Ustaz robot, ustaz propagandıst, ustaz...
Búgingi ustazdardyń jeke ómiri joq, robot sekildi. Orta jasqa kelgende aǵylshyn tilin úırenip, saıası máselelerdi urandatyp júrgen ustazda ózin-ózi jetildirý men otbasyna kóńil bóletindeı ýaqyty qaıdan bolsan?
Qazirgi Bilim mınıstrliginiń ustazdar qaýymyna qoıǵan talabyn esepke alyp baılam jasasań, ustazdyq qyzmet ońaı ári qıyn is pe dep ekiudaı kúıge túsesiń.
Oılańyzshy, jyl saıyn túrli reformamen betpe-bet kelip, solardy júzege asyryp jatqan ustazdyń jumysyn qalaı ońaı dep aıta alasyń? Aýyldy jerdegi orysshanyń ózin jetik bilmeıtin (jalpy, ustaz bir ǵana tilde sabaq bergeni durys qoı) ustazdy aǵylshyn, orys tilinde sabaq berýge májbúrleýdiń ne qajeti bar?
Iá, qazirgi zamannyń talaby boıynsha úsh tildi bilýdiń mańyzy zor ekenin túsinemiz. Biraq bizder bar talapty birden ustazdarǵa qoıyp, reformany nege ustazdardan bastaımyz? Osy jaǵy túsiniksiz.
Úkimet basyndaǵylar nege aldymen ózderi ózgermeıdi, reformany nege ózderinen bastamaıdy?
Saýsaǵyńyzdy búgip, Úkimet basyndaǵy mınıstrlerdiń qaısy úsh tuǵyrly tildiń talabyna sáıkes keletinin eseptep kórińizshi. Biren-sarany bolmasa, kópshiligi bul talaptyń údesinen shyǵa almaıdy. Mınıstrlerdiń kóbi aǵylshyn-orys tilin bilgenimen, qazaq tilin bilmeıtinin bes jasar bala da biledi. Al ákimder men depýtattar jaıynda áńgime qozǵaýdyń ózi artyqtaý. Sondyqtan, mınıstr bolýdan ustaz bolýdyń áldeqaıda qıyn ekenin baıqaısyń.
Sonda úsh tuǵyrly til kimge kerek? Ustazdar men oqýshylarǵa kerek pe? Iá, jastardyń aǵylshyn tilin bilgenine qarsylyǵymyz joq. Álem moıyndaǵan tildi bilip, tanym kókjıegin keńeıtýi qajet.
Úsh aıda til úırenýge bola ma?
Aǵylshyn tilinde balalarǵa sabaq berý – bul muǵalim úshin múlde basqa deńgeı ǵoı. Bilim mınıstrligindegi shendiler bul máseleni balalar úsh aı demalǵan jazǵy kanıkýlda sheship tastaýǵa umtylýda. Sonda ustazdar qaýymy demalysqa shyqpaı ma? Olardyń jeke ómiri, otbasy, tirligi joq pa?
Aǵylshyn tili mamany bolýǵa umtylǵan adam joǵary oqý ornyna túsip, bes jyl boıyna tildi meńgeredi. Qyrýar jumysy bar muǵalimge bir jazda aǵylshyn tilin úırenip, jańa oqý jylynda «sabaǵyńdy aǵylshyn tilinde júrgiz» dep talap qoıý – bul endi baryp turǵan k... zorlyq qoı.
Jaraıdy, óıtip-búıtip ustazdar aǵylshyn tilin (orys, qazaq tilin qaıda qoıamyz?) úırendi delik. Sonda olar kimge sabaq berdi. Ala jazdaı asyr salyp oınaıtyn balalar «ustazdarymyz aǵylshyn tilin meńgerip jatyr eken, biz de soǵan daıyn bolyp, aǵylshyn tilin meńgereıik» dep úsh aı demalysta jatpaı-turmaı aǵylshyn tilin úırenip ala ma? Joq, úırenbeıdi.
Osy bir jaıttan-aq úsh tuǵyrly tildi muǵalimderden bastaýdyń sońy sátsizdikke ushyraıtynyn baıqaýǵa bolady emes pe?
Úsh tildi meńgerýdi kimderden bastaý kerek?
Birden aıtaıyq, úsh tuǵyrly tildi birinshi kezekte Syrtqy ister mınıstrliginen bastaǵan jón shyǵar. Óıtkeni, olar ózge eldermen jıi jumys isteıdi. Búginde qazaq eliniń dıplomattary orys, aǵylshyn tilin jetik biletinine kúmán keltirmeımiz. Al qazaq tiline kelgende olardyń shorqaq ekenin ekiniń biri biledi.
Kúni keshe ǵana Eýrazıalyq ekonomıkalyq odaqqa Qazaqstan atynan Máskeýde ókildik etken – búgingi Ulttyq ekonomıka mınıstrimiz Tımýr Súleımenov syrtta júrip qazaq tilin umytyp qalǵanyn óz aýzymen aıtpady ma? Qazaq tilin umytyp qalǵanyn (adam biletin nársesin umytýshy ma edi?) Tımýrjan depýtattardyń aldynda moıyndady. Al qazaq tilin bilmeıtin qansha dıplomattarymyz bar? Ony bir Qudaı biledi.
Sondyqtan, Úsh tuǵyrly tildi birinshi kezekte elshilerden bastaǵan jón. Sodan keıin shetelge jıi shyǵatyn Úkimet músheleri úırenýi kerek. Odan keıingi kezekte ánuranymyzdy jıi shatastyratyn sportshylar tur.
Mine, úsh tildi aldymen osylar meńgerýi kerek. Aýylda asyq oınap, ózge eldiń azamatyn telearnadan ǵana kóretin oqýshyǵa úsh tildi úıretip ne utamyz? Sondyqtan, sińbirýge murshasy joq, ustazdarǵa til úırený týrasynda talap qoıý orynsyz dep esepteımiz.
Eger bul másele ustazdar men jas urpaqtyń qatysýynsyz sheshilmeıtin dúnıe bolsa, Bilim mınıstrligi aýyldarda aǵylshyn tilin úıretetin kýrstar ashsyn. Sol kezde aýyldaǵy muǵalim de, oqýshy da aǵylshyn men orys tilin úırenip alady. Soltústik oblystarda qazaqsha, aǵylshyn tilin úıretetin ortalyqtar ashý kerek. Al qalaly jerdegi aǵylshyn tilin úıretetin ortalyqtarǵa sýbsıdıa bersin. Buǵan Bilim mınıstrliginiń shamasy jete me? Árıne, jetpeıdi.
Úsh tuǵyrly tildi ustazdardyń bilimin jetildirý ortalyqtary arqyly júzege asyrý múmkin emes. Tutas bir Til komıtetiniń shamasy jetpeı otyrǵan máseleni pedagogıkalyq jumystary kóp ortalyqtardyń moınyna asa salýǵa bolmaıdy. Bul – úlken saıası másele.
Qazirgi tańda oqýshylardy bylaı qoıǵanda múıizi qaraǵaıdaı ǵalymdardyń ózderi sheteldiń ımpakt-faktorlyq kórsetkishi joǵary ǵylymı jýrnaldaryna ǵylymı maqalalaryn jarıalaı almaı basy qatyp júrgende, qarapaıym muǵalimderdiń aǵylshyn tilinde sabaq berip ketedi degenge sený qıyn.
N.ÁÝBÁKİR
