Ustaz robot, ustaz propagandist, ustaz...
Búgingi ustazdardyń jeke ómiri joq, robot sekildi. Orta jasqa kelgende aǵylshyn tilin úirenip, saiasi máselelerdi urandatyp júrgen ustazda ózin-ózi jetildirý men otbasyna kóńil bóletindei ýaqyty qaidan bolsan?
Qazirgi Bilim ministrliginiń ustazdar qaýymyna qoiǵan talabyn esepke alyp bailam jasasań, ustazdyq qyzmet ońai ári qiyn is pe dep ekiudai kúige túsesiń.
Iá, qazirgi zamannyń talaby boiynsha úsh tildi bilýdiń mańyzy zor ekenin túsinemiz. Biraq bizder bar talapty birden ustazdarǵa qoiyp, reformany nege ustazdardan bastaimyz? Osy jaǵy túsiniksiz.
Úkimet basyndaǵylar nege aldymen ózderi ózgermeidi, reformany nege ózderinen bastamaidy?
Saýsaǵyńyzdy búgip, Úkimet basyndaǵy ministrlerdiń qaisy úsh tuǵyrly tildiń talabyna sáikes keletinin eseptep kórińizshi. Biren-sarany bolmasa, kópshiligi bul talaptyń údesinen shyǵa almaidy. Ministrlerdiń kóbi aǵylshyn-orys tilin bilgenimen, qazaq tilin bilmeitinin bes jasar bala da biledi. Al ákimder men depýtattar jaiynda áńgime qozǵaýdyń ózi artyqtaý. Sondyqtan, ministr bolýdan ustaz bolýdyń áldeqaida qiyn ekenin baiqaisyń.
Sonda úsh tuǵyrly til kimge kerek? Ustazdar men oqýshylarǵa kerek pe? Iá, jastardyń aǵylshyn tilin bilgenine qarsylyǵymyz joq. Álem moiyndaǵan tildi bilip, tanym kókjiegin keńeitýi qajet.
Úsh aida til úirenýge bola ma?
Aǵylshyn tilinde balalarǵa sabaq berý – bul muǵalim úshin múlde basqa deńgei ǵoi. Bilim ministrligindegi shendiler bul máseleni balalar úsh ai demalǵan jazǵy kanikýlda sheship tastaýǵa umtylýda. Sonda ustazdar qaýymy demalysqa shyqpai ma? Olardyń jeke ómiri, otbasy, tirligi joq pa?
Jaraidy, óitip-búitip ustazdar aǵylshyn tilin (orys, qazaq tilin qaida qoiamyz?) úirendi delik. Sonda olar kimge sabaq berdi. Ala jazdai asyr salyp oinaityn balalar «ustazdarymyz aǵylshyn tilin meńgerip jatyr eken, biz de soǵan daiyn bolyp, aǵylshyn tilin meńgereiik» dep úsh ai demalysta jatpai-turmai aǵylshyn tilin úirenip ala ma? Joq, úirenbeidi.
Osy bir jaittan-aq úsh tuǵyrly tildi muǵalimderden bastaýdyń sońy sátsizdikke ushyraitynyn baiqaýǵa bolady emes pe?
Úsh tildi meńgerýdi kimderden bastaý kerek?
Birden aitaiyq, úsh tuǵyrly tildi birinshi kezekte Syrtqy ister ministrliginen bastaǵan jón shyǵar. Óitkeni, olar ózge eldermen jii jumys isteidi. Búginde qazaq eliniń diplomattary orys, aǵylshyn tilin jetik biletinine kúmán keltirmeimiz. Al qazaq tiline kelgende olardyń shorqaq ekenin ekiniń biri biledi.
Kúni keshe ǵana Eýraziialyq ekonomikalyq odaqqa Qazaqstan atynan Máskeýde ókildik etken – búgingi Ulttyq ekonomika ministrimiz Timýr Súleimenov syrtta júrip qazaq tilin umytyp qalǵanyn óz aýzymen aitpady ma? Qazaq tilin umytyp qalǵanyn (adam biletin nársesin umytýshy ma edi?) Timýrjan depýtattardyń aldynda moiyndady. Al qazaq tilin bilmeitin qansha diplomattarymyz bar? Ony bir Qudai biledi.
Sondyqtan, Úsh tuǵyrly tildi birinshi kezekte elshilerden bastaǵan jón. Sodan keiin shetelge jii shyǵatyn Úkimet músheleri úirenýi kerek. Odan keiingi kezekte ánuranymyzdy jii shatastyratyn sportshylar tur.
Mine, úsh tildi aldymen osylar meńgerýi kerek. Aýylda asyq oinap, ózge eldiń azamatyn telearnadan ǵana kóretin oqýshyǵa úsh tildi úiretip ne utamyz? Sondyqtan, sińbirýge murshasy joq, ustazdarǵa til úirený týrasynda talap qoiý orynsyz dep esepteimiz.
Úsh tuǵyrly tildi ustazdardyń bilimin jetildirý ortalyqtary arqyly júzege asyrý múmkin emes. Tutas bir Til komitetiniń shamasy jetpei otyrǵan máseleni pedagogikalyq jumystary kóp ortalyqtardyń moinyna asa salýǵa bolmaidy. Bul – úlken saiasi másele.
Qazirgi tańda oqýshylardy bylai qoiǵanda múiizi qaraǵaidai ǵalymdardyń ózderi sheteldiń impakt-faktorlyq kórsetkishi joǵary ǵylymi jýrnaldaryna ǵylymi maqalalaryn jariialai almai basy qatyp júrgende, qarapaiym muǵalimderdiń aǵylshyn tilinde sabaq berip ketedi degenge sený qiyn.
N.ÁÝBÁKIR
