Qańtardaǵy oqıǵaǵa taǵy da toqtalǵan Prezıdent «Qarýly bandalar, qylmyskerler men opasyz sheneýnikter birigip, astyrtyn top qurdy. İshki jáne syrtqy jaýlarymyz ózara ymyralasyp, bılikti basyp alǵysy keldi. Qatań sheshim qabyldaýǵa týra keldi. Bul meniń prezıdenttik jáne perzenttik boryshym bolatyn» dedi.
Memleket basshysy jyl basyndaǵy qandy qaqtyǵysta qaza bolǵandardyń otbasylaryna jáne jaqyndaryna taǵy da qaıǵylaryna ortaqtasyp kóńil aıtty.
Jaqynda ǵana ataýy «Amanat» bolyp ózgergen bas partıa tóraǵalyǵynan bas tartatynyn málimdegen Qasym-Jomart Kemeluly budan bylaı «el prezıdentiniń týystaryna zańdy túrde memlekettik qyzmette jáne kvazımemlekettik sektorlarda laýazymdy qyzmet atqarýǵa tyıym salynady. Bul zańnama Konstıtýsıaǵa da engiziledi. Sonymen birge, oblys jáne qala ákimderin taǵaıyndaý erejesi de ózgeredi» dep málimdedi.
Joldaýdaǵy taǵy bir jańalyq – «Ulttyq quryltaıdyń» qurylýy jóninde. Qoǵamdyq ınstıtýt quramyna barlyq aımaq ókilderi engiziletin bolady. Oǵan el jaıynan habardar, azamattyq ustanymy berik qoǵam belsendileri tartylmaq.
Joldaýda qamtylmaǵan tustar az. Saıası reforma, saılaý úderisin jańǵyrtý, Quqyq qorǵaý ınstıtýttaryn kúsheıtý, Ata Zańymyzǵa engiziletin ózgerister, quqyqtyq teńdik, ekonomıka, óndiris, aýyl sharýashylyǵy, eldiń ákimshilik-aýmaqtyq qurylymyn jetildirý máselelerine qatysty naqty tapsyrmalar berildi.
Sonymen qatar, Q.Toqaev Joldaýda BAQ-nyń básekege qabiletin arttyrý jáne azamattyq qoǵam ınstıtýttarynyń rólin nyǵaıtý máselelerine erekshe toqtaldy.
«Otandyq aqparat quraldarynyń Qazaqstanda, óńirde jáne álemde bolyp jatqan úderister týraly óz kózqarasy bolýǵa tıis. Elimizdiń aqparattyq qaýipsizdigi, tipti ıdeologıalyq derbestigi osyǵan tikeleı baılanysty. Memleket ashyq aqparattyq keńistik pen suranysqa ıe ári pármendi aqparat quraldaryn qurýǵa aıryqsha nazar aýdarady. Buqaralyq aqparat quraldary bılik pen halyqtyń arasyndaǵy tıimdi baılanys arnasy bola otyryp, eldegi qordalanǵan máselelerdi kótere alady jáne kóterýge mindetti. Biraq, muny joǵary azamattyq jaýapkershilikpen jasaý kerek. Bizdiń qoǵamymyzdy ydyratý úshin syrttan beriletin tapsyrystarmen jumys isteýge nemese kóleńkeli qalamaqy úshin saıası klandardyń astyrtyn tartysyna qatysýǵa bolmaıdy. Jýrnalıser óz eline jáne azamattaryna shynaıy janashyr bolýǵa tıis. Buqaralyq aqparat quraldary bekerden beker «tórtinshi bılik» atanbasa kerek. Sol sebepti sizder jurttyń sanasy men sezimine yqpal etý máselesine muqıat qaraǵandaryńyz jón. Táýelsiz ári jaýapkershiligi joǵary buqaralyq aqparat quraldary bolmasa, qoǵamdy odan ári demokratıalandyrý múmkin emes ekenine senimdimin. Sondyqtan memlekettiń múddesin, qoǵamnyń suranysyn jáne medıasalanyń damý úrdisin eskere otyryp, BAQ týraly zańdy qaıta qaraý kerek». Tapsyrma naqty.
Sondaı-aq, Qazaqstannyń aldynda turǵan mindetter memleket pen úkimettik emes uıymdardyń tyǵyz yntymaqtastyqta jumys júrgizýin, azamattyq qoǵam ınstıtýttaryn júıeli túrde jańǵyrtýdy talap etetinin qozǵady. «Reformalardy ázirleý jáne ony júzege asyrý isine qoǵamdyq uıymdar men belsendi azamattardy barynsha tartý qajet. Sol úshin, eń aldymen, ulttyq jobalar men strategıalyq qujattardyń bári ashyq talqylanýyn qamtamasyz etý kerek. Bul másele boıynsha jasandy pikirtalas ótkizip, kózboıaýshylyq jasaýǵa bolmaıdy».
«Reforma jasap jatyrmyz degen ataq úshin ǵana reforma jasaýdyń eshkimge qajeti joq. Qaǵaz betinde ǵana júzege asyrylǵan, biraq shyndyqqa esh janaspaıtyn jalǵan tabystarǵa masattanyp otyratyn zaman kelmeske ketti. Halyqqa kópirme sóz, bos ýáde emes, kózben kórip, qolmen ustaýǵa bolatyn oń ózgerister kerek».
Prezıdent aıtqan jańa reformalar men ózgeristerdiń bárin sapaly iske asyrý úshin halyqtyń yntymaq birligi, senimi men qoldaýy qajet.
Ańsar ÓSERBAEV, Túrkistan oblysy Qoǵamdyq damý basqarmasynyń basshysy
