Áieldiń aitýynsha, otasqan tórt jylda kórgen qorlyǵym qalmapty. Enesi osyndai otbasyndaǵy zorlyq-zombylyqpen kúresip, áiel men bala quqyǵyn qorǵap júrgen belsendi eken málim boldy.
Arýjan joldasy Elnur Baimetovpen 2018 jyly otaý qurǵan. Ortalarynda qos qulynshaq bar.
– Bizdiki otbasy degen aty ǵana. Birge bolǵan jyldarymnyń barlyǵynda uryp-soǵýdan kóz ashpadym, – deidi Arýjan. Kelinshektiń aitýynsha, kórmegeni joq. Urǵan, soqqan, býyndyrǵan. 20 gradýs sýyqta balkonǵa qamap qoiǵan. Kóp jaǵdaiǵa janjalǵa otaǵasynyń shekten tys qyzǵanysh sebep bolady eken.
Sońǵy kezderi Arýjannyń joldasyn ony óz týysqandarynan da qyzǵanatyn deńgeige jetipti. Jelide taraǵan videoǵa da sondai jaǵdai sebep bolypty. jábirlenýshi Arýjan Baimetova
– Biz ekeýmiz meniń týystarymnyń shaqyrtýymen karaokege bardyq. Bir sátte men qolyma mikrofan alyp án shyrqai bastadym. Ekinshi mikrofondy kúieý balam, iaǵni, sińlimniń joldasy alyp qosyldy. Kúieýim dereý uialy telefonyma qorqytyp habarlama jiberdi. Kesh tarqap úige kelgende jedel saty esigi jabylmai jatyp meni ura bastady. Men jerge qulap qaldym. Biraq joldasynyń sol kúngi tómpeshi munymen bitpepti, – deidi jábirlenýshi Arýjan Baimetova.
Arýjannyń kúieýi ózderin úige jetkizip tastaǵan inisimen birge bolǵanyn aityp, áielin taǵy soqqynyń astyna alǵan. Biraq politsiia bul derekti eskermegen. Jalpy sol kúngi soqqydan kelinshektiń tórt birdei súiegi synyp, miy shaiqalǵan. Al enesi bolsa, bul bárimizdiń basymyzdan ótken jaǵdai dep jubatady eken.
– Onyń ata-anasy janjal ústinen túskende ony sabyrǵa shaqyrýǵa tyrysatyn. Anasy menimen óte kóp sóilesetin. Barlyǵy jaqsy bolady dep sendirdi. «Barlyq erler osylai urady, meni de urdy, meniń ájemdi de urdy» deitin. Men osy sózderdiń maǵan áser ete bastaǵanyn da baiqamai qalyppyn, – deidi Arýjan.
Sol sabyrǵa shaqyrǵan enesi Shymkent qalasyndaǵy belsendilerdiń biri eken. Dálirek aitqanda, balalar men áielder quqyǵyn qorǵaý jónindegi keńestiń tóraiymy. Uly jelini shýlatqannan keiin Gúlaiym Shuńǵaraeva áleýmettik jelidegi paraqshalaryn túgel óshirip tastaýǵa májbúr bolǵan.
Ózimen telefon arqyly tildeskenderge balasyn qoldamaitynyn aitqan.
– Bul jaǵdaidy qoldamaimyn. Biraq bul Astanada bolǵan oqiǵa. Tórt jarym jyl boiy balam men kelinim meniń qolymda turdy. Ol kezde qol jumsaý degen bolǵan emes, – deidi kúdiktiniń anasy Gúlaiym Shuńǵaraeva.
Áiel quqyǵyn qorǵap júrgen belsendiler mundai jaǵdaidyń kóptigin, biraq basym bóligi jabýly qazan kúiinde qalatynyn aitady. Jyl bastalǵaly tórt aida taǵy 300-den astam derek anyqtalǵan. Sondyqtan densaýlyq saqtaý ministrligi osy jyldyń maýsymynan bastap jańa júieni oilastyryp qoiypty. Endi jábir kórgen ár azamattyń deregi arnaiy kitapshaǵa tirkeledi.
– Birinshi maýsymnan bastap el boiynsha jańa jobany bastaimyz. Endi densaýlyq saqtaý uiymdaryna shaǵymdanǵan ár azamatty arnaiy jýrnalǵa tirkeimiz. Zorlyq-zombylyq, uryp-soǵý, jábirleý faktileri barlyǵy jazylady. Osylaisha tek qana turmystyq emes, barlyq zorlyq-zombylyqty anyqtaimyz, – deidi QR Densaýlyq saqtaý ministri Ajar Ǵiniiat.
Al lift ishinde áielin soqqyǵa jyqqan er adamǵa qatysty Qylmystyq kodekstiń 107 baby boiynsha densaýlyǵyna qasaqana ziian keltirý babymen qylmystyq is qozǵalǵan. Jigittiń ózi bostandyqta. Ony eshqaida ketpeý týraly qolhatpen jibergen. «Qalǵan aqparat tergeý múddesine bailanysty jariia etilmeidi» dep qysqa qaiyrdy tártip saqshylary. Al joldasynan zábir kórgen Arýjan Baimetova jaqyn kúnderi zańdy túrde ajyraspaqshy.
