– Ábdibaqyt Tillábaıuly, Kentaý qalasy Úkimettiń monoqalalardy damytý baǵdarlamasyna engen Ońtústik Qazaqstan oblysyndaǵy birden-bir qala ekenin bilemiz. Búginde atalǵan baǵdarlamanyń qabyldanyp, júzege asqanyna birneshe jyldyń júzi boldy. Osy baǵdarlamadan qala qandaı ıgilik kórgenin aıtsańyz?
– Durys aıtasyz. Kentaý qalasy – 2013 jyldan bastap elimiz boıynsha monoqalalardy damytý baǵadarlamasyna engen Ońtústik Qazaqstan oblysyndaǵy jalǵyz qala. Osy baǵdarlamanyń arqasynda qalamyz kórkeıip, halyqtyń áleýmettik jaǵdaıy nyǵaıa bastaǵanyn erekshe atap aıtýǵa bolady. Úkimettiń monoqalalardy damytý baǵdarlamasy Kentaý qalasynyń ekonomıkasyn ártaraptandyrýǵa múmkindik týǵyzdy. Keńes zamanynda ken óndirýshi qala retinde tanylǵan qalamyz – qazir shaǵyn jáne orta bıznesi órkendegen qala retinde de tanylyp otyr. Budan basqa osy baǵdarlamanyń arqasynda qalanyń komýnaldyq sharýashylyǵyn jańǵyrtý múmkin bolǵanyn basa aıtýǵa bolady. Monoqalalardy damytý baǵdarlamasynyń ıgiligin áli kórip kelemiz.
Kentaý qalasyndaǵy eń úlken másele jylý júıesi boldy. Atalǵan baǵdarlama aıasynda Kentaý qalasyndaǵy tozyǵy jetken jylý júıesiniń magıstraldary aýystyryldy. Jalpy qalamyzda negizgi jylý júıesi magıstraldarynyń uzyndyǵy 38 shaqyrymdy qurasa, sonyń 17 shaqyrymyn tolyqtaı aýystyryp, oǵan 1,4 mlrd teńge jumsadyq. Budan basqa116 shaqyrymdy quraıtyn orama qubyrlar da jóndeldi. Magıstraldy jylý júıesiniń qalǵan ekinshi bóligin monoqalalardy damytý baǵadarlamasy aıaqtalǵansha, ıaǵnı, 2020 jylǵa deıin tolyqtaı aýystyryp alýdy josparlap otyrmyz. Jalpy monoqalalardy damytý baǵdarlamasy sheńberinde Kentaý qalasyna kúni búginge deıin 5 mlrd teńgeden qarjy bólinip, qala halqy onyń ıgiligin kórip otyr.
Aıtalyq, «Bolashaq batys juldyz» aýdanyndaǵy úsh móltek aýdannyń ınfraqurylymyn tolyqtaı jasaqtap alǵanymyzdy maqtanyshpen aıtýǵa bolady. Bul iske 1,9 mlrd. teńge jumsalyp, 19,5 shaqyrym jolǵa asfált tóselinip (38 kóshe), 25 shaqyrym elektr jelisi jáne 29 shaqyrym káriz júıesi tartyldy. Osylaı úsh móltek aýdandaǵy 800-den astam turǵyn úıdiń turǵyndary monoqalalardy damytý baǵdarlamasynyń ıgiligin kórdi dep aıtýǵa bolady.
– Monoqalalardy damytý baǵdarlamasy qalanyń ekonomıkasyn ártaraptandyrýǵa múmkindik týǵyzǵanyn aıttyńyz. Bul shaǵyn jáne orta kásipkerlikti damytý baǵytyndaǵy jumystar ekenin sezip te otyrmyz. Qaladaǵy bıznestiń órkendeýin tarqatyp aıtyp berseńiz?
– Keńes zamanynda Kentaý qalasy negizinen ken óndirý isine baǵyttalǵan qala bolǵany barshaǵa málim. Naryqtyq qıynshylyqtar men 1998 jyly jer astyndaǵy ken kózderiniń konsentraty azaıǵannan keıin ken óndirý isi toqtady. Mine, osydan keıin qalanyń ekonomıkasyn kóterýde shaǵyn jáne orta bıznestiń mańyzy arta tústi.
2014-2015 jyldar aralyǵynda qaladaǵy shaǵyn jáne orta bıznesti damytý úshin 740 mln teńge qarjy bólindi. Buǵan qosymsha 57 joba boıynsha 83 mln teńge berilýi de shaharda kásipkerliktiń keń qanat jaıýyna yqpal etkenin aıta ketýimiz kerek. Sonymen qatar buǵan deıin nesıelengen 23 jobanyń nesıesiniń 10 paıyzy memleket tarapynan sýbsıdıalanýy da qaladaǵy kásipkerliktiń keń tynystaýyna jol ashty desem bolady.
Búginde qala quraýshy negizgi kásiporyn Kentaý transformator zaýyty bolyp tabylady. Qazirgi tańda qalamyzda shyǵatyn ónerkásip ónimderiniń 70-80 paıyzy osy zaýyttyń enshisinde. Monoqalalardy damytý baǵdarlamasynyń sharapatyn atalǵan kásiporyn da kórdi. Óz kezeginde Kentaý transformator zaýyty nesıe alyp, qalamyzda qurylǵan ındýstrıalyq park aýmaǵynan qosymsha eki óndiristik nysanyn iske qosqan-dy. Kásiporynnyń 11 paıyzben alǵan nesıesiniń 10 paıyzy monoqalalardy damytý baǵdarlamasy boıynsha sýbsıdıalandy. Búginde atalǵan kásiporyn Kentaý qalasyndaǵy 1200 adamdy turaqty jumyspen qamtyp, qalamyzdyń áleýmettik jaǵdaıynyń jaqsarýyna aıtarlyqtaı úles qosyp otyr. Byltyr zaýyt 16 mlrd teńgeniń ónimin óndirse, bıyl onyń kólemin 24 mlrd teńgege deıin jetkizýdi kózdep otyr.
– Kentaý uzaq jyldar boıy ken óndirý isine mamandanǵan qala bolǵanyn ózińiz de aıttyńyz. Qala turǵyndarynyń baıyrǵy kásibimen qaıtadan aınalysýy úshin qandaıda bir múmkindik bar ma?
– Árıne. 2014 jyly qala irgesindegi Qyzylata ken orynyn Úkimet konkýrsqa shyǵarǵan kezde ony "Baıqońyr" degen kompanıa jeńip alǵan bolatyn. Qazirgi tańda jeńimpaz kompanıa barlaý jumystarymen aınalysyp jatyr. Ken óńdeıtin kásiporyn qurý ońaı sharýa emes. Oǵan biraz ýaqyt qajet. Barlaý jumystarynyń qorytyndysymen tanysqanymyzda Kentaý qalasy mańynda ken óndirý isin qaıta jandandyrýǵa bolatynyna kózimiz jete tústi. Aldaǵy ýaqytta Kentaýda ken óndirý isi mańyzdy orynǵa shyǵyp, kóptegen adamdy jumyspen qamtıtynyna senimdimin.
– Qalanyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyn jaqsartýda monoqalalardy damytý baǵdarlamasynan bólek respýblıka jáne oblys tarapynan da qoldaý, kómekter kórsetilip jatqan shyǵar?
– Álbette. Naryqtyq qıynshylyqtar kezinde kóptegen adam qalany tastap ketse, qazir kerisinshe, qalamyzda páter alýǵa ótinish bergen azamattardyń sany artýda. Aıtalyq, búginde Kentaý qalasynda páter kezeginde turǵan 1500 adam bar. Osy máseleni sheshý úshin respýblıka men oblystyq búdjetten bólingen qarjynyń birazyn jumsadyq. Qalamyzdyń irgesinde "Shuǵyla" dep atalatyn shaǵyn móltek aýdan boı kóterdi. Sol jerdiń sý, káriz jáne elektr júıesin tartyp, 692 jer telimine qajetti jaǵdaıdy jasap qoıdyq. Budan basqa 2016 jyly 60 páterli bir úıdi salyp, páter kezeginde turǵan qala turǵyndaryna tabystadyq. Bıyl 60 páterli eki úıdiń qurylys jumystaryn aıaqtap, ıelerine tapsyrýdy kózdep otyrmyz. Al kelesi jyly birden 60 páterli bes úıdiń qurylysyn bastaýdy josparlap otyrǵan jaıymyz bar. Osylaısha qalamyzdaǵy baspana máselesi jyl ótken saıyn oń sheshimin taýyp keledi.
Taǵy da aıta tússek, bıyl qalamyzdaǵy aýyzsý qubyrlaryn jaqsartýdyń úshinshi kezeńin júrgizildi. Bul maqsatqa memleket tarapynan 1,1 teńgeden astam qarjy jumsaldy. Jalpy qalada aýyzsý máselesi tolyǵymen sheshilgen. Kentaý – jer asty sý kózderine óte baı. Qazirgi tańda kórshiles Túrkistan qalasynyń birneshe eldimekenine aýyzsýmen qamtyp, kómek kórsetip kelemiz. Budan basqa qazir Kentaý qalasyna qarasty Qarnaq 14 myń halyq turatyn eń úlken eldimekendi aýyzsýmen tolyqtaı qamtamasyz etýdiń jobasyn byltyr bastaǵan edik. Qazirgi tańda qurylys jumystary qarqyndy júrip jatyr. Aldaǵy jyly Kentaý qalasy men oǵan qarasty eldimekenderde aýyzsýmen qamtý máselesi tolyqtaı sheshildi dep nyq senimmen aıtatyn bolamyz.
– Kentaý qalasy men oǵan qarasty eldimekenderdi gazdandyrý isi qolǵa alynǵanyn estidik. Osy jumys jaıynda áńgimelep berseńiz?
– Iá, oblystyq búdjet tarapynan bólingen qarjyǵa Kentaý qalasyn gazdandyrý isiniń qolǵa alynǵanyna 2-3 jyldyń kólemi bolyp qaldy. Osy ýaqyt aralaǵynda aýqymdy jumystar atqarylyp, Túrkistan qalasynan beri uzyndyǵy 56 shaqyrym bolatyn magıstraldy gaz qubyryn tartyp, onyń ushyn Qarnaq aýylynda salynǵanda gazdy otyndy avtomatty túrde taratatyn stansaǵa deıin jetkizip qoıdyq. Bul jumysqa oblystan 4 mlrd. 50 mln teńge bólindi. Qazirgi tańda Kentaý qalasynyń ishinde gaz taratý júıelerin júrgizip jatyrmyz. Birinshi kezekte Kentaý qalasy men Baıaldyr eldimekeni tolyqtaı gazdandyrylatyn bolady. Budan keıin gazdy qalǵan eldimekenderge tarta bastaımyz.
– Eger gaz kelip jatsa, qala halqy úshin úlken qýanysh bolǵaly tur eken. Budan basqa kásipkerliktiń jandanýyna da kógildir otyn óziniń septigin tıgizetin shyǵar?
– Sóz joq, gaz halyqtyń turmysyn jaqsartyp qana qoımaı, sonymen qatar kásiporyndardyń da jumysyn jandandyrýǵa septesedi. Jalpy alǵanda Kentaý qalasy men onyń aınalasyndaǵy eldimekenderi áleýmettik turǵydan jan-jaqty damyp keledi. Ótken jyldary qalamyzdaǵy úlken Mádenıet úıin jóndeýden ótkizip, halyqtyń paıdalanýyna berdik. Bıyl qalamyzdaǵy Ortalyq saıabaqtaǵy kúrdeli jóndeý jumystary bitýge taıap qaldy. Aldaǵy ýaqytta Quralbaev atyndaǵy stadıon men keńes zamanynda salynǵan uzyndyǵy 50 metr bolatyn olımpıadalyq baseınge kúrdeli jóndeý jumystaryn júrgizýdi josparlap otyrmyz. Sońǵy jyldary 4 jańa mektep boı kóterdi. Qazirgi tańda Kentaý qalasy men oǵan qarasty eldimekenderde úsh maýsym boıynsha bala oqytatyn mektep joq. Sol sıaqty balabaqsha máselesi de oń sheshimin taýyp keledi. Ótken jyly "Jumyspen qamtý – 2020" baǵdarlamasy boıynsha 46 áleýmettik nysanǵa kúrdeli jóndeý jumystaryn júrgizdik. Bıyl Kentaý men Túrkistan arasyn jalǵaıtyn 26 shaqyrymdyq joldy jóndeýge 548 mln teńge bólinip, kúre joldyń asfált jabyny tolyqtaı aýystyrýdyń sáti tústi. Qazir halyq oblys ortalyǵyna eshqandaı qıyndyqsyz jetetin múmkindikke ıe bolyp otyr. Osyndaı mańyzdy jumystardy atqarýǵa oblys ákimi Janseıit Túımebaev barynsha qoldaý kórsetip kele jatqanyn aıtqym keledi.
– Ábdibaqyt Tillábaıuly, búginde elimiz úshin shaǵyn qalalardyń jylý maýsymyna daıyndyǵy mańyzdy másele bolyp tur ǵoı. Qysqa daıyndyqtaryńyz qalaı?
– Qala halqyn qys mezgilinde jylýmen qamtamasyz etý – biz úshin ózekti máselelerdiń biri. Qalaǵa ákimi bolǵaly beri jylý maýsymyna daıyndyq máselesine basa mán berip, 3 jyldan beri qala halqyna eshqandaı tótenshe oqıǵasyz jylý berip kelemiz. Sátin salasa, bıyl da jylý berý maýsymyn oıdaǵydaı ótkizemiz dep oılaımyn. Jalpy bizdiń Jylý berý stansamyz 1934 jyly salynǵan. Odan keıin onyń mańyzdy qondyrǵylary 1952-1954 jyldary aýystyrylǵan-dy. Sondyqtan jylý berý ortalyǵyn qysqy maýsymǵa daıyndaý biz úshin mańyzdy máselelerdiń biri bolyp sanalady. Bıyl jylý ortalyǵyndaǵy úsh qazandyq pen sý ysytatyn eki qondyrǵyǵa tıisti jóndeý jumystaryn júrgizý úshin 160 mln teńge jumsadyq. Qazan aıynyń birinshi juldyzynda jóndeý jumystary tolyqtaı aıaqtalady dep kútilýde.
Jylý maýsymynda jaǵyp shyǵatyn 87 myń tonna kómirdiń 26 myń tonnasyn daıyndadyq. Sonymen qatar 138 tonna mazýtymyz da bar. Taıaý kúnderi memlekettiń jeńildetilgen baǵamen taratatyn 600 tonna mazýtyn alatyn bolamyz. Jalpy, kómirdiń sapasy jaqsy bolsa, mazýtty aıtarlyqtaı únemdeýge bolady. Qalǵan otyndardy aldaǵy ýaqytta shetinen tasyp alatyn bolamyz.
Qazirgi tańda "Kentaý servıs" MKK-de 386 adam jumys isteıdi. Jylý ortalyǵyna 327 kóp qabatty turǵyn úı, 2030 jer úı jáne 100-den astam búdjettik mekemeler qosylǵan. Aldaǵy jylý maýsymynda osy nysandarǵa oıdaǵydaı jylý berýge bar kúsh-jigerimizdi jumsaıtyn bolamyz.
– Áńgimeńizden Kentaý qalasynyń keńeıip, aınalasynda shaǵyn móltek aýdandar paıda bolyp jatqanyn estidik. Bolashaqta qalaǵa qosymsha jylý ortalyǵy qajet pe?
– Qajet. Bul – bizdiń nazarymyzdaǵy másele. Qalamyzǵa gaz kelip jatqandyqtan gazben jumys isteıtin jylý ortalyǵynyń jobasyn daıyndap jatqan jaıymyz bar. Qazirgi tańda tehnologıalar jan-jaqty damyp jatyr. Sondyqtan qalanyń shaǵyn aýdandaryn jylýmen qamtamasyz etetin shaǵyn jylý ortalyǵyn salý josparymyzda bar. Bul óz kezeginde baıyrǵydan kele jatqan jylý ortalyǵynyń júktemesin azaıtyp, halyqqa tıimdi jylý berýge jol ashatyny anyq.
– Jylý ortalyǵy jylýmen qatar elektr qýatyn óndiretin shyǵar?
– Árıne. Jylý ortalyǵy óndirgen elektr qýatynyń ár kılovatyn elektr qýatyn taratýshy "Kegok" kompanıasyna 8 teńge 40 tıynnan satamyz. Al elektr qýatyn taratýshy mekemeden ár kılovatyn 22 teńge 62 tıynnan satyp alamyz. Bul – jalǵyz bizde ǵana emes, tutas Qazaqstanda qalyptasqan jaǵdaı. Bizder Úkemetten jylý ortalyǵy óndirgen qýat kóziniń biraz bóligin ortalyq paıdalaný úshin ruqsat aldyq. Bul úshin qazir joǵary qaýatty elektr qaýtyn tómendetetin stansa salýymyz kerek. Bizdiń jylý ortalyǵynda negizinen 3-shi jáne 6-shy týrbına jumys isteıdi. Byltyr negizgi 3-shi týrbınaǵa kúrdeli jóndeý jumystaryn júrgizip, onyń qýat óndirý múmkindigin bir jarym esege kóterdik. Sonyń arqasynda bizder elektr qýatyn taratýshy mekemege 5-6 megavat elektr qýatyn satatyn deńgeıge jettik. Sonyń arqasynda jylý ortalyǵynyń ekonomıkalyq jaǵdaıy da jaqsaryp keledi. Jylý aqysyn jınaý 94 paıyzdy qurap otyr. Osy bir kórsetkishke qarap-aq Kentaýda halyqtyń turmys jaǵdaıy jaqsarǵanyn baıqaýǵa bolady.
– Qazir aýdan men qalalardyń janynan ındýstrıaldy parkter qurylyp, el ekonomıkasyn órkendetýge septigin tıgizip jatqanyn bilemiz. Dál osyndaı arnaıy aımaq Kentaý qalasynda bar ma?
– Bar. Qazirgi tańda Kentaýdyń ındýstrıaldy parkinde Kentaý transformator zaýytynyń eki jobasy iske asyp, 80 adamdy jumyspen qamtyp otyr. Sonymen qatar bir asfált zaýyty jumys isteýde. Aldaǵy ýaqytta ottegi óndiretin jáne medısınalyq qural-jabdyqtar shyǵaratyn eki kásiporyn salý máselesi qarastyrylyp jatyr. Jalpy ındýstrıaldy aımaqqa qajetti ınfraqurylymdardyń bári tartylǵan 25 shaqyrym joly, elektr qýatyn beretin stansa salynǵan. Aıtalyq, elektr qýatyn tartýshy mekeme kásiporyndardyń jumysy alǵa basý úshin qýat kóziniń ár kılovatyn 16 teńgege tómendetip otyr. Aldaǵy ýaqytta aımaqqa gaz jetkizsek, ındýstrıaldy aımaqtyń jumysy jandana túsetini anyq.
Suhbattasqan Nurlan JUMAHAN.
https://dalanews.kz/28152
