Qazaqstanda jyl saiyn 5,5 myń zańsyz qoqys úiindileri jinalady. Turmystyq qatty qaldyqtardy jinaýǵa arnalǵan qoldanystaǵy tarif olardy joiýǵa ketetin shyǵyndardy aqtamaidy. Elimizdegi qazirgi kúrdeli ekologiialyq ahýal jaily búgin Ekologiia vitse-ministri Jomart Áliev aityp berdi. Ekologiialyq problemalardy sheshý quraly retinde kádege jaratý alymynyń qarajaty qoldanylady. ÓKM júiesi boiynsha qarjylandyrylǵan jobalardyń arqasynda QTQ óńdeý úlesi 2%-dan 24%-ǵa deiin ósti.
Qatty turmystyq qaldyqtardyń kólemi ósip kele jatqany – aitarlyqtai ekologiialyq qaýip tóndiredi, dep atap ótti ekologiia vitse-ministri. 2023 jyly ǵaryshtyq monitoring búkil el boiynsha 5533 ruqsat etilmegen qoqys úiindilerin anyqtady. Qaldyqtardyń 70%-y plastikten, metaldan, shynydan jáne makýlatýradan daiyn ónimdi qaita óńdep, kádege jaratýǵa bolatyn edi. Alaida bul úshin qaitalama shikizatty jinaý men qaita óńdeýdiń infraqurylymyn damytý qajet.
"Qaldyqtardyń negizgi túrleri boiynsha: shyny, plastik jáne makýlatýrany qaita óńdeitin qoldanystaǵy kásiporyndardyń qýaty óte tómen deńgeide. Daiyn ónimdi alý úshin QTQ sapaly óńdeýdi qajet etedi jáne tiisti tehnologiialyq operatsiialardy jolǵa qoiý kerek. Iaǵni, QTQ jinaý men tereń suryptaýdy uiymdastyrý kerek. Úkimet qaldyqtardy basqarý salasyndaǵy jobalardy jeńildikpen qarjylandyrý tetigin bekitti", - dedi ekologiia vitse-ministri.
Ónerkásipti damytý qory arqyly kádege jaratý alymynan jinalǵan qarajattan 94 ekologiialyq jobany qarjylandyrý josparlanýda. Aqsha 3 jyldan 15 jylǵa deiingi merzimde, jalpy somasy - 232, 2 mlrd teńgege 3% jeńildikti syiaqy mólsherlemesimen beriledi. "Jasyl damý" AQ bólingen qarajatqa óńirlerde 49,2 mlrd teńge somasyna suryptaý jelilerin ornatý, 223 birlik qoqys shyǵaratyn tehnikany, 2 050 birlik QTQ bólek jinaýǵa arnalǵan konteinerlerdi satyp alý, sondai-aq 171,6 mlrd teńge somasyna qaitalama shikizatty jinaý jáne qaita óńdeý boiynsha 45 jobany iske asyrý josparlanýda. ÓKM tetigi elimizde QTQ jinaý jáne qaita óńdeý boiynsha infraqurylymdy kezeń-kezeńimen qurýdy jalǵastyrýǵa, sondai-aq qoqys poligondarynda qaldyqtardy kómý kólemin azaitýǵa múmkindik beredi.
"Búgingi tańda qoqys shyǵarý úshin belgilengen tarifter qaldyqtardy qaita óńdep, kádege jaratý siiaqty operatsiialarǵa jetkiliksiz. Sondyqtan, QTQ úshin qosarlanǵan tólemder eki ese deitin paiym durys emes. Búkil álemde ÓKM qaǵidaty birinshi kezekte ekonomikanyń dál osy sektoryna memlekettik qoldaý kórsetýdiń tiimsizdigi men qajettiligine bailanysty qaldyqtardy jinaý men qaita óńdeý salasyn jolǵa qoiýǵa baǵyttalǵan",- dep atap ótti Jomart Áliev óz baiandamasynda.
Osy ekologiialyq jobalardy iske asyrýdan kútiletin nátije: QTQ suryptaý jáne qaita óńdeý úlesin ulǵaitý, sektorda 4,5 myńnan astam jańa jumys oryndaryn qurý, 46 mlrd teńge jeke investitsiialar tartý, sondai-aq halyqtyń densaýlyǵy men qorshaǵan orta sapasyn jaqsartý. "Ýtilizatsiialyq alymdy joiý eldegi ekologiialyq máselelerdi sheshýdi kesheýildetedi", - dep qorytyndylady vitse-ministr qoǵamdyq tyńdaýda.
