«Túrkıa biraz jaqyn tanıtyn elim retinde alańdata bastady. Túrik parlamenti zorlaý faktilerinde jábirlenýshi 14 jastan asqan bolsa, qylmys jasaýshymen jas aıyrmasy 15 jastan artyq bolmasa eki jaqty úılendirip tatýlastyrý týraly zań jobasyn qarap jatyr.
Naqtyraq bylaı jazylǵan: «Eger jábirlenýshi men qylmysker nekede bolsa, quqyq buzýshy qylmys jasaǵanda jábirlenýshi basqa bireýge turmysqa shyqpaǵan, jábirlenýshige shaǵymdanbaǵan, qylmys jasalǵanda jábirlenýshi on tórt jasta bolǵan, eger jábirlenýshi men quqyq buzýshynyń on bes jastan asqan aıyrmashylyǵy bolmasa, sot isi toqtap, sot buzyldy; Sottalǵan jaǵdaıda úkimniń oryndalýyn keıinge qaldyrý týraly sheshim qabyldandy».
Bul, jábir kórgen áli boıjetpegen jasóspirim qyzdyń jan dúnıesine túsken jaranyń, travmanyń qunyn kók tıyn etip otyrǵan, gýmanızm sheńberinen tys jıirkenishti nárse.
Qazir kúntártibinde «ul balany da zorlaý faktileri bar, ony da úılendirý jolymen sheshesińder me?» degen pikirlermen narazylyq órship tur. «Atatúrik qurǵan zaıyrly el mundaı jaısyzdyqty zańyna engizbeıdi dep senem».
Túrkıanyń kámelettik jasqa tolmaǵandardy úılendirý jaǵynan Eýropada aldyńǵy orynda ekeni (qyzdarynyń 15 %-y 18 jasqa deıin turmysqa beriledi) týraly málimetti buǵan deıintalaı márte kózim shalǵanymen, asa mán bermep edik.
Deıturǵanmen, sońǵy birneshe aıdan beri álsin-álsin kún tártibine shyǵarylǵan «birtúrli» eldi dúrliktirdi. Eń aldymen, ol neǵylǵan «birtúrli zań» ekenine toqtala keteıik. «Ózin zorlaǵan erkekke turmysqa shyǵý» dep atalatyn zań jobasy kámelettik jasqa tolmaǵandardy zorlaǵan qylmyskerlerge jazadan jaltarýǵa múmkindik bermek.
Qazirgi tańda Túrkıa parlamenti osy zańdy aldyn ala maquldady. Jańazańǵa sáıkes, eger qylmysker eshqandaı kúsh kórsetpegen bolsa jáne «óz qurbanymen nekelesýge kelisken jaǵdaıda» oǵan «rahymshylyq jasalady». Túrkıa halqynyń buǵan qatysty pikiri ádettegideı ekige jarylyp tur. Atalǵan jaıtty synǵa alǵan sarapshylar bul bastama zańdastyrylǵan jaǵdaıda balalar men áıelderdi zorlaý faktisi eki eselenip, kámelettik jasqa tolmaǵandarǵa úılený jappaı beleń alady dep alańdaıdy.
Bul týraly qoǵam belsendisi Djem Karadaıy bylaı deıdi:
«Menińshe, álemdegi eń artta qalǵan elderge de jaraspaıtyn zań jobasy. Áıeldi nemese balany zorlaǵan qylmyskermen otaý qurý — soǵan uqsas qylmysty azaıtady, ıa bolmasa aldyn alady dep oılaý nadandyq der edim. 2005 jyldan bastap kúshin joıǵan osyndaı zań jobasyn ókinishke oraı qazir qaıtadan zańdastyrǵylary keledi. Biz, árıne, qoǵam belsendileri buǵan beıjaı qaramaımyz! Eger de AQ partıa alda-jalda sondaı áreketke bara qalsa, búkil Túrkıa halqy kóteriliske daıyn turǵanyn, qamdanyp otyrǵanyn aıtqym keledi. Biz ondaı zań jobasyna qarsymyz, onyń kúshine enýine de qarsymyz!».
Túrkıada qazirgi tańda 197 áıelder uıymy atalmysh zań jobasyna qatań túrde narazylyq bildirýde. Sondyqtan bolar, prezıdent Erdoǵan basqaratyn Ádilet jáne Damý partıasy atalǵan zańdy kúshine engizýdi keıinge qaldyrýdy usynǵanmen, joǵarydaǵydaı áıelder qoǵamdary men opozısıanyń qatań qarsylyǵyna sáıkes zańdastyra almaı otyr.
Negizinde, «Ózin zorlaǵan erkekpen úılendirý» zańy Túrkıada burynnan bar. Onyń kúshi tek 2005 jyly ǵana joıylǵan bolatyn. Sonyń ózinde, mundaı zańsyzdyqtar keı aımaqtarda «sharıǵat boıynsha nekelesý» degen jeleýmen áli de jalǵasýda. Osyny alǵa tartqan bılik 2016 jyldan bastap bul taqyrypty qaýzaýdan jalyǵar emes.
Qazirgi ýaqytta narazy toptar, ásirese opozısıalyq Respýblıkalyq halyq partıasy atalǵan zańdy kún tártibinen birjola alyp tastaýǵa úndeýde. Olar mundaı zań kámelettik jasqa tolmaǵandardy jynystyq maqsatta paıdalanýdy zańdastyrýǵa ákep soǵady degendi alǵa tartýda. Jalpy, bul máseleniń túrik aǵaıyndardyń talqysyna túskenine birneshe jyldyń júzi bolǵanyn da aıta ketý kerek.
Máselen, 2017 jyly Túrkıada «eger qorqytyp, kúsh qoldanbaǵan» bolsa, kámelettik jasqa tolmaǵandarmen jynystyq qatynasqa túskenderdi jazadan bosatatyn osyǵan uqsas zań usynylǵan bolatyn.
Ol ýaqytta da bul zań jobasy qoǵam tarapynan pedofılıany zańdastyrý retinde qabyldanyp, sondaı qyzý qarsylastan soń kún tártibinen alynyp tastalǵan edi. Sondaı-aq, BUU da Túrkıany «kámelettik jasqa tolmaǵandarǵa qarsy zańsyz qylmystyń jappaı beleń alýyna jol ashady» dep, eskertý jasaǵan bolatyn. Jalpy, sońǵy on jylda Túrkıada áıelderdiń jynystyq jáne fızıkalyq kúsh kórsetý faktilerine qatysty shaǵymdary 40 paıyzǵa artqan. Statısıka boıynsha, áıelder arasyndaǵy ólim-jitim sanynyń basym bóligi osyndaı kúsh qoldanýdyń kesirinen oryn alatyn kórinedi.
Erdoǵan qandaı ustanymda?
Túrkıa prezıdenti Rejep Taıyp Erdoǵan erler men áıelderdiń qoǵamda tek quqyqta ıe bolýy kerek týraly bastamaǵa qatań túrde qarsy. Ol tipti genderlik teńdik bastamasyn «tabıǵatqa qarsy» qubylys dep ataıdy. Kezinde baýyrlas eldiń prezıdentiniń áıelderdi jumys istemeı, onyń ornyna kem degende úsh baladan tabýǵa shaqyrǵany álemdik sarapshylardyń birtalaı talqysyna túsken edi.
Onyń «Jumys isteý úshin bala tabýdan bas tartqan áıel óziniń tabıǵı bolmysyna qarsy shyqqan bolyp sanalady» degeni de bar. Osynyń bárinen shyǵatyn qorytyndy: Atatúrik salyp ketken sara joldan aýytqyǵan prezıdenttiń túpki maqsaty osy oılaryn zańdastyrý sıaqty ma?..
Osy oraıda, taǵy da statıskaǵa súıensek, Túrkıadaǵy áıelderdiń 38 paıyzy ómirlerinde bir ret bolsa da, erler tarapynan fızıkalyq nemese jynystyq zorlyq-zombylyqqa ushyraǵan.
Túrkıada sońǵy on bes ishinde kámelettik jasqa tolmaǵan 542 821 qyzdyń nekesi qıylǵan. Bir ǵana 2018 jyly 15 jasqa jetpegen 167 qyzdyń nekesi qıylǵan. Túrkıada 15 jasqa jetpeı turmys qurǵandar 20 myńnan asady eken. Aıtyp aıtpaı ne kerek, búkil álem koronvırýs indetimen kúresip jatqanda túrik depýtattarynyń dál osy máseleni qyzý talqyǵa salǵany da qyzyq bolyp tur.
Buǵan alańdaǵan halyq ta ázirge áliptiń artyn baǵyp otyr. Bul – abyroıynan aıyrylǵan jetkinshekterdiń bolashaǵyna jasalyp jatqan jaǵdaı ma, álde sol jetkinshekterdiń bolashaǵyna balta shapqan pedofılderge jasalyp jatqan jaǵdaı ma? Ázirge túsiniksiz.
Janbota Aqbergenova
