Qulbek ERGÓBEK, túrkitanýshyǵalym, jazýshy:
«Topyraǵyn túrtip qalsań, tarıh bozdap qoıa beredi.»
– 2018 jyldyń 19 maýsymynda, ıakı byltyr men Reseı jerinde Altyn Ordanyń astanasy Batý-Saraıda júr edim. Elbasynyń baspasóz qyzmetiniń jetekshisi, jýrnalıs Aıdos Úkibaı maǵan telefon arqyly habarlasyp, súıinshi surady: «Túrkistan oblys bolatyn boldy, Prezıdentimizdiń jarlyǵy shyqty. Siz qaıda júrsiz? «Habar» arnasyna óz pikirińizdi bildirip, «Egemen Qazaqstanǵa» maqala jazsańyz. Olar maqalańyzdy shyǵarýǵa daıyn otyr» dep aıtty.
Sodan birden Atyraýǵa ushyp kelip, Aıdostyń tilegin oryndadym. Sol meniń maqalam: «Tarıhı ádilettiliktiń qalpyna keltirilýi» dep atalady. Nege bulaı dedim? Sóz joq, Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń jarlyǵy – Túrkistan oblysyn qurý, ortalyǵyn Túrkistan qalasy etip bekitý tarıhı sheshim. Onyń ústine, Altyn Ordanyń kezinde júzdegen, tipti myńdaǵan qala salynǵan. Astanasy – Saraıshyq Qazaqstan aýmaǵynda, astanasy – Saraı-Batý Astrahan oblysyndaǵy Selıtrennoe selosynyń qasynda tóbe bolyp jatyr. Odan keıingi qazaqtyń astanasy Syǵanaq, sosyn Túrkistan. Altyn Ordanyń kezinde Túrkistan oblys bolǵan qala. Elbasynyń jarlyǵyn qoldap, «Tarıhı ádilettiliktiń qaıta qalpyna keltirilýi» dep aıtýymnyń sebebi osynda.
Bir jyl ótti, qyzý tirlik. Túrkistandy oblys etý astanadaı qalany salǵan, halyqaralyq dárejedegi saıasatker Elbasy bastaǵan qaıratkerlerge asa qıyndyq etpegen bolar. Túrkistan – tek qazaq halqynyń ǵana qalasy emes, túrki halyqtarynyń rýhanı astanasy.
Sondyqtan Túrkistan jańartý, túletý ońaı emes. Túrkistandy jańartqannan jańa qalý jeńil bolar. Óıtkeni, bul Altyn Orda oblysynyń ortalyǵy bolǵan, onyń ár jaǵynda túrikterdiń bas qalalarynyń biri bolǵan. Keıingi jyldary qazaq handyǵynyń úsh ǵasyr astanasy bolǵan qala. Túrkistan osy kúnderi ǵajaıyp arheologıalyq landshaft. Topyraǵyn túrtip qalsań, tarıh bozdap qoıa beredi. Kóneden qalǵan kez kelgen murany, úlkendi-kishili dep qaramaı, kózdiń qarashaǵyndaı saqtaýymyz kerek. Bizde jańa ǵımarat salǵymyz kelse, Qoja Ahmet Iassaýı kesenesine mańaıyna aparyp tyqpalaý basym. Bul durys emes. Qazaqstannyń halyqaralyq dárejedegi abyroıyn ustap turǵan eki eskertkish bar. Bireýi – Qoja Ahmet Iassaýı, ekinshisi – Aısha bıbi kesenesi. Ekeýi IýNESKO arqyly qorǵalady.
Men 15 mamyrda IýNESKO-da baıandama jasadym. Sonda, aldymen qazaq halqy, odan keıin túrik halqy Altyn Ordanyń murageri ekenin aıtty. Túrkistannan XX ǵasyrdyń basynda Taıqazan men eki shyraǵdandy alyp ketti. Taıqazan elge qaıtaryldy. Al shyraǵandannyń bireýi Sankt-Peterbýrgte, ekinshisi Parıjdegi Lývr mýzeıinde tur. Túriktik mádenıet asa joǵary bolmasa, ulttyq sıpatqa ıe bolmasa fransýzder óz mýzeılerinde saqtamaǵan bolar edi.
Lývr degen álemdegi teńdesi joq mýzeı ǵoı. Bir jyldyń ishinde birsypyra jumys atqaryldy. Alda da qarqyn báseńdemeýi kerek. Biraq biz Túrkistannyń ultaraqtaı jeriniń ózine uly júrekpen qarap, abaı bolýymyz kerek. Túrkistandy túletý – ýaqytpen, qarqynmen júretin nárse emes. Bul halyqaralyq túriktik tutastyqtyń sımvoly ispettes. Sondyqtan buǵan asa jaýapty qaraý qajet. Bir jylda istelingen jumysqa túrkistantanýshy, ádebıetshi retinde kóńilim tolady. Alaıda, aldaǵy ýaqytta baıqap qımyldaýymyz kerek. Túrkistan – ulttyń uly mahabbatyna ıe boldym.
[caption id="attachment_20549" align="alignleft" width="427"]
Nurlan Orazalın[/caption]
Nurlan ORAZALIN, aqyn:
«Allanyń bizge bergen jalǵyz Túrkistany bar»
– Stýdent kezde Túrkistanda dúnıege kelgen jigitter aralasyp, birge dos-jaran boldyq. Shyn máninde solardyń barlyǵy da baqytty jandar. Ata-jurttyń qazyq qaqqan Túrkistan qalasyna kelgen saıyn aıaq-qolyń dirildeıtini ras.
Prezıdentimiz saılanǵanda birinshi qoldaǵan, qýattaǵan Túrkistan jurty bolatyn. Mine, bul kıeli shahardaǵy turǵyndardyń rýhanı myqtylyǵy. Eldegi eń belgili kompanıalardyń barlyǵy osy Túrkistanda qurlys jumysyn júrgizip jatyr. Bul aımaqtyń kórkeıip ketetiniń belgisi. Allanyń bizge bergen jalǵyz Túrkistany bar. Sol baılyǵymyz damysa qýanamyz. Túrkistan týraly óleńdi ózimiz úshin jazamyz, kitapty xalyq úshin jazarmyz.
Túrkistan oblysyndaǵy Arys qalasyndaǵy aýyr jaǵdaı arqamyzdy aıazdaı qarydy. Alashtyń jurtyn, qazaqtyń elin qatty qaıǵy-muńǵa batyrdy. Biz kútpegen nárse edi ǵoı – bul. Osy kezde Túrkistan óńiriniń ákimi Ómirzaq Shókeevtiń halqyn bir úlken birlikke shaqyryp, áreket jasaǵany, sýyt habar astanaǵa jetken kezde Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń arnaıy ushyp barýy, búkil eldiń jumylyp jatýy – ulttyq qaıǵyny kóterý úshin respýblıkanyń áleýeti jetetinin kórsetedi. Qur aıqaı-shý, daý-damaı eshkimge paıda bermeıdi. Óz qaıǵymyzdy ózimiz jeńýimiz kerek. Qaıǵyny jeńýdiń eń basty kúshi – ishki birlik. Zıaly qaýym mundaı sátte qalys qalǵan emes. Qolynan kelgenshe Túrkistan jurtshylyǵyna kómegin berdi.
Marhabat BAIǴUT, jazýshy: «Bes-on jyldyń bederinde Túrkistan túlep shyǵady»
– Tarıhı taǵylymy tereń, tańǵajaıyp jańalyqtar eldiń, ulttyń, halyqtyń ata-babalar amanatyna degen adaldyǵynan, Elbasynyń bolashaqty boljaı bilgen kóregendiginen týyndap otyr. Ózgeshe ózgeristerdiń bárin altyn qursaqty aımaqtyń halqy rýhanı jańǵyrýdyń naqtyly nátıjeleri retinde baǵalaýda. Óńirińizdiń órisi keńeıdi. Ómirińizdiń óresi bıiktedi. Tereń túsingen, túısingen, sezingen jandarǵa tap osylaı, árıne.
Álbette, Astanaǵa kósherde Alataý baýraıyndaǵy arý Almatyny qımaǵandaı, shyraıly shýaqty, jyly da jaıly Shymkentti qımaıtyndar da az deı almaımyz. Ony aıtasyz, Ońtústik Qazaqstan oblysy deıtuǵyn ataýdy da qımaı júrgender kóp. Ondaı-ondaı baýyrlarymyzdy da túsinýge ábden bolady. Qımastyq – qasıetti sezim.
Alaıda Alash ardaqtylary, olardan burynǵy baǵzydaǵy babalar tý etip kótergen Túrkistandaıyn tekti uǵym – uly uǵym! Túrkistan degende Túrki qaǵanaty, túrki jurty, túrki álemi, túrkilik tegimiz, túrkilik túbirimiz, túrkilik tamyrymyz qanymyzdy qozdyryp, rýhymyzdy asqaqtatpaǵy abzal. Rýhanı jańǵyrýymyz tekten, túbirden, tamyrdan qaınap, qaınarlanbaǵy lázim-dúr.
Túrkistan oblysynyń qurylýy tek Túrkistan qalasy men shahar tóńireginde turatyn jurtshylyqtyń ǵana emes, ulystyń uıytqysy, altyn qursaqty aımaq, qazaqylyqtyń qaımaǵy buzylmaǵan ólke atanǵan óńir halqynyń qala berdi tutas qazaqtyń, túgel túrkiniń qýanyshy! Taıaýdaǵy bes-on jyldyń bederinde Túrkistan túlep shyǵa keledi. Birlik pen yntymaqty, tatýlyq pen turaqtylyqty kózdiń qarashyǵyndaı saqtaı bilsek, jumyla jumys istesek, el men jer taǵdyryna joǵary jaýapkershilikpen qarasaq bolǵany. Táýelsizdiktiń árbir jyly Túrkistan oblysy úshin jeńis pen jetistikke toly. Óıtkeni keńestik kezeńde aıtýǵa tyıym salynǵan, ulttyq qundylyqtarymyz ben rýhanı dúnıelerimiz qaıta jańǵyryp, ortamyzǵa oraldy. Beligili jazýshy Marhabat Baıǵut ol kezderde halyq Otyrar men Túrkistandy, Arystanbab pen Iasaýıdi aıtýǵa, olarǵa zıarat jasaýǵa qorqatyn.
Dıhan QAMZABEKULY, alashtanýshy ǵalym:
«Túrkistan – tarıh pen búgingi zamandaǵy rýhanı baılanysty úılestirdi»
– Zıaly qaýym, ásirese, tarıhty jaqsy biletin azamattar Túrkistan ataýyna, oblystyń ataýynyń jańǵyrǵanyn jaqsy qabyldady. Bul ýaqyty jetken jáne Táýelsizdik talaptaryna jaýap beretin sheshim. Óıtkeni, munyń úsh-tórt negizi bar. Maǵjan aqyn aıtqandaı: «Qarashańyraqqa ıe bolyp qalǵan qazaq halqynyń» jańa zamandaǵy, jańa álemdegi Qazaqstannyń bet-perdesin, ustanymyn kórsetedi.
Ekinshi jaǵdaı, biz «Rýhanı jańǵyrý» dep jatyrmyz. Tarıh pen ulttyń arasyndaǵy baılanysty anyqtaıdy. Sebebi, bizdiń oblystardyń ataýy jasyrýyp qajeti joq, Qazaqstannyń búgingi aýmaqtyq bólinisi báribir de keńestik bóliske sáıkes keledi. Ońtústik Qazaqstan, Soltústik Qazaqstan, Batys Qazaqstan, Shyǵys Qazaqstan degen sekildi.
Árıne, bir kezderi shekaramyzdy anyqtaý kerek boldy, sol kezde mańyzdy bolǵan shyǵar. Men talaı jerde aıtyp júrmin, oblystardyń ataýyn burynǵy tarıh attarymen qoısaq degen. Mysaly, Ortalyq Qazaqstan – Ulytaý, Batys Qazaqstan – Saraıshyq, Shyǵys Qazaqstan – Altaı oblysy bolýy kerek. Sol kezde ekiarada baılanys bolady. Tarıh pen búgingi zamandaǵy rýhanı baılanysty kórsetedi. Kezinde túrli formatta osyndaı usynys berilgen de edi.
Úshinshiden, «Túrkistan» ataýy – Túrkistan qalasynyń mártebesi. Turan zamannan bergi búgin zamanǵa deıin tarıhı belesterin anyqtaıdy. Soǵan ekpin túsiriledi. Bul turǵydan da zıalylar durys qabyldaıdy dep oılaımyn.
Tórtinshiden, Túrkistan jańǵyrǵan túrki dúnıesi. Jańǵyrǵan dúnıe – úlken uǵym, jańǵyrǵan dúnıe – ınovasıa, tarıhqa durys qaraý, ǵylym-bilimge jaýapty bolý. Osynyń bári de Túrkistannyń ataýymen jaqsy bir kezeńdi bastaımyz ba degen oı-nıet bar.
Jalpy, Túrkistannyń jańǵyrýy, Túrkistan ıdeıasynyń kóterilýi túrki dúnıesine de jaqsy áserin tıgizedi. Túrkistan oblysynyń paıda bolýy tarıhshylarǵa, jalpy qoǵam tanýshylarǵa jańa mindet júkteıdi. Sondyqtan, árıne, jumys kóp. Qalanyń sáýleti, qurlysynyń barlyǵy da tarıhı negizde, Ortalyq Azıanyń mádenıetiniń negizinde jasalýy kerek. Túrkistannyń tutastyǵyna baǵyttalǵan jańa ǵylymı jobalar kerek. Sol arqyly Ortalyq Azıa eshqashan bólinbeıdi, aǵaıynbyz degen dúnıeni ustanamyz. Túrkistannyń oblys ortalyǵyna aınalýy Ortalyq Azıanyń eshqashan dúrdarazdyqqa barmaıtyndyǵyna, bólinbeıtindigine naǵyz qazyq bolady.
Myrzataı Joldasbekov, ǵalym:
«Túrkistannyń orny astanadan da bıik»
– Túrkistannyń orny kerek bolatyn bolsa, astanadan da bıik. Óıtkeni, Nur-Sultan qalasy – Qazaqstannyń astanasy bolsa, Túrkistan – búkil túrki áleminiń astanasy. Baǵzy zamannan beri Alataý men Qarataýdyń ortasy búkil túrki dúıesiniń ortalyǵy bolǵan.
Mysaly, oǵyzdar, qypshaqtardyń mekeni. Asyl armandar, úlken shyǵarmalar týǵan jer. Máselen, Qorqyt babamyz da sol jerde Syrdyń boıynda dúnıege kelgen. Anaý bir jyldary Ortalyq komıtette jumys istep júrgen kezimde Túrkistannan turatyn halyqtan bir aryz tústi. Bul 90-jyldardyń basy kezi bolatyn. Ol hatta: «Mynaý Túrkistan – ózbek qalasy» bolyp barady dep jazylǵan. Sosyn Prezıdent maǵan tapsyrma berdi. «Sen baryp, óz kózińmen báriń kórip, mán-jaıyn bilip qaıt» dep aıtty. Shynynda da, kafeler, ashanalar bári ózbekshe bolyp ketken.
Taǵamdarynan bólek, qoıylatyn mýzyka da basqasy da ózbek tilinde bolyp ketken. Elmen sóıleskende de osyndaı áńgimeni estidim. Sosyn kelgen soń, jaǵdaıdy Prezıdentke baıandadym. Ol kisimenen ne isteımiz dep surady. «Qıatyn bolsańyz, Qyzylordadan eki aýdan, Ońtústik Qazaqstannan eki aýdan, Jambyl oblysynan eki aýdan qosyp berińiz de jańa oblys retinde ashyńyz. Ortalyǵy – Túrkistan qalasy bolsyn» dedim.
Árıne, basynda respýblıkalyq búdjetke telmirip otyratyn, dotasıalyq oblys bolatynyn, biraq keıin jetilip ketetinin de aıttym. Sonda Elbasy oılanyp otyryp: «Aıtyp otyrǵanyń durys qoı, biraq munyń óz ýaqyty keledi» degen edi. Mine, pisilip-jetilip, ýaqyty keldi. Ol kezde Túrkistandy damytatyn Qazaqstannyń aqshasy da joq edi, qazynanyń qaltasy tesik bolatyn. Qazir, qudaıǵa shúkir, Qazaqstan jetildi, Túrkistandy jan-jaqtan kóteretin múmkindik bar. Sóıtip, Túrkistannyń bolashaǵy óte kúshti, zor.
Eń basty, damıtyn salasy – týrızm. İrgesinde, syrdyń boıynda Qorqyt ata jatyr. Sol Qorqyt atanyń basyna úlken kompleks salyp, Túrki memleketteriniń basshylaryn jınaý kerek. Máselen, naýryz mereksinde shaqyryp jiberse...
Olar Qorqyt atanyń basyna bir tún zıarat etip túnep, erteńinde tańerteńinde Túrkistanǵa kelý kerek. Onda Qoja Ahmet Iassaýıdyń basyna baryp, áriqaraı naýryz merekesin toılap ketetin de bolý kerek. Sonda bul túrki halyqtarynyń prezıdentteriniń basyn qosatyn úlken qala bolatyn edi. Túrkistanda bas qosyp tarasyp tursa, berekemiz artyp, týystyǵymyz búginnen de bekı túser edi. Túrkistan – úlken mádenıet ortalyǵyna, saýda ortalyǵy aınalady. Oǵan eshqandaı kúmán joq.
