Belgili tarıhshy ómirden ótti

Dalanews 23 qar. 2016 06:23 456

Qazaqtyń qabyrǵaly azamaty, kórnekti tarıhshy ǵalym, qoǵam qaıratkeri Zardyhan Qınaıatuly qarashanyń 23-i kúni ómirden ótti. Qazaq tarıhy, Qazaqstan tarıhy, jalpy qazaq rýhanıaty úshin orny tolmas qazaǵa dýshar boldy.


Belgili saıasatker, qoǵam qaıratkeri, tarıh ǵylymdarynyń doktory, profesor Zardyhan Qınaıatuly 1940 jyly Mońǵolıanyń Qobda aımaǵy Qobda sumynynda ómirge kelgen.

Mońǵolıa memlekettik ýnıversıteti men Máskeý qoǵamdyq ǵylymdar akademıasyn bitirgen Zardyhan Qınaıatuly óziniń sanaly ǵumyryn basshylyq qyzmetterge, ǵylymǵa arnaıdy.

1975-1987 jyldary aralyǵynda Mońǵolıa Kásipodaǵy Ortalyq komıtetiniń hatshysy qyzmetin atqarady. 1990-1992 jyldary Mońǵolıa Úkimetiniń Vıse-premeri orynbasary jáne Mońǵolıa Parlamenti Tóraǵasynyń orynbasary qyzmetterin atqarǵan. Komýnıstik júıeden keıingi Mońǵolıanyń jańa Konstıtýsıasyn jáne sol elde júrgizilgen saıası-ekonomıkalyq reformalardyń quqyqtyq negizin jasaýshylardyń biri. Tashkentte Monǵolıanyń atynan konsýl qyzmetin abyroımen atqarǵan Zardyhan Qınaıatuly 1994 jyly Qazaqstanǵa qonys aýdarǵannan ómiriniń sońyna deıingi ǵumyryn Shoqan Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologıa ınstıtýty ınstıtýtyndaǵy ǵylymı qyzmetke arnaıdy. Tarıh ǵylymdarynyń doktory, profesor Zardyhan Qınaıatuly osy jyldar ishinde «Jylaǵan jyldar shejiresi», «Mońǵolıadaǵy qazaqtar», «Mońǵol ústirtin meken etken sońǵy túrik taıpalary», «Kóshpendilik ǵumyr» jáne t.b kóptegen tarıhı kitaptar jazyp, ult rýhanıatyna ólsheýsiz úles qosty. Atalǵan eńbekterden ǵalymnyń tereń bilimi, bıik óresi, temirqazyqtaı nyq prınsıpi aıqyn ańǵarylyp turady.

Qazaq eli táýelsizdik alǵan tusta Monǵolıa bıligi usynǵan bıik laýazymdy qyzmetti qarapaıym ǵylymı qyzmetkerlikke aıyrbastaýdyń ózi – ultyn súıgen úlken júrektiń qolynan keletin is bolsa kerek. El-jurty «Zaqań» atap qurmettegen Zardyhan Qınaıatulynyń sergek sanamen aıtylǵan saıası, ǵylymı oı-pikirleri qazaq, orys tildi qaýymnyń árdaıym nazarynda bolyp otyrǵanyn ǵalym-saıasatkerdiń ár jyldary bergen suhbattarynan kórýge bolady.

Zaqańnyń qandaı máselede bolsyn, baıyptap-saralaı otyryp, máımóńkelemeı anyǵyn aıtýdy súıetin minezin ózi osy bergen suhbattardan, ǵalamtor betterindegi ózge de materıaldardan birden sezinbeý múmkin emes.

Bıik qyzmetter atqaryp, el aldynda júrse de ómirde qarapaıym tirlik keshken Zaqańnyń bul qasıetiniń syry túp tamyrdaǵy tektilikte jatyr degen bolar edik. «Tegimdi meniń surasań, qalyń naıman nýynan» degendeı, qalyń qarakereıdiń aq naıman atasynyń beldi áýletinen tamyr tartqan Zaqań Monǵolıa qazaqtary tarıhyndaǵy áıgili tulǵa Qylań Qanjyǵalyulyna jıenshar bolyp keletini bar. Arǵy atalary Shyǵys Qazaqstan óńirinen patsha úkimetiniń jer máselesine baılanysty qysymy saldarynan qazirgi Shúı boıyna ótip, odan soń Qobda betke ornalasqan osy bir áýlettiń ǵana emes, bıyl shırek ǵasyr tolatyn, Monǵolıa qazaqtarynyń Atajurtqa bet burǵan kóshtiń de buıdasyn ustaǵan qadirli Zaqańnyń, Zardyqan Qınaıatulynyń jarqyn beınesi týǵan halqynyń júreginde máńgi saqtalary anyq.

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar