Áıeldiń aıtýynsha, otasqan tórt jylda kórgen qorlyǵym qalmapty. Enesi osyndaı otbasyndaǵy zorlyq-zombylyqpen kúresip, áıel men bala quqyǵyn qorǵap júrgen belsendi eken málim boldy.
Arýjan joldasy Elnur Baımetovpen 2018 jyly otaý qurǵan. Ortalarynda qos qulynshaq bar.
– Bizdiki otbasy degen aty ǵana. Birge bolǵan jyldarymnyń barlyǵynda uryp-soǵýdan kóz ashpadym, – deıdi Arýjan. Kelinshektiń aıtýynsha, kórmegeni joq. Urǵan, soqqan, býyndyrǵan. 20 gradýs sýyqta balkonǵa qamap qoıǵan. Kóp jaǵdaıǵa janjalǵa otaǵasynyń shekten tys qyzǵanysh sebep bolady eken.
Sońǵy kezderi Arýjannyń joldasyn ony óz týysqandarynan da qyzǵanatyn deńgeıge jetipti. Jelide taraǵan vıdeoǵa da sondaı jaǵdaı sebep bolypty. jábirlenýshi Arýjan Baımetova
– Biz ekeýmiz meniń týystarymnyń shaqyrtýymen karaokege bardyq. Bir sátte men qolyma mıkrofan alyp án shyrqaı bastadym. Ekinshi mıkrofondy kúıeý balam, ıaǵnı, sińlimniń joldasy alyp qosyldy. Kúıeýim dereý uıaly telefonyma qorqytyp habarlama jiberdi. Kesh tarqap úıge kelgende jedel saty esigi jabylmaı jatyp meni ura bastady. Men jerge qulap qaldym. Biraq joldasynyń sol kúngi tómpeshi munymen bitpepti, – deıdi jábirlenýshi Arýjan Baımetova.
Arýjannyń kúıeýi ózderin úıge jetkizip tastaǵan inisimen birge bolǵanyn aıtyp, áıelin taǵy soqqynyń astyna alǵan. Biraq polısıa bul derekti eskermegen. Jalpy sol kúngi soqqydan kelinshektiń tórt birdeı súıegi synyp, mıy shaıqalǵan. Al enesi bolsa, bul bárimizdiń basymyzdan ótken jaǵdaı dep jubatady eken.
– Onyń ata-anasy janjal ústinen túskende ony sabyrǵa shaqyrýǵa tyrysatyn. Anasy menimen óte kóp sóılesetin. Barlyǵy jaqsy bolady dep sendirdi. «Barlyq erler osylaı urady, meni de urdy, meniń ájemdi de urdy» deıtin. Men osy sózderdiń maǵan áser ete bastaǵanyn da baıqamaı qalyppyn, – deıdi Arýjan.
Sol sabyrǵa shaqyrǵan enesi Shymkent qalasyndaǵy belsendilerdiń biri eken. Dálirek aıtqanda, balalar men áıelder quqyǵyn qorǵaý jónindegi keńestiń tóraıymy. Uly jelini shýlatqannan keıin Gúlaıym Shuńǵaraeva áleýmettik jelidegi paraqshalaryn túgel óshirip tastaýǵa májbúr bolǵan.
Ózimen telefon arqyly tildeskenderge balasyn qoldamaıtynyn aıtqan.
– Bul jaǵdaıdy qoldamaımyn. Biraq bul Astanada bolǵan oqıǵa. Tórt jarym jyl boıy balam men kelinim meniń qolymda turdy. Ol kezde qol jumsaý degen bolǵan emes, – deıdi kúdiktiniń anasy Gúlaıym Shuńǵaraeva.
Áıel quqyǵyn qorǵap júrgen belsendiler mundaı jaǵdaıdyń kóptigin, biraq basym bóligi jabýly qazan kúıinde qalatynyn aıtady. Jyl bastalǵaly tórt aıda taǵy 300-den astam derek anyqtalǵan. Sondyqtan densaýlyq saqtaý mınıstrligi osy jyldyń maýsymynan bastap jańa júıeni oılastyryp qoıypty. Endi jábir kórgen ár azamattyń deregi arnaıy kitapshaǵa tirkeledi.
– Birinshi maýsymnan bastap el boıynsha jańa jobany bastaımyz. Endi densaýlyq saqtaý uıymdaryna shaǵymdanǵan ár azamatty arnaıy jýrnalǵa tirkeımiz. Zorlyq-zombylyq, uryp-soǵý, jábirleý faktileri barlyǵy jazylady. Osylaısha tek qana turmystyq emes, barlyq zorlyq-zombylyqty anyqtaımyz, – deıdi QR Densaýlyq saqtaý mınıstri Ajar Ǵınıat.
Al lıft ishinde áıelin soqqyǵa jyqqan er adamǵa qatysty Qylmystyq kodekstiń 107 baby boıynsha densaýlyǵyna qasaqana zıan keltirý babymen qylmystyq is qozǵalǵan. Jigittiń ózi bostandyqta. Ony eshqaıda ketpeý týraly qolhatpen jibergen. «Qalǵan aqparat tergeý múddesine baılanysty jarıa etilmeıdi» dep qysqa qaıyrdy tártip saqshylary. Al joldasynan zábir kórgen Arýjan Baımetova jaqyn kúnderi zańdy túrde ajyraspaqshy.
