Qazaqstandyq elektr energetıkasy Qaýymdastyǵy elektr energıasymen qamtamasyz etý naryǵyndaǵy qazirgi jaǵdaıǵa taldaý jasady. Olardyń aıtýynsha energetıkalyq nysandarǵa qoıylatyn ekologıalyq jáne qarjylyq mindettemelerge baılanysty atalǵan sektorǵa aıtarlyqtaı salmaq túsiretin ózgerister kútilip otyr. Bul jerde júzdegen mıllırad teńge qarajat quıýdy qajet etetin qosymsha júktemeler týraly sóz bolyp otyr. Ol shyǵyndy kommýnaldyq tarıfke qosylatyn bolsa elektr energıasy úshin tólemniń kúrt ósýine ákeledi deıdi QEQ. Bıyl sáýir aıynda elektr energıasynyń bólshek saýda naryǵyndaǵy ózgeristerine baılanysty tarıf zańdy tulǵalar úshin arzandady. Alaıda bul qýanysh uzaqqa sozylmaıtyn kórinedi.
Elektr energetıkasy sektoryndaǵy tarıf saıasaty boıynsha alańdaýǵa negiz bar. Taldaý kórsetkendeı, bıyl 1 sáýirden bastap energıamen jabdyqtaýshy jeke uıymdardy bólshek saýda naryǵynan shyǵarýdyń ózi ýaqytsha ǵana nátıje bermek. "Zańdy tulǵalar úshin elektr energıasynyń tarıfi tómendedi. Alaıda sektor úshin aldaǵy qarjylyq mindettemelerdi eskere otyryp, komýnaldyq tólemniń ósýin tejep turý uzaq ýaqytqa sozylmaıdy", - deıdi Qazaqstandyq elektr energetıkasy Qaýymdastyǵy basshysy Talǵat Temirhanov.
"Astana boıynsha zańdy tulǵalar úshin elektr energıasynyń tarıfi 18%-ǵa tómendeýi baıqalady. Bul el boıynsha tómendeýdiń eń joǵary kórsetkishi. Ortasha elektr energıasy úshin tólem zańdy tulǵalar úshin Aqmola, Túrkistan, Jetisý oblystary men Shymkent qalasynda 4,62-den 16%-ǵa deıin tómendedi. Almaty men Almaty oblysynda eń tómengi aıyrmashylyq 1,2% qurady. Osy rette tarıftiń tómendeýi ýaqytsha qubylys ekenin, kóp uzamaı elektr energıasy budan áldeqaıda qymbattaıtyndyǵyn atap ótkim keledi", - deıdi Talǵat Temirhanov.
Talǵat Temirhanovtyń aıtýynsha 1 shildeden bastap ekologıalyq zańnamanyń qarjylyq qamtamasyz etý jónindegi normalary kúshine enedi. Zań talabyna sáıkes birinshi sanattaǵy nysandardyń joıylýy múmkin. Osy rette birqatar energetıkalyq kásiporyndardyń arnaıy esep shottaǵy 30-32 mlrd teńge bir mezette tyrp etpeı "qatyp" qalýy boljanyp otyr. Sarapshy paıymdaýynsha komýnaldyq tarıfke eń ozyq qol jetimdi tehnıkany (EQT) engizýdiń shyǵyndaryn qosýǵa májbúr bolatyndyǵyn aıtyp otyr. Bul ekologıalyq talapqa 19 strategıalyq energıa nysany engen.
"Eger barlyq talaptarmen júretin bolsaq, onda elektr energıasy tarıfiniń ósýi ekologıalyq talaptardy oryndaý qyzmetine ǵana ketedi. Bul keminde jyl saıyn 50% quraıdy. Bul jerde jyl saıynǵy jóndeý shyǵyndaryn jáne otyn satyp alý men tasymaldaý shyǵyndarynyń ósýin esepke alynyp otyrǵan joq. Tek ekologıalyq sharalarǵa ketetin shyǵyndar ǵana esepke alynyp otyr. Eger memleket energetıkterdiń talaptaryn qanaǵattandyrýǵa daıyn bolsa, ekologıalyq is-sharalardy komýnaldyq tarıfke engizý boıynsha ony júzege asyrýǵa daıynbyz. Al atalǵan másele sheshilmegen jaǵdaıda, onda EQT engizý boıynsha reforma tek deklaratıvti jáne qarjylandyrý turǵysynan naqty iske asyrý oryndalmaı qalady", - dep atap ótti salalyq qaýymdastyq basshysy.
Eger tarıf jańa ekologıalyq jáne qarjylyq mindettemelerdi eskere otyryp túzetilmese energetıkter emısıalarǵa ruqsat alýda qıyndyqtarǵa tap bolady. Iaǵnı, kelesi jyldan bastap normaǵa sáıkes, saldardy joıýǵa qarjylandyrýdyń bolmaýy, energetıkalyq kásiporynnyń jumys isteýine tyıym salady. Salalyq qaýymdastyq basshysynyń aıtýynsha, bul jaǵdaıda energıa berýshi nysandar óz qyzmetin toqtatýǵa májbúr bolady.
"Qazir bizdiń aldymyzda óte mańyzdy táýekel tur. Qazirgi belgisizdik jaǵdaıdyń ózinde energetıkterge júktelgen qarjylyq qamtamasyz etýdi eskere otyryp, tarıfti rettep alý qajet. Zańǵa sáıkes energetıkalyq nysandardy jóndeý jumystary men jalaqymen qamtamasyz etý jáne stansalarǵa otyn satyp alý shyǵyndaryn eskere otyryp, tarıfti kóterý boıynsha ótinimder daıyndalýy kerek. Ótinimder 1 qyrkúıekke deıin qabyldanady. Osy aralyqta biz ekologıalyq mindettemelerdi tarıfke qosýdy nemese qospaýdy anyqtap alýymyz qajet. Eger biz ony qosatyn bolsaq, kelesi jyldyń 1 qańtarynan bastap Qazaqstanda elektr energıasy aıtarlyqtaı qymbattaıdy." - deıdi Temirhanov.
Qazaqstan elektr energıasy naryǵynyń 85%-yn qazaqstandyq elektr energetıkalyq Qaýymdastyǵy quraıdy. Búginde atalǵan Qaýymdastyq shyǵyny kóp ekologıalyq normalardyń kúshin joıýdy nemese ony keıinge qaldyrý boıynsha usynys hat daıyndady. Tarıftiń ósýin qaltasy kótere almaıtyn tutynýshy sıaqty energıa ınfraqurylymyn jańǵyrtýǵa qajetti qarjylyq júktemeni energıa óndirýshi kásiporyndardyń da jaǵdaıy kótere almaı turǵany anyq.
