Oblystaǵy ekologıalyq máselelerdiń qataryn aýanyń lastanýy jáne radıoakatıvti qaldyqtardyń keltirip jatqan zalaly, qoqysty óńdeýdiń birizdi júıesiniń joqtyǵy, Qonaev qalasy mańynda ornalasqan tozyǵy jetken káriz-tazartý stansasynyń jaǵdaıynyń múshkildigi jáne Balqash kóliniń ekologıasy syndy máseleler ekologıalyó ahýaldy qıyndatyp otyr.
Sondaı-aq, Qapshaǵaı sý qoımasynda da sheshimin tappaǵan máseleler bar. Aıtalyq, atalǵan aımaqta, sý deńgeıin birqalypta ustap turatyn qurylǵy atymen joq.
Tipti, Qapshaǵaıdaǵy sý deńgeıiniń tómendep, onyń azaıý faktorlary da tirkelgen. Basty sebep, bastaý sýyn shamadan tys paıdalaný, jáne sý qorǵaıtyn shekaranyń belgilenbegeni. Atalǵan túıitkilder elimizdiń bas ekologynyń nazaryna da ilikken-di.
QR Ekologıa mınıstriniń ózi basa mán bergen kezekti másele, Almaty oblysynyń ortalyǵy Qonaev qalasyndaǵy káriz júıesiniń sapasy syn kótermeýi.
Qazirgi tańda óńirdegi 5 birdeı aýdanda káriz tazartý qurylǵysy joq. Káriz júıesindegi qaldyqtar tazartylmasa, túıin tarqatylmaǵan jaǵdaıda munyń sońy úlken ekologıalyq kúıreýge alyp keleri anyq.
Kárizdiń qordalanǵan dúnıesine, aımaqtaǵy qoqys tastaıtyn zańdy polıgondardyń tapshylyǵy da ekologıalyq ahýaldy qıyndatyp tur. Bul másele oblystaǵy 3 aýdanǵa tikeleı qatysty.
Almaty oblysyndaǵy tabıǵat pen aýanyń aınalasyndaǵy ózekti máselelerdiń qatarynda sý resýrstaryda bar. Bul týraly bas ekolog ózi aıtqan bolatyn. Mınıstr myrza Almaty oblysy aýmaǵynda sý jelileri qaıta jóndeýden ótse, onda sýarmaly jerlerdi qalpyna keltirýge múmkindik týatynyn atap ótken edi.
– Bıyl Almaty oblysynda 670 shaqyrym sý arnasyn qaıta jańartý josparlanýda. Bul 12,5 myń gektar sýarmaly jerdi qalpyna keltirýge múmkindik beredi. Sondaı-aq, oblysta Dúnıejúzilik banktiń qarajaty esebinen Eńbekshiqazaq jáne Balqash aýdandarynyń 830 shaqyrym sý jelilerin qaıta jańartý jobasy iske asyrylýda. Nátıjesinde, 18 myń gektar sýarmaly jer qalpyna keledi, – degen bolatyn QR Ekologıa mınıstri Serikqalı Brekeshev.
Óńir ekologıasynyń jaı-kúıi oblystyq máslıhattyń tóńireginde de jıi qozǵalatyn máselege aınalǵany jasyryn emes.
Aımaq boıynsha qorshaǵan ortany qorǵaý men tabıǵat resýrstaryn paıdalaný isi maı shammen qaralyp, jyl basynan beri 57 sharýashylyq júrgizýshi sýbektileri tekserilgen.
Búgingi tańda oblysta ekologıaǵa zalal keltirýshilerdiń qarasy kóbeıip keledi. Quzyrly mekemeler olarmen kúres sharalaryn kúsheıtip, birshama aıyppuldy arqalatqan-dy.
– QR Ekologıalyq zańnamasyn buzǵany úshin laýazymdy, zańdy jáne jeke tulǵalarǵa 240 ákimshilik hattama toltyrylyp, jalpy somasy 105 615 522 teńge aıyppul salyndy. Onyń 225-i (100 225 297 tg) der kezinde aıyppulyn tólese, onynan (4 957 456 teńge) sot oryndaýshylary aıyppuldy májbúrlep óndiretin boldy. Jalpy somasy 432 769 teńge kólemindegi 5 aıyppul óndirilip jatyr (merzimi bar), – dedi oblystyq ekologıa departamenti basshysynyń orynbasary Gaýhar Ábilqasymova.
Almaty oblysynda ekologıany jaqsartyp, qorshaǵan ortany qorǵaý tóńireginde keshendi jumys jospary ázirlengen-di. Bas qujatqa sáıkes, oblys aýmaǵynda 2025 jylǵa deıin orman alqaptaryn ulǵaıtý maqsatynda 50 mıllıon aǵash egilmek. Qazirgi tańda óńirdegi memlekettik orman qorynyń jalpy aýdany 2,2 mln gektardy alyp jatyr. Aǵashtardy qyzyl jalynnan qorǵaý úshin 9 órt sóndirý stansasy jumys isteýde, onda jalpy sany 86 adam qyzmet etedi.
