Qazir Qazaqstanda ındýstrıaldy damý baǵdarlamasynyń úshinshi kezeńi júrip jatyr. 2025 jylǵa mejelengen baǵdarlamaǵa halqymyz aıryqsha úmit artyp otyr. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ındýstrıaldy damý baǵdarlamasy osyǵan deıingi qatelikterge boı aldyrmaı, jańa óndiris oshaqtaryn quryp, eksporttyq áleýetti arttyryp, turaqty jumys oryndaryn qurý kerek ekenin qadap turyp aıtqan bolatyn.
Indýstrıaldy damý baǵdarlamasynyń úshinshi kezeńinde óndiris kólemin arttyrý, suranysqa ıe taýar túrlerin kóbeıtý jáne óndiris oryndarynyń tehnologıalyq damýy men sıfrlandyrý salasyna kóshýdi kózdeıdi.
Qazaqstan úshinshi kezeńdegi ındýstrıaldy damý barysynda Garvard ýnıversıteti aıqyndaıtyn ekonomıkalyq kúrdelilik ındeksi boıynsha dúnıejúzi elderi arasynda 55 orynǵa kóterilýdi kózdep otyr. Ekonomıkalyq kúrdelilik ındeksi ekonomıkasynyń barlyq salasy qanshalyqty damyǵanyn aıqyndaıtyn kórsetkish. Iaǵnı, eldiń ekonomıkasy bir-eki salaǵa qarap qalmaýy kerek. Bizdiń jaǵdaımyzda munaı salasyna ekonomıkanyń baılanyp qalmaýyn aıtýǵa bolady.
Búginde elimizde ekonomıkany ártarptandyrýdyń mańyzy zor. Qazaqstannyń ekonomıkasy munaı men jer qazba baılyqtarǵa táýeldilikten qutylýy kerek.
Kúni keshe ǵana kórshimiz Reseı ózderiniń terıtorıasy arqyly Eýropaǵa eksporttalyp jatqan Qazaqstan munaı synyqty syltaý etip, tasymaldy toqtatyp tastaǵanyna kýá boldyq. Osyndaı jaǵdaılar oryn alǵan kezde el ekonomıkasy japa shekpeıtindeı deńgeıge jetýimiz kerek. Ol úshin ekonomıkalyq kúrdelilik ındeksine jaýap beretin ekonomıkanyń túrli salalaryn jedeldetip damytýymyz qajet.
Indýstrıaldy damý baǵdarlamasynyń arqasynda elimizdiń syrt elderge eksporttaıtyn taýar kólemi jyl ótken saıyn artyp keledi. Sońǵy jyldary Qazaqstannyń Qytaı, Ortalyq Azıa, EýrES pen EýroOdaq elderine jetkizetin taýardyń jalpy sany júzden asty.
Qazirgi tańda Qazaqstan muzdatylǵan et, úndik eti, áınek, motor maılaryn, júk jáne jolaýshylar vagonyn, dárilik zattar men túrli qyzmet túrlerin ózge elderge usynyp keledi. Indýstrıalandyrý kartasynyń arqasynda Qazaqstan quıma metaldar, sary fosfor, un, maqta maıyn óndiretin jetekshi el retinde álemge tanyla tústi.
Qolǵa alǵan jobalardyń bári birdeı sátti iske asypǵany da belgili. Bul rette shaǵyn avıasıa, planshet shyǵarý salasy tuıyqqa tirelgenin moıyndaýymyz kerek. Úkimet mundaı jobalardy der kezinde toqtatyp, óndiris barysyn basqa baǵytqa buryp, tyǵyryqtan shyǵýǵa kúsh salǵanyn bilemiz.
Osy rette ındýstrıaldy damý kezeńinde 4 myń shaqyrymdy quraıtyn kólik joly, 1700 shaqyrym temir jol salynǵanyn da aıta ketýimiz kerek. Infraqurylymdy damytpaı, óndiristiń alǵa qadam baspaıtyny belgili. Osyndaı qadaý-qadaý sharýalardy nazarǵa alatyn bolsaq, ındýstrıaldy damý baǵdarlamasy óz jemisin bere bastaǵanyn baıqaýǵa bolady. Osy qarqyndy joǵaltpasaq 2025 jylǵa deıin ekonomıkalyq kúrdelilik ındeksi boıysha da jaǵdaıymyzdy jaqsara túsýi bek múmkin. Ol úshin jatpaı-turmaı eńbek etimiz kerek.
