Qazaqstanda jyl saıyn 5,5 myń zańsyz qoqys úıindileri jınalady. Turmystyq qatty qaldyqtardy jınaýǵa arnalǵan qoldanystaǵy tarıf olardy joıýǵa ketetin shyǵyndardy aqtamaıdy. Elimizdegi qazirgi kúrdeli ekologıalyq ahýal jaıly búgin Ekologıa vıse-mınıstri Jomart Álıev aıtyp berdi. Ekologıalyq problemalardy sheshý quraly retinde kádege jaratý alymynyń qarajaty qoldanylady. ÓKM júıesi boıynsha qarjylandyrylǵan jobalardyń arqasynda QTQ óńdeý úlesi 2%-dan 24%-ǵa deıin ósti.
Qatty turmystyq qaldyqtardyń kólemi ósip kele jatqany – aıtarlyqtaı ekologıalyq qaýip tóndiredi, dep atap ótti ekologıa vıse-mınıstri. 2023 jyly ǵaryshtyq monıtorıń búkil el boıynsha 5533 ruqsat etilmegen qoqys úıindilerin anyqtady. Qaldyqtardyń 70%-y plasıkten, metaldan, shynydan jáne makýlatýradan daıyn ónimdi qaıta óńdep, kádege jaratýǵa bolatyn edi. Alaıda bul úshin qaıtalama shıkizatty jınaý men qaıta óńdeýdiń ınfraqurylymyn damytý qajet.
"Qaldyqtardyń negizgi túrleri boıynsha: shyny, plasık jáne makýlatýrany qaıta óńdeıtin qoldanystaǵy kásiporyndardyń qýaty óte tómen deńgeıde. Daıyn ónimdi alý úshin QTQ sapaly óńdeýdi qajet etedi jáne tıisti tehnologıalyq operasıalardy jolǵa qoıý kerek. Iaǵnı, QTQ jınaý men tereń suryptaýdy uıymdastyrý kerek. Úkimet qaldyqtardy basqarý salasyndaǵy jobalardy jeńildikpen qarjylandyrý tetigin bekitti", - dedi ekologıa vıse-mınıstri.
Ónerkásipti damytý qory arqyly kádege jaratý alymynan jınalǵan qarajattan 94 ekologıalyq jobany qarjylandyrý josparlanýda. Aqsha 3 jyldan 15 jylǵa deıingi merzimde, jalpy somasy - 232, 2 mlrd teńgege 3% jeńildikti syıaqy mólsherlemesimen beriledi. "Jasyl damý" AQ bólingen qarajatqa óńirlerde 49,2 mlrd teńge somasyna suryptaý jelilerin ornatý, 223 birlik qoqys shyǵaratyn tehnıkany, 2 050 birlik QTQ bólek jınaýǵa arnalǵan konteınerlerdi satyp alý, sondaı-aq 171,6 mlrd teńge somasyna qaıtalama shıkizatty jınaý jáne qaıta óńdeý boıynsha 45 jobany iske asyrý josparlanýda. ÓKM tetigi elimizde QTQ jınaý jáne qaıta óńdeý boıynsha ınfraqurylymdy kezeń-kezeńimen qurýdy jalǵastyrýǵa, sondaı-aq qoqys polıgondarynda qaldyqtardy kómý kólemin azaıtýǵa múmkindik beredi.
"Búgingi tańda qoqys shyǵarý úshin belgilengen tarıfter qaldyqtardy qaıta óńdep, kádege jaratý sıaqty operasıalarǵa jetkiliksiz. Sondyqtan, QTQ úshin qosarlanǵan tólemder eki ese deıtin paıym durys emes. Búkil álemde ÓKM qaǵıdaty birinshi kezekte ekonomıkanyń dál osy sektoryna memlekettik qoldaý kórsetýdiń tıimsizdigi men qajettiligine baılanysty qaldyqtardy jınaý men qaıta óńdeý salasyn jolǵa qoıýǵa baǵyttalǵan",- dep atap ótti Jomart Álıev óz baıandamasynda.
Osy ekologıalyq jobalardy iske asyrýdan kútiletin nátıje: QTQ suryptaý jáne qaıta óńdeý úlesin ulǵaıtý, sektorda 4,5 myńnan astam jańa jumys oryndaryn qurý, 46 mlrd teńge jeke ınvestısıalar tartý, sondaı-aq halyqtyń densaýlyǵy men qorshaǵan orta sapasyn jaqsartý. "Ýtılızasıalyq alymdy joıý eldegi ekologıalyq máselelerdi sheshýdi kesheýildetedi", - dep qorytyndylady vıse-mınıstr qoǵamdyq tyńdaýda.
