Kóne túrki tilinde «alkysh» degen sózdiń bolýynyń ózi – onyń óte erte zamanda qoldanylǵanyn aıǵaqtaıdy. Mysaly, «Kóne túrki sózdiginde» «Alkysh» degen sózge eki maǵyna bergen: 1) maqtaý, tilek, dańqtaý bolsa, 2) dinı mazmundaǵy jalbaryna madaqtaý óleńi, jalyný, jalbaryný. Túrki halyqtarynyń fólklorynda alǵystyń osy eki maǵynasy da saqtalǵan, ras, árqaısysynda sál-pál aıyrmashylyq bar. Aldymen sózdiń aıtylý túri mynadaı: altaılyqtar «alǵysh» nemese «alkysh», tatarlar «alkysh», uıǵyrlar «alkısh», tývalar «algysh» nemese «algyj», ıakýttar (sahalar) «algys» deıdi. Al, endi osy sózge qandaı anyqtama berilgen, soǵan kóńil bóleıik. Altaı turǵyndary «ıgi tilek, ótiný, jalbaryný» dese, tatarlarda «izgi tilek» delinedi. Uıǵyrlar alǵys dep sálemdesýdi, qol soǵýdy aıtady. Sahalar alǵys dep ártúrli rýh-ıelerge arnalǵan maqtaý óleńderin, solarǵa baǵyshtalǵan jalyný, jalbaryný sózderin, adamdarǵa arnalǵan jaqsy tilekterdi túsinedi. Osy atalǵan halyqtardyń bárinde alǵys úlken merekede, úılený toıynda, taǵy basqa qýanyshty basqosýlarda aıtylady eken. Olaı bolsa, alǵys – birneshe halyqtyń fólklorynda kezdesetin kóne janr ǵana emes, ol sonymen qatar boıyna áldeneshe janrdyń belgisin sińirgen sınkretti janr ekenin kóremiz. Sondyqtan erte zamandarda alǵys ári jalbaryný, ári arnaý, ári madaqtaý, ári tilek rólderin atqarǵan. Muny, ásirese, ıslam dinin qabyldamaǵan jurttyń fólklorynan anyq baıqaýǵa bolady. Sondyqtan erte zamandarda túrki halyqtarynyń bári alǵysty ári jalbaryný, ári arnaý, ári madaqtaý, ári tilek retinde qoldanǵany belgili. Mysalǵa altaılyqtar ańǵa shyqqanda otqa tabynyp aıtatyn myna alkyshty oqyp kóreıik:
Alas, alas,
Otyz basty ot ene,
Qyryq basty qyz ene,
Shıki bolsa pysyrǵan,
Tońdy bolsa eritken,
Ata bolyp aılanyp tús,
Ene bolyp ıilip tús!
Árıne, bul alkyshtarda ańshy ot pen taýdyń ıesine jalbarynyp, arnaıy yrym jasaǵany kórinis tapqan. Endi altaılyqtardyń otbasylyq-turmystyq alkyshynda kelinge aıtylatyn izgi tilegin kóreıik:
Aldyńǵy etegin bala bassyn,
Artqy etegin mal bassyn,
Jaqtyǵa aıttyrma,
Iyqtyǵa bastyrma,
İshken asyń as bolsyn,
İsher jeriń kóp bolsyn!
Bul alkysh bizdegi bataǵa uqsaıdy. Demek, altaı alkyshynda bizdegi jeke janrlar – tilek, jalbaryný, bata, tipti baqsy saryny da aralasyp turǵandyǵy kórinedi.
Qazaq alǵysy naqty adamǵa qarata aıtylady, sóıtip, ol eki adamnyń bir-birine degen izgi yqylasyn bildiredi. Alǵysty rıza bolǵan adam aıtady, ony surap almaıdy, sondyqtan bizde sahalardaǵydaı arnaıy alǵysshylar bolmaıdy. Sahalarda úlken toılar men qýanyshty jıyndar bastalmas buryn alǵysshylar ártúrli rýh-ıelerge, qudiretke qarata kólemdi alǵys aıtatyn bolǵan. Ondaı alǵystardyń qurylymy da birshama kúrdeli: birtalaı rýh-ıeni, keremetterdi madaqtaǵan kirispeden, sodan soń solarǵa baǵyshtalǵan toǵyz túrli jalyný, jalbarynýdan, odan keıin qorytyndy ótinishten turady. Alǵys aıtylǵan soń sol qudiretterge arnap qymyz shashady. Mundaı kónelik belgi qazaq alǵysynda joq.
Jalpy, qazaq fólklorynda ejelgi alǵys janry óziniń baıyrǵy mán-maǵynasyn, áleýmettik-turmystyq qyzmetin joǵaltýmen birge jeke bir janr retinde de ómir súrýden qala bastaǵan bolý kerek. Onyń sebebi kóp. Birinshiden, ıslam dinin erterek qabyldaǵan qazaq halqy burynǵy «alǵys» sózin «bata» sózimen almastyryp, «bata» sózine «alǵystyń» mán-maǵynasyn kóshirgen, sóıtip, kúndelikti ómirde «alǵys aıtýdyń» ornyna «bata berý» ornyqqan. Baıqaıtynymyz: alǵysty rıza bolǵan jaq ózi aıtsa, batany ekinshi jaq kóbinese «batańyzdy berińiz!» – dep surap alady. Ekinshiden, bizdegi «alǵys» sózi keıingi ýaqyttarda resmı sıpat alǵan. Iaǵnı mekeme basshysy, ıa bolmasa basqa laýazym ıesi belgili bir isti atqaryp, eńbek sińirgen adamǵa alǵys jarıalaıtyn bolǵan. Munda alǵystyń rızashylyq belgisi saqtalǵan, biraq eki jaq taza resmı qatynasta bolyp, burynǵy jeke adamnyń ishki, shynaıy sezimi kórinis bermeıdi.
Sonymen qazaq turmysy men fólklorynda alǵystyń ornyn bata basqany kórinip tur. Ras, alǵys áli de úlkender tarapynan jastarǵa baǵyttalyp aıtylyp jatady, biraq ol ómirde erte zamandardaǵydaı ústem emes jáne dástúrli fólklorda alǵys pen bata, tipti, jalbaryný men qarǵys ta aralasyp ketken. Sondyqtan keı jaǵdaıda olardy dóp basyp, dál ajyratý ońaı emes. Olardy ajyratýdyń eń basty belgisi – sózdiń qaı kezde, nege baılanysty aıtylatyndyǵy jáne kim aıtatyny ári ol sózin kimge arnaıtyndyǵy. Mine, osy turǵydan kelgende, máselen, alǵystyń aıtylýy men batanyń berilýi eki bólek. Alǵysty úlken adam bitken istiń sońynda jasqa arnaıdy, al, bata belgili bir istiń bastalar aldynda, ıa bolmasa keıde aıaqtalǵan soń aıtylady. Aıtalyq, alys saparǵa shyǵarda, nemese úlken bir iske kiriserde, maldy qurbandyqqa shalar sátte, as isherdiń aldynda, keıde tamaq iship bolǵan soń, t.b. Ras, tamaq iship bolǵan soń aıtylatyn tilekti bata deý shartty, sebebi ony «as qaıyrý» dep ataıdy. Ádette, budan keıin duǵa (Qurannan) oqylady. Atqarylatyn is-árekettiń túrine jáne aıtylý sıtýasıasyna qaraı batanyń birneshe túri bolady: jolǵa shyǵardaǵy bata, dastarqan batasy, shaı batasy, úılengen eki jasqa bata, tusaýkeser batasy, besikke salý batasy, kelinge bata, Naýryz batasy, t.b. Osyǵan baılanysty batanyń taqyryby men mazmuny árkelki bolyp keledi.
Erte zamanda batany kóptiń aldynda da, jeke adamǵa da aıtatyn bolǵan. Top aldyndaǵy batany kóbinese elge syıly, jasy úlken aqsaqal aıtqan, ol jınalǵan kópshiliktiń atynan úı ıesine nemese toı, as ıesine bata bergen, sonymen birge batasyn, bir jaǵynan, sondaǵy qaýymǵa da arnaǵan. Al, jeke jerdegi bata naqty bir adamǵa berilip, oǵan ıgi tilekter, jaqsylyq aıtylǵan. Mundaı batany kóp jaǵdaıdy ákesi balasyna bergen. Onyń mysalyn epostyq jyrlardan kórýge bolady.
Bata berýdiń óz joralǵysy bar. Bata berý óte qurmetti is dep sanalady, óıtkeni, bata – qasıetti sóz dep esepteledi. Sondyqtan bata aıtylarda bata tileýshi adam nemese jamaǵat alaqanyn jaıyp, ısharat bildirýi tıis. Sol kezde aqsaqal áýezdi únmen mánerlep, kıeli keıipke enip, bar yntasymen óleńdetip, bata beredi. Bata aıaqtalǵanda jınalǵan qaýym bir aýyzdan qýattap, «Áýmın. Aıtqanyńyz kelsin!» dep, bet sıpap, yrymı qımyl jasaıdy. Iaǵnı aıtylǵan aq tilekti, júzege asqaly otyrǵan rásimdi zańdastyryp, kýálandyrady deýge bolady.
Batanyń qasıetti sanalatyny onyń ataýy – Qurannyń birinshi súresi «Fatıhadan» týyndaǵan. Muny batalardyń mátininen de kórýge múmkindik bar:
Meniń bergen fatıham,
Jaman qatyndy almańyz dep,
Ótinemin, asylan.
…Allań jar bolsyn,
Fatıham qabyl bolsyn.
Ketkeniń kelip,
Kemtigiń tolsyn.
Bata da janr retinde áý basta sóz magıasyna senýge baılanysty paıda bolǵandyqtan onda ádemi sózdermen qut-yryzdyqty shaqyrý, Táńir ıelerden sharapat suraý, tileý, kesir-kesapattan saqtaný, qorǵaný saryndary aıtylady. Batagóı kópshiliktiń atynan Allaǵa, paıǵambarǵa, perishtege, áýlıe-ánbıelerge syıynady. Qydyr ata, Qambar ata, Shopan ata sıaqty kóptegen kıeli beınelerge sózin arnap, bata suraýshyǵa tilek bildiredi. Bir sózben aıtqanda, ol qaýym men tylsym ıelerdi jalǵastyrýshy, dánekershi qyzmetin atqarady. Mysaly:
…Shárıar bolsyn dostasyń,
Muhammed bolsyn qostasyń.
Qydyr bolsyn joldasyń,
Luqpan bolsyn qurdasyń.
Jylqyshy ata – Qambar,
Mingeniń jıren shabdar.
Myńdy aıdatyp, júzdi baılatsań,
Senen basqa nem bar?!
Batagóı keıde osy ıe-kıelerdiń de atynan tikeleı ún qatyp, qalyń qaýymdy úmittendirip, aıtylǵan barsha tilektiń aıdaı oryndalatynyna kepildik bere sóıleıdi:
Bul bata bizden emes, Qudaıdan-aı,
Qutylmas qashqan túlki qumaıdan-aı…
Jarylqa, Qudaı, qabyl et,
Jarylqaýdyń qamyn et.
Jarylqaıyn dep keledi,
Kishkene ǵana sabyr et!
…Meniń bergen batam emes,
Burynǵy paıǵambardyń bergen batasy:
Onyń bolmas qatasy!
Demek ýaqyt turǵysynan alyp qaraǵanda, batagóı osyndaı keremet sózderi arqyly alaqan jaıyp otyrǵan búgingi qarapaıym halyqty ejelgi mıftik qasıetti dáýirdiń ókilderimen toǵystyrady da, onyń batasy kıeli sanalyp, ózi de dýaly aýyz, qasıetti janǵa aınalyp ketedi.
Qazaq batasynyń bas keıipkerleriniń biri – Qydyr ata.
Meniń atym – Sarybaı,
Saqalyma sary maı.
Tań mezgili bolǵanda,
Tósegińniń basynan,
Jastyǵyńnyń astynan,
Bódenedeı pyryldap,
Boztorǵaıdaı shyryldap,
Saralaqazdaı qaıqaqtap,
Qunan qoıdaı jaıqaqtap,
Qydyr kelip daryǵaı…
…Asyń, asyń, asyńa,
Bereket bersin basyńa!
Bódenedeı jorǵalap,
Qyrǵaýyldaı qorǵalap,
Qydyr kelsin qasyńa!
Osy turǵan boz úıge
Qydyr ata darysyn.
Qydyr ata halyq túsiniginde aq kıimdi aqsaqal nemese kezbe kedeı, dárýish keıpinde beınelenedi. Ol adamdarǵa óńinde kezdespese, túsinde aıan arqyly kórinýi múmkin degen nanym bar. Keı ańyzda onyń kózi soqyr, ol jaryqqa qushtar, sondyqtan el Qydyrmen jolyǵý úshin shyraq jaǵyp, yrym jasaıtyn bolǵan. Ol máńgilik jasaıdy, sebebi ólip, qaıta tirilgen nemese Eskendirmen birge ólmestiń sýyn izdeý saparynda kıeli sýdy taýyp ishkendikten ajalsyz qaharmanǵa aınalǵan desedi. Halyq kóbinde Qydyrdy janarsyz keıipte elestetedi. Áıtkenmen, keı sújette, kerisinshe, Baqtyń kózin uzyn qasy basqandyqtan ol Qydyrmen jetektesip júretin soqyr degen uǵym bar. Mysaly mynadaı ańyz bar:
«Ertede Baq pen Qydyrdyń taý bókterinde kele jatqanyn kórgen jetim-jesir, ǵarip-kásir, baı-manaptar barlyǵy ol ekeýiniń aldyn orap, shapaǵat surapty», – deıdi el ańyzy. – «Kózin jabaǵy qasy japqan Baq tuqyraıyp turyp, qalyń qasyn jalp etkizip, basyn joǵary kóterip qalǵanda, taý basyndaǵy kemtar qyzǵa kózi túsipti. Qydyr aq taıaǵyn qolyna alyp, jylap turǵan qyzǵa qarata bir nusqap qalypty da, ekeýi de kózden ǵaıyp bolypty. Kóp ótpeı, álgi qyz saýyǵyp, kúıeýge shyǵyp, úıli-barandy bolyp, basyna dáýlet daryp, barsha muratyna jetipti. «Baq qarasa – Qydyr darıdy » degen támsil osydan qalǵan eken-mys».
Álbette, batadaǵy «Baq qarasyn, Qydyr darysyn» degen sózdiń túptórkini osyndaı ejelgi túsinikterge saıady. Baqtyń kózi magıalyq sıpatqa ıe bolsa, Zeńgi baba janary da dál sondaı kıeli ekendigi batada kórinis tabady:
Sharýanyń tórt piri – Zeńgi baba,
Mal berýge oıyń bolsa, maǵan qara! –
dep dámelenip, ótine sóıleıdi batagóı. Óıtkeni, sıyr túliginiń jebeýshisi Zeńgi baba da bekershilikte eshkimge nazar aýdara bermeıtin bolǵan. Eger onyń janary tússe, sol janǵa qısapsyz sıyr bitedi degen nanym bolǵan.
Bata osylaısha kóne tanymǵa taban tirep turǵandyqtan ol arbaýmen, tipti, qarǵyspen janasatyn tusy bar. Máselen, ony óte qadirli tulǵa batagóıdiń aıtýy, odan keıin Táńir, áýlıe-ánbıe, arýaqtardy jıi járdemge shaqyrýy – arbaýmen toqaılasyp tur. Batanyń ejelgi anyq aty alǵys ekendigi belgili. Demek áý basta alǵys qarǵysqa qarsy aıtylǵan nemese ekeýi qabattasyp ómir súrgen kezeń bolǵan. Buǵan batadaǵy myna sózder dálel:
E, Jylqyshy ata – Qambar,
Tórteýińniń yntymaǵyń bir bolsa,
Qarǵaıtyn kim bar?!
Qastyq qylǵan adamyń
Muratyna jetpesin.
Aıtsa – qarǵys, tıse – kóz,
Darymasyn, ótpesin!
Osylaısha keıde bata qarǵysqa týra qarsy baǵyttalady. Al keıbir mátinderinde qarǵystyń sózderi de júredi. Mysaly:
Bermeıtuǵyn sarańnyń
Eki qoly baılansyn.
Sóıtip, sory qaınasyn.
Bermegenniń jamanyn
Kór ishinde oılasyn…
Bul úıge qas saǵynǵan adamdy
Kóterip turǵan jer ursyn.
Aspandaǵy kók ursyn…
Alaıda, batada, negizinen, kóshpeli halyqtyń baı da baqytty shat-shadyman ómir-tirlik týraly túsinigi, keremet keleshek týraly arman-ańsary, aq tilegi aıtylady. Bir sózben aıtqanda, tamasha bolashaq týraly el qıaly, halyq ýtopıasy kórinis tabady. Mysaly:
Áýmın deseń maǵan,
Bata bereıin saǵan.
Altynnan bolsyn jaǵań,
Kúmisten bolsyn taǵań.
Kúrpildesin sabań…
Keleli túıeń qaptaǵan,
Qarataýǵa syımasyn.
Aqtyly qoıyń adaldan
Alataýǵa syımasyn,
Kókalaly kóp jylqyń
Kókshetaýǵa syımasyn,
Ul men qyzyń teń ósip,
Ulytaýǵa syımasyn…
Qudaıdyń ózi súıtip ońdasyn,
Bes júz saýlyq qozdasyn.
Seksen ingen botalap,
Segiz kelin qomdasyn.
Aıdap kelgen jylqyńnan,
Alpys aıǵyr azynasyn,
Batada ásireleý tásili orasan mol qoldanylatyndyǵy ǵylymda anyqtalǵan. Baqtashy halyq attyń taǵasyn esh ýaqytta kúmisten soqpaıtyny da belgili, biraq «kúmisten bolsyn taǵań» deý batanyń poetıkasy úshin jarasymdy. Sondaı-aq mal men basy ósip-ónip asqaraly taýlarǵa syımaı qalý – jeke bir adamnyń emes, jalpaq eldiń ǵana atqara alatyn sharýasy ekendigi haq. Biraq batada árdaıym osylaısha halyqtyń asqaq armany, sheksiz qıaly, muqalmaıtyn jigeri beınelenedi. Sonymen birge «qyryq, seksen, segiz, júz, myń» sıaqty sımvolıkalyq sandar da batada jıi qoldanylyp, ásireleýdi kúsheıtip turady.
Batada halyqtyń adamgershilik, izgilik, ar-ujdan týraly ǵasyrlar boıy jınaqtalǵan ósıeti dáriptelip, tálim-tárbıe beriledi. Máselen, batanyń tómendegi shýmaqtary naqylǵa aınalyp ketken deýge bolady:
Júzge jetsin túıeńiz,
Úsh júz bolsyn bıeńiz.
Álderińnen kelgenshe
Jyǵylǵandy kóterip,
Súringendi súıeńiz…
Aq bókendeı qoıly bol,
Or qoıandaı kózdi bol,
Adam tappas sózdi bol,
Patsadaı uldy bol!
…Qulynynda qaqpa,
Taı kúninde tartpa,
Qunanynda saqta,
Dóneninde bapta,
Bestisinde báıgege sal!
…Qıyndyq kórseń muqalma,
Aýyrlyq kórseń juqarma.
Qamqorshy bol kishige,
Úlkendi úlgi tut alǵa!
Túıindep aıtqanda, túpki tórkini sóz magıasyna baryp tireletin alǵys kóne janry keıin kele ıslam dininiń áserine ushyrap, «bata» atanyp, ózgeshe órnek taýyp, óris alǵan. Shamandyqty yǵystyrǵan álemdik din bata janryn óz múddesine ilkimdi paıdalanǵan. Sirá, osy janrdyń jańa qarqynmen damyp búginge jetýine batagóı tulǵasynyń qosqan úlesi az bolmasa kerek. Daryndy batagóı, shyn mánisinde, ejelgi úlgini totydaı qaıtalaýshy emes, ol eski dástúrge shabytty shaǵynda ystyq qan quıyp, jan bitirýshi. Buǵan ejelgi jyraýlardyń, bı-sheshenderdiń aıtyp ketken batalary kýá. Máselen, Jambyl aqynnyń S.Muqanovqa bergen:
Qudaıym osynaý úıge dýa bersin,
Tilderin dushpandardyń býa bersin.
Kelinniń balaǵynan bala saýlap,
Salpy erindi sary uldy týa bersin, –
[caption id="attachment_21551" align="alignright" width="304"]
Aqedil Toıshanuly[/caption]
degen batasy osy janrdyń naǵyz poetıkasyn ábden meńgergen maıtalmandyqtyń bir úlgisi. Demek bata janry jańasha túlep otyr. Shyn batagóı alqaly toptyń atynan ejelgi saryndardy sarnap aıtqanymen, ol kókeıine kelgen sáýleli oıdy qıýlastyryp, kóne úlgige qosyp jiberetindigin de eskergen jón. Sonymen bata fólklor men aýyz ádebıetin toǵystyryp turǵan erekshe ómirsheń janr deýge bolady. Ol, ásirese, táýelsizdik alǵaly beri qaıta jańǵyrýdy basynan keshirýde.
Derekkóz: "Egemen"
Aqedil Toıshanuly, Halyqaralyq Túrki akademıasy ǵylymı qyzmetkeri,
fılologıa ǵylymdarynyń kandıdaty.
