Shavkat Mırzıaev memlekettiń aıaǵyna oratylyp, reforma júrgizýge ári edel-jedel damýǵa kedergi keltiretin 3 keseldiń atyn atady.
Ózbek prezıdentiniń pikirinshe, bular - biliksiz kadrler, korrýpsıa jáne óı-óresi taıaz basshylar. Osy úsheýi órlegisi, ózgergisi keletin bútin bir memlekettiń óne-boıyn ýlaýda. Bulardan basy bútin arylmaı reforma týraly aıtýdyń ózi ábestik.
Ekonomıka ilgeri baspaıdy, el janbaǵystan ózgeni oılamaıdy. Tútiný túzý ushpaıtyn eldiń órkenıet kóshine ilesýi de áı, neǵaıbyl. Tepse temir úzetin ózbek jastary jappaı Reseıge aǵylyp, memlekettiń memlekettik deńgeıdegi jobalary ádirem qalady.
Sóı degen Mırzıaev álgi úsh keselmen ózge sharýany shegere turyp, shyndap kúrespekshi. Osy málimdemeni jurtqa jarıa etý úshin jýrnalısermen júzdesken ózbek basshysy memlekettiń damýyn tejep, reforma ataýlynyń qadirin ketirip bolǵan úsh keseldiń árbirine jeke-dara toqtalypty.
…
Eń birinshi ári asa ózekti másele – kadrler. Uzaq jyl boıy mektepke deıingi tálim-tárbıe berý, orta bilim alý jáne joǵary bilimge jete kóńil bólinbegen. Eski júıe bul salaǵa júrdim-bardym qaraǵan. Mektep oqýshylaryn maqta bıznesine paıdalanyp, qara jumysqa salǵan. Osy saladaǵy olqylyqtar saýatsyz kadrlardyń qalyptasýyna alyp kelgen, tıisinshe tutas memlekettiń potensıalyna nuqsan kelgen.
“Bilim salasynda kóz kórip, qulaq estimegen talaı-talaı soraqylyqqa kýá boldyq. Osy sebepti reforma júrgizip jatqan jaıymyz bar. Salanyń ón-boıyna «sińip» ketken kemshilikterdi tolyq tazalap, sonyń negizinde memleket múddesine jumys isteıtin kózi ashyq, kókiregi oıaý kadr tárbıelegimiz keledi.
Reforma tek bilim salasyn qamtymaıdy. Bıliktegi bıik minberde otyrǵan mınıstrler, ákim-qaralarǵa revızıa júrgizýge kóshtik. Júktelgen jumysty ákete almaı, qotpyrap júrgen mınıstrlerdi ornyn bosatýda”, – deıdi Mırzıaev.
…
Ekinshi kesel - korrýpsıa. “Para alý men para berý bizdiń qoǵamnyń qan-tamyryna aralasyp ketken. Jurt jemqorlyqqa bilmeı emes, bilip barady. Tabanyńnyń astyndaǵy qara jerdi bir teýip qalsań da jemqorǵa jolyǵasyń”, – deıdi korrýpsıany jeńe almaı otyrǵanyn moıyndaǵan Mırzıaev.
Ózbek basshysy halyqqa tıesili sybaǵaǵa talasyp, halyqqa tıesili dúnıeni talan-tarajǵa salǵan toıymsyz sheneýnikterge sońǵy márte eskertý jasady. Prezıdent shendi-shekpendilerdiń tek jeý kategorıasymen oılaıtyn oı-óresin ózgertýden túk shyqpasyn túsingen syndy.
“Paraqorlyqtyń tamyryna balta shapqym keledi-aq. Korrýpsıany túbirimen joıý aıtýǵa ońaı bolǵanmen, atqarýǵa aýyr is bolyp shyqty. Jyldar boıy jınaqtalǵan kesel batpandap kirip, mysqaldap shyǵady eken.
Bul elde sońǵy paraqordy abaqtyǵa qamamaı, korrýpsıaǵa qarsy kúresti toqtatpaımyz. Bul kirispesi ǵana. Jýyr arada Korrýpsıaǵa qarsy qaýly kúshine enedi”, – degen Mırzıaev Ózbekstannyń tarıhynda alǵash ret Korrýpsıaǵa qarsy agenttik qurylǵanyn eske saldy.
Eski júıeniń tusynda ábden batpaqqa batyp, korrýpsıanyń qaınar bulaǵyna aınalǵan medısına men qurylys salasyn jemqorlyqtan tolyq tazartqanyn aıtty.
…
Úshinshi problema – memorgandarǵa basshylyq etetin jetekshilerdiń jetesizdigi. Kópshiliginiń óresi óte-móte tómen, bilim men patrıotızmnen múlde maqurym, kisi mensinbeıdi, ózi jetekshilik etetin organnyń jumysyna tıip-qashyp qaraıdy, menejerlik álýeti syn kótermeıdi.
Memqyzmetkerlerdiń, sonyń ishinde belgili bir salaǵa jaýapty basshylardy súzgiden ótkizgen Mırzıaev basqarma basshylaryn kúrt quldyratyp, mahallaǵa jóneltip jatyr eken.
“Eldiń máselesin bilsin. Halyqtyń tynys-tirshiliginen qulaǵdar bolsyn. Halyqtan qashqaqtamasyn, kerisinshe qoıyn-qoltyqtassyn, muń-muhtajyn tyńdasyn. Mundaǵy maqsat osy. Jyly orynda otyrǵannan tájirıbesi tolyspaıdy. Jumsaq kreslo kisiniń minezin buzady...”, – degen Mırzıaev ózine baǵynyshty kadrlardy eldiń túkpir-túkpirine attandyryp, synaqtan ótkizbek.
“Úlken bolsyn, shaǵyn aýdan bolsyn árbir ólkeniń óz problemasy bar.
Jurtqa jany ashıtyn sheneýnik jan qınap jumys isteýi kerek. Jumystan ólgen adam joq.
Bıliktegi azamattardyń halyqqa kózqarasy, jurtpen til tabysýy qazirgi kúnniń talap-údesine jaýap berýi qajet. Ókinishke oraı memlekettik jumystyń otymen kirip, kúlimen shyǵyp júrgen adam az. Mynaý naǵyz memqyzmetker, eldiń qamyn kúıttep, sózin sóıleıtin adal azamat deýge laıyqty mamandy saýsaqpen sanap alasyń. Barlyǵynyń oıy…
Álbette buǵan birinshi kezekte meni kinálaýyńyz múmkin. Hokımderdi (ákim-qara, red.) osy oryntaqqa otyrǵyzatyn men ǵoı. “Endeshe siz de aıyptysyz. Erteń abyroıyńyzdy tógip tynatyn adamdy bul qyzmetke qaı betińizben ákeldińiz?” dep aıtýǵa ábden quqyńyz bar. Alaıda másele myna maǵan ǵana tirelip turǵan joq», – deıdi ózbek basshysy.
Sóı degen ol munyń sebebin ótkennen izdeý keregin, Kárimov bılik qurǵan 25 jylda kadr máselesine múlde kóńil bólinbegenin meńzepti.
“Bir oryntaqqa talasatyn bar bolǵany 10 kadrdyń ishinen jóni túzý degenin tańdap alamyn. Senim artqan adamyń “sengen ógizim sen bolsańnyń…” kerin keltiredi. 25 jyl boıy kadr máselesine kóńil bólgen joqpyz. Munyń bárin sonyń saldary”, – deıdi Mırzıaev.
Ózbek basshysynyń aıtýynsha el múddesi úshin kún-tún kóz ilmeı ter tógýge ázir, aldymen abyroıyn oılaıtyn, paraqorlyqtan ada sheneýnikterdiń shoǵyryn qalyptastyrý úshin shamaly ýaqyt kerek. Sol kezde el de Mırzıaev qabyldaǵan sheshimderdiń nátıjesin kóre bastaıdy. Halyqtyń talaby men talǵamynan shyǵatyn kadrlar qalyptasqanda ǵana prezıdenttiń qoly uzaryp, reformany júzege asyrý jeńildeıdi.
…
Namanǵan oblysyna arnaıylap kelgen Mırzıaev osy jaıly egjeı-tegjeıli aıtty ári aımaq basshysyn ornynan alyp tastady.
Reforma tóńiregindegi jýrnalıser saýalyna jaýap qatqan ózbek prezıdenti aqparat ókilderin «eldegi tórtinshi emes, birinshi bılikke» teńegen eken.
Ázirlegen Dýman BYQAI
