshylar[/caption]
Urlanǵan balalyq
Sábıdi sánger etý etek aldy. Balalar sán agenttigi degen shyqty. 12 jasqa deıingilerdi qabyldaıdy. Jýyrda Almatyda Baby Star of Kazakhstan degen ataýmen ekinshi respýblıkalyq balalar baıqaýy ótti. Jeńimpazy qazaqtyń qarakózderi – Aıtjan Muqataev pen Tomırıs Janáli. Taǵy bir derek: «Álemniń kishkentaı mısi – 2008» halyqaralyq baıqaýynyń jeńimpazy – almatylyq Sábına Shárip.
Ótken joly Andreı Malahovtyń «Pýstgovorát» tok-shoýynda osy máseleni kóterdi. Baǵdarlamaǵa qatysqan belgili jýrnalıs Maksım Shevchenko: «Jas mıssısterdi qoldan jasaý – balalyqtyń joǵalýyna, qoǵamnyń surqaılanýyna ákep soǵady, bul – rýhanı azǵyndaýdyń basy», – dedi.
Eldiń nazaryna ilikken kishkentaı mıss qyz óse kele erkekti ózine elitýdiń qam-qareketine kóshe bastaıdy. Áýretin kórsetip bolsyn jurttyń nazaryn ózine aýdarady. Ony sanaly túrde jasamaýy múmkin. Alaıda kıim kıisi, júris-turysy arqyly tanymal bolýdyń tyń ádisin sińire beredi. Sóıtip, erte eseıgen arý juldyzben aýyrady.
Balanyń balalyǵyn paıdalaný (sýretin satý, baıqaýǵa qatystyrý, t.b.) ata-ana úshin de tabystyń kózi. Bıznesti basshylyqqa alady. Sebebi, sán álemi bul qatal bıznes. Asa joǵary táýekeldi talap etedi. Ol úshin «malym – janymnyń, janym – arymnyń sadaǵasy» degen maqaldyń maǵynasyn «maıystyp», qalaýyna qaraı kerisinshe paıdalanýǵa týra keledi...
Ádemilik álemdi qutqarady degen sóz bar. Osy sózdiń qunyn ketirip alǵandaımyz. Ádemiliktiń aıasyna kóp nárse kiredi. Maǵynasy tereń. Jan sulýlyǵynan tán sulýlyǵyn joǵary qoıamyz. Ádemilik ádepsiz áreketke ulasýda. Zınaqorlyqqa. Al paıǵambar danalyǵynda aıtylǵandaı, zına jasaý bylaı tursyn, oǵan jaqyndatatyn nárselerden aýlaq bolý qajet-aq. Profesor Vladımır Jdanovtyń myna bir sózin moıyndamasqa laj joq: «Adamzattyń dushpandary (óz ishinen shyqqan) adam urpaǵyn baqytsyz etý úshin eki nárse oılap tapty. Olar – maskúnemdik pen zınaqorlyq».
P.S. Burnaǵy kúni İshki ister mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti aryn taptatyp, tánin saýdalaǵandardyń sanyn jarıa etti. 4 myń! Bul resmı tirkelgender. Beıresmı boıjetken taǵy bar... Sánger «sulýlar» zınanyń esigin aıqara ashyp, jastardy japatarmaǵaı eliktirýde. Jynys áreketine kúırek qyzdyń qylyǵy, Alla saqtasyn, jezóksheliktiń alǵashqy «jemisi» emeı nemene?
Aǵabek QONARBAIULY,
Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń baspasóz hatshysy
