Shavkat Mirziiaev memlekettiń aiaǵyna oratylyp, reforma júrgizýge ári edel-jedel damýǵa kedergi keltiretin 3 keseldiń atyn atady.
Ózbek prezidentiniń pikirinshe, bular - biliksiz kadrler, korrýptsiia jáne ói-óresi taiaz basshylar. Osy úsheýi órlegisi, ózgergisi keletin bútin bir memlekettiń óne-boiyn ýlaýda. Bulardan basy bútin arylmai reforma týraly aitýdyń ózi ábestik.
Ekonomika ilgeri baspaidy, el janbaǵystan ózgeni oilamaidy. Tútiný túzý ushpaityn eldiń órkeniet kóshine ilesýi de ái, neǵaibyl. Tepse temir úzetin ózbek jastary jappai Reseige aǵylyp, memlekettiń memlekettik deńgeidegi jobalary ádirem qalady.
Sói degen Mirziiaev álgi úsh keselmen ózge sharýany shegere turyp, shyndap kúrespekshi. Osy málimdemeni jurtqa jariia etý úshin jýrnalistermen júzdesken ózbek basshysy memlekettiń damýyn tejep, reforma ataýlynyń qadirin ketirip bolǵan úsh keseldiń árbirine jeke-dara toqtalypty.
…
Eń birinshi ári asa ózekti másele – kadrler. Uzaq jyl boiy mektepke deiingi tálim-tárbie berý, orta bilim alý jáne joǵary bilimge jete kóńil bólinbegen. Eski júie bul salaǵa júrdim-bardym qaraǵan. Mektep oqýshylaryn maqta biznesine paidalanyp, qara jumysqa salǵan. Osy saladaǵy olqylyqtar saýatsyz kadrlardyń qalyptasýyna alyp kelgen, tiisinshe tutas memlekettiń potentsialyna nuqsan kelgen.
“Bilim salasynda kóz kórip, qulaq estimegen talai-talai soraqylyqqa kýá boldyq. Osy sebepti reforma júrgizip jatqan jaiymyz bar. Salanyń ón-boiyna «sińip» ketken kemshilikterdi tolyq tazalap, sonyń negizinde memleket múddesine jumys isteitin kózi ashyq, kókiregi oiaý kadr tárbielegimiz keledi.
Reforma tek bilim salasyn qamtymaidy. Biliktegi biik minberde otyrǵan ministrler, ákim-qaralarǵa reviziia júrgizýge kóshtik. Júktelgen jumysty ákete almai, qotpyrap júrgen ministrlerdi ornyn bosatýda”, – deidi Mirziiaev.
…
Ekinshi kesel - korrýptsiia. “Para alý men para berý bizdiń qoǵamnyń qan-tamyryna aralasyp ketken. Jurt jemqorlyqqa bilmei emes, bilip barady. Tabanyńnyń astyndaǵy qara jerdi bir teýip qalsań da jemqorǵa jolyǵasyń”, – deidi korrýptsiiany jeńe almai otyrǵanyn moiyndaǵan Mirziiaev.
Ózbek basshysy halyqqa tiesili sybaǵaǵa talasyp, halyqqa tiesili dúnieni talan-tarajǵa salǵan toiymsyz sheneýnikterge sońǵy márte eskertý jasady. Prezident shendi-shekpendilerdiń tek jeý kategoriiasymen oilaityn oi-óresin ózgertýden túk shyqpasyn túsingen syndy.
“Paraqorlyqtyń tamyryna balta shapqym keledi-aq. Korrýptsiiany túbirimen joiý aitýǵa ońai bolǵanmen, atqarýǵa aýyr is bolyp shyqty. Jyldar boiy jinaqtalǵan kesel batpandap kirip, mysqaldap shyǵady eken.
Bul elde sońǵy paraqordy abaqtyǵa qamamai, korrýptsiiaǵa qarsy kúresti toqtatpaimyz. Bul kirispesi ǵana. Jýyr arada Korrýptsiiaǵa qarsy qaýly kúshine enedi”, – degen Mirziiaev Ózbekstannyń tarihynda alǵash ret Korrýptsiiaǵa qarsy agenttik qurylǵanyn eske saldy.
Eski júieniń tusynda ábden batpaqqa batyp, korrýptsiianyń qainar bulaǵyna ainalǵan meditsina men qurylys salasyn jemqorlyqtan tolyq tazartqanyn aitty.
…
Úshinshi problema – memorgandarǵa basshylyq etetin jetekshilerdiń jetesizdigi. Kópshiliginiń óresi óte-móte tómen, bilim men patriotizmnen múlde maqurym, kisi mensinbeidi, ózi jetekshilik etetin organnyń jumysyna tiip-qashyp qaraidy, menedjerlik álýeti syn kótermeidi.
Memqyzmetkerlerdiń, sonyń ishinde belgili bir salaǵa jaýapty basshylardy súzgiden ótkizgen Mirziiaev basqarma basshylaryn kúrt quldyratyp, mahallaǵa jóneltip jatyr eken.
“Eldiń máselesin bilsin. Halyqtyń tynys-tirshiliginen qulaǵdar bolsyn. Halyqtan qashqaqtamasyn, kerisinshe qoiyn-qoltyqtassyn, muń-muhtajyn tyńdasyn. Mundaǵy maqsat osy. Jyly orynda otyrǵannan tájiribesi tolyspaidy. Jumsaq kreslo kisiniń minezin buzady...”, – degen Mirziiaev ózine baǵynyshty kadrlardy eldiń túkpir-túkpirine attandyryp, synaqtan ótkizbek.
“Úlken bolsyn, shaǵyn aýdan bolsyn árbir ólkeniń óz problemasy bar.
Jurtqa jany ashityn sheneýnik jan qinap jumys isteýi kerek. Jumystan ólgen adam joq.
Biliktegi azamattardyń halyqqa kózqarasy, jurtpen til tabysýy qazirgi kúnniń talap-údesine jaýap berýi qajet. Ókinishke orai memlekettik jumystyń otymen kirip, kúlimen shyǵyp júrgen adam az. Mynaý naǵyz memqyzmetker, eldiń qamyn kúittep, sózin sóileitin adal azamat deýge laiyqty mamandy saýsaqpen sanap alasyń. Barlyǵynyń oiy…
Álbette buǵan birinshi kezekte meni kinálaýyńyz múmkin. Hokimderdi (ákim-qara, red.) osy oryntaqqa otyrǵyzatyn men ǵoi. “Endeshe siz de aiyptysyz. Erteń abyroiyńyzdy tógip tynatyn adamdy bul qyzmetke qai betińizben ákeldińiz?” dep aitýǵa ábden quqyńyz bar. Alaida másele myna maǵan ǵana tirelip turǵan joq», – deidi ózbek basshysy.
Sói degen ol munyń sebebin ótkennen izdeý keregin, Kárimov bilik qurǵan 25 jylda kadr máselesine múlde kóńil bólinbegenin meńzepti.
“Bir oryntaqqa talasatyn bar bolǵany 10 kadrdyń ishinen jóni túzý degenin tańdap alamyn. Senim artqan adamyń “sengen ógizim sen bolsańnyń…” kerin keltiredi. 25 jyl boiy kadr máselesine kóńil bólgen joqpyz. Munyń bárin sonyń saldary”, – deidi Mirziiaev.
Ózbek basshysynyń aitýynsha el múddesi úshin kún-tún kóz ilmei ter tógýge ázir, aldymen abyroiyn oilaityn, paraqorlyqtan ada sheneýnikterdiń shoǵyryn qalyptastyrý úshin shamaly ýaqyt kerek. Sol kezde el de Mirziiaev qabyldaǵan sheshimderdiń nátijesin kóre bastaidy. Halyqtyń talaby men talǵamynan shyǵatyn kadrlar qalyptasqanda ǵana prezidenttiń qoly uzaryp, reformany júzege asyrý jeńildeidi.
…
Namanǵan oblysyna arnaiylap kelgen Mirziiaev osy jaily egjei-tegjeili aitty ári aimaq basshysyn ornynan alyp tastady.
Reforma tóńiregindegi jýrnalister saýalyna jaýap qatqan ózbek prezidenti aqparat ókilderin «eldegi tórtinshi emes, birinshi bilikke» teńegen eken.
Ázirlegen Dýman BYQAI
