– Túrkistan qalasynyń ózi – uly qundylyq. Shahardaǵy Q.A.Iasaýı kesenesiniń tarıhı, arhıtektýralyq ári ǵylymı turǵyda máni óte zor. Túrkistanǵa kórshiles eldermen birge amerıkalyqtar da, eýropalyqtar da qyzyǵýshylyqpen qaraıdy.
Byltyr Túrkistan oblysy qurylyp, onyń ortalyǵy bolyp Túrkistan qalasy bekitilgenin bilesizder. Elbasynyń bul sheshimi óte durys bolǵanyn sarapshylar da, biz de kórip otyrmyz. Nursultan Ábishuly jýyrda óz suhbatynda Túrkistandy damytý týraly oı burynnan beri kókeıde júrgenin aıtqan edi. Demek, bul – ábden zerttelgen strategıalyq mańyzy bar sheshim deýge bolady.
Túrkistandy túrki áleminiń rýhanı ortalyǵyna aınaldyrýǵa tolyq múmkindik bar. Memleket basshylyǵynyń, óńirlerdiń, iri kompanıalardyń tikeleı qoldaýynyń arqasynda Túrkistan qazirdiń ózinde túrlenip jatyr. Aldaǵy 2-3 jyl kóleminde Túrkistan qalasy Qazaqstannyń maqtanyshyna ári jaýharyna aınalaryna senimdimin, – dedi oblys ákimi.
Búginde Túrkistanǵa kelýshi saıahatshylar sany arta túsken. Kıeli ári týrısik oryndarǵa aparatyn joldardy jóndeý, ınfraqurylymdy jaqsartý máselesi de nazarda turǵanyna toqtalǵan óńir basshysy týrızm salasy basym baǵytqa ıe ekenin málimdedi.
Sonymen birge Ó.Estaıuly BAQ ókilderi tarapynan qoıylǵan bala quqyǵyn qorǵaý, ındýstrıaldy aımaqtardy damytý, aýyl sharýashylyǵy, kásipkerlikti damytý, sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres, Arys qalasyn qalpyna keltirý, Túrkistandy kógaldandyrý jáne sýlandyrý baǵytyndaǵy ózekti suraqtarǵa jaýap berdi.
Túrkistan oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti
