Shákirtterin týǵan anasyndaı baýrap, ómir qıyndyqtary men qyzyqtaryn sezindirip aıalaýdan, mápeleýden jalyqpaǵan sanaly ómirin bala tárbıesi men bilimine arnaǵan ulaǵatty ustaz. Qashanda óz isine adaldyqpen berilgen, jańalyqty jatsynbaı qabyldaıtyn, shákirtiniń janyna nur quıyp, ómirdegi jol silteýshisine aınalǵan ustaz urpaq tárbıesi, ult bolashaǵy jaıynda az- kem syr bólisip, áńgimelesýdiń reti tústi.
– Jas urpaqtyń tárbıesi barlyq kezeńdede qoǵamnyń eń ózekti máseleleriniń biri bolady. Ol aldaǵy ýaqytta da eshqashan mańyzyn joımaq emes. «Bala eldiń bolashaǵy», sondyqtan urpaq tárbıesi barlyq qoǵam múshelerin alańdatýy tıis. Ár halyqtyń ulttyq qundylyqtaryn qundaqtap, urpaqtan-urpaqqa jetkizý máselesin kún tártibinen túsirmeýimiz qajet. Júsip Balasaǵunnyń :
«Bala bilim jolyn qýsa deseńiz,
Besiginde-aq bilim jolyn kórseńiz.
Bilim úıret sábıińe tarylma,
Ýyzdaıyn sútteı sińer qanyńa, – degen danalyq sózi qazaq halqynyń bala tárbıesine o bastan-aq oılanyp, qolǵa alǵanyn bildirse kerek. Bir ǵana besik jyrynyń ózi sábıdiń jan saraıyn baıytyp, arly da aqyldy, ádepti de ımandy bolyp ósýine kóp septigin tıgizeri haq.
«Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilersiń» degendeı ónegeli ustazdan jaqsy shákirt shyǵatyny sózsiz. Ǵylym ıesi de, ǵalym da, el qorǵaǵan batyr da, tilinen bal tamǵan aqynda, tegeýrini temir balqytqan jumysshy da, bári-bári ustazdan bilim alǵan, tálim úırengen. Sondyqtan ulaǵatty ustazdarǵa búkil adamzat balasy qurmetpen bas ıýi – basty paryz. Ómirge urpaq bergen analardy qalaı ardaqtasaq, sol urpaqty tárbıeleıtin ustazdardy da sondaı ardaqtaýymyz kerek.
Qazirgi tańdaǵy ómirdi saralaı kele, maǵan «biz jastardyń tárbıesine áli de óz dárejesinde jetildire almaı júrmiz-aý» degen oı keledi. Qazir jahandandyrý zamanyn aıaq bastyq, jan-jaqpen arlasýdamyz, jastar álemdegi eń ozyq bilim ǵylymdy boılaryna sińirip jatyr. Onyń barlyǵy durys. Biraq biz birnárseni umytpaýymyz kerek. Mysaly, búkil álem ekinshi Arıstotel, uly ustaz dep moıyndaǵan Ábý Nasyr ál-Farabıdiń «Tárbıesiz berilgen bilim – halyqtyń qas jaýy» degen sózi bar. Bilimi jan-jaqty bolǵany jaqsy. Biraq bilim tárbıemen ushtasyp jatsa ǵana ǵanıbet. Sondyqtan árbir ata-ana, mektep, muǵalimder qaýymy bilim berý isin tárbıege baýlýmen durys ushtastyrýdyń mańyzy zor.
– Bizdiń tárbıe degen túsinigimiz birjaqty. Shyn mánisinde, tárbıe – aqparattyq júıeni qabyldaı bilý tásili. Aqparat tasqyny arqyly adamdy tárbıeleýge, ıakı ony buzýǵa da bolady. Qundylyqtarǵa tárbıeleý – bir másele bolsa, qazir aqparattyq júıedegi tárbıe – basty másele. Osy zamanǵa, adamnyń kemeldenýine qajetti aqparattardy berýdiń tásilderin oılastyryp, sony júzege asyrý qajet. Qazaqtyń «kóp oqyǵanynnan emes, kóp toqyǵanynan sura» degen sózi osy oraıda oryndy aıtylǵan. Qazir kóp bilý emes, zerdeleý mańyzdy. Eń bastysy, qazaq halqy ult sanatynda máńgi saqtalyp qalǵanyn qalaımyn. Táýelsiz Qazaqstan memleketiniń irgesi myzǵymas, berik bolsyn.
Jánıa MYQTYBAEVA, Almaty qalasy, Alataý aýdany №164 jalpy bilim beretin mekteptiń muǵalimi.
