Serik Abas-SHah[/caption]
Kóneden kele jatan dástúrli ánderimizdi el aýzynan tirnektep jınap, urpaqqa amanattaǵan Aleksandr Zataevıch qazaq halqynyń án-kúıine tánti bolǵanda aıtqan «Qazaq dalasy án salyp turǵandaı» degen sózi bárimizdiń kókeımizde saırap tur. Ǵaıyptan taıyp, myńbolǵyr Aleksandr Vıktorovıch bir qudirettiń kúshimen qazirgi zamanǵa qaıta oralsa, qazaq estradasynyń qulaq tundyratyn áni men bıin, telearnalardaǵy án sherýlerdi kórip teńeý taba almaı qatty qınalar ma edi, qaıter edi?! Óıtkeni, qazir keń saharanyń árbir saı-salasy, jyra-jyqpyly, oı-shuńqyry kúndiz-túni damyl tappaı án salyp tur.
Telearnany qossań, alqyn-julqyn bılep, án aıtqan ánshige tap bolasyń. Biz mundaı kúıge qalaı tap boldyq? Súreńsiz ómirimizdiń ózi shoýǵa aınalyp bara jatqanyn kórgende eriksiz muńaıasyń. Saraptamalyq baǵdarlamalardyń arasynda án aıtylǵannan keıin, ne deýge bolady. Taıaýda «Habar» arnasynda «Juldyzdy aıtys» degen joba dúrkirep ótti. Bizdińshe, bul aıtysty nasıhattaý emes, qorlaý boldy. Shoýdyń sıqyrly sazyna eltigen televızıalyq prodússerlerdiń saýyqshyl jurttyń nazaryn ózderine aýdarý úshin jasaǵan kezekti «ádisi» ekenin túsinemiz. Oǵan qatysqan ártisterdi qoıyńyzshy, «Juldyzdy aıtysqa» dombyrasyn arqalap kelip, támam jurttyń kózinshe ózderin ózderi masqaralaǵan aıtysker aqyndar úshin uıaldyq. Aıtpaǵymyz bul emes, odan da soraqy dúnıelerdi kórip júrgen kóz ǵoı, nesine tańyrqaıyq! Kezinde «Habar» arnasynan osyndaı talaı jobanyń tusaýyn kesken Serik Abas-SHahtyń «feısbýk» paraqshasyna jazǵan myna bir posty bizdi qatty tańqaldyrdy. Endi sol posty keltirsek.
«Juldyzdy aıtys» ıgi-jaqsyny da, qalyń jurtty da jyndy qyldy.
«Laqpany» laıyqsyz kórgender renishin basa almaı otyr.
«Laqqandardyń» raıdan qaıtar túri joq.
«Juldyzdar aıtysady» jobasy efırde «jyndylar aıtysady» bolyp shyqty. Qyljaqpastar men ánshibastar arqyly «aıtys jarnamalandy, jurt oǵan nazar aýdara bastady» dep aqtalyp jatqandar bar. Durys tásil eken. Onda meshitterdiń qabyrǵalaryna «Keshú» tobyndaǵy qyzdardyń qysqa shortık kıgen fotosyn ilip qoıyńdar. Juma namazdy Nurlan Espanov pen Nurlan Abdýllınge oqytyńdar. Janaza shyǵarýǵa KVN oıynshylary barsyn. Aptasyna bir ret (meshit ishinde) Qaırat Nurtastyń konsertin uıymdastyryńdar. Shoýdyń «kókesi» osy. Musylmandyqty nasıhattaýdyń «kókesi» osy. Budan keıin jastardyń bári meshitten shyqpaıtyn bolady».
Senbeı otyrǵan shyǵarsyzdar, biraq bul posttyń avtory Serik Abas-SHah. Sekeńniń dál ózi. Kezinde búkil ánshi, ártisti «Habarǵa» jınap, shoý jobalardyń tusaýyn kesip, ár habardy ánmen áspeptep, bımen kórkemdeýge kúsh salǵan Sekeń. Onyń paraqshasyndaǵy jazba qazirgi qazaq qoǵamynyń qandaı kúıge túskenin dál aıqyndap beredi. Budan asyryp aıtý múmkin de emes. Otandyq telearnalar Sekeń salǵan «sara jolmen» júre berse, biraz jylda KVN-shıkterdiń janazada «prıkol» aıtyp, eldi jubatqan realıtet shoýyn da kórip qalýymyz bek múmkin. Sekeń syn sadaǵyna jıi alatyn inisi Nurlan Espanov men Nurlan Abdýlın Astana men Almatydaǵy áıdik meshitterde azan aıtýy úshin ary-beri ushyp júretin kúnge de jetermiz (Inshalla). Kim bilsin? Qazaq telearnasyndaǵy shoý-baǵdarlamalardyń negizin qalaǵan maıtalman maman birdeńeni bilgen soń aıtyp otyrǵany anyq. Qalaı desek te, bul kisi shoshıtyn shyndyq. Eger aldaǵy ýaqytta Sekeń boljaǵan kúıge tússek, bizdiń bitkenimiz.
Sekeń syn sadaǵyna jıi alatyn inisi Nurlan Espanov men Nurlan Abdýlın Astana men Almatydaǵy áıdik meshitterde azan aıtýy úshin ary-beri ushyp júretin kúnge de jetermiz (Inshalla). Kim bilsin?
Sekeńniń kezinde «Habarda» ánshiler jýrnalıserdiń ornyn basyp, túrli habarlardy júrgizgenine kýá boldyq. Baǵdarlamany qoıyńyzshy, tikeleı efırdiń ózin ánshilerge «senip» tapsyrdyq qoı. Nátıjesi qandaı bolǵanyn Mádına Sádýaqasovanyń Azıadany júrgizgen kezin eske alsaq jetip jatyr. Qazir ánshi, ártister telearnadaǵy jýrnalıserdiń ornyn tolyqtaı basyp alǵan. Baǵdarlama bitkenniń bári ánshilersiz ótpeıdi. Bul az deseńiz, sońǵy ýaqyttary ánshi-ártister jýrnalısıka fakúltetiniń magıstratýrasyna túsip alyp, shetinen jýrnalıs atanyp jatyr. Erteńgi kúni olardyń bári qolynda qujaty bar jýrnalıs bolady. Sol kezde ánshiler meshittegi ımamdardyń orynyn tartyp almasa da, telearnalardy kásibı jýrnalıserden tazartatyny anyq. Muny birinshi bolyp Sekeńniń sezýi de oryndy. Amal joq, óz qolyńdy óziń kese almaısyń.
Nurlan ÁÝBÁKİR
