Nurken Óteýil, Q. Qýanyshbaev atyndaǵy Memlekettik akademıalyq qazaq mýzykalyq drama teatrynyń akteri, QR Eńbek sińirgen qaıratkeri:
Árbir óner ıesi úshin Túrkistannyń alar orny erekshe
– Árbir óner ıesi rýhanı baılyqty qashanda joǵary qoıady. Onyń tula boıy tunǵan sezim bolǵandyqtan rýhanı azyqqa qashanda muqtaj. Keıde qoǵam óner adamdaryn túsinbeı de jatady. Sondyqtan bul sala ıeleri kópshilikten ózgeshe. Árbir óner ıesi úshin Túrkistannyń alar orny erekshe. Onyń ár kirpishi tunǵan tarıh, ár tóbesi bir dastan. Qoınaýy qazyna, dalasy mol mura sanalatyn shahar ultymyz úshin de asa qadirli. Qazaq handyǵynyń astanasy bolǵan, túrki jurty úshin rýhanı-mádenı orda atanǵan qalada Qoja Ahmet Iassaýı kesenesi ornalasqan. H ǵasyrda salynǵan Shyǵys monshasy da qalaǵa erekshe kórik berip tur. Alǵashqy myń jyldyqtan beri kele jatqan Túrkistan Qazaqstan tarıhynda eń kóp kezdesetin bekinis, shahar desek artyq bolmas. Ondaǵy ásem sáýletti nysandardyń ózi bir erek. Qalada júrgende ózgeshe sezimge bólenip, orta ǵasyrdyń altyn kezeńinde kún keshkendeı bolasyń. Osy kúnge deıin qalanyń logıstıka jáne servıs máseleleri týraly jıi estıtinmin. Qalanyń oblys ortalyǵy bolyp, Túrkistan oblysy dep qaıta atalýy sol oqylyqtardy joıady dep oılaımyn. Kórikti saıabaqtar menen aleıalar, oıyn-saýyq ortalyqtary da boı qajet dep esepteımin. Sózsiz, qala óziniń tarıhı beınesin joǵaltpaýy tıis. Sodan qalar qala ulttyq naqyshta qaıta túlep, kóne nysandar restovrasıadan ótpek. Degenmen, zaman talabyna saı sáýlet ǵımarattary da artyqtyq etpeıdi. Qazaqstannyń ár oblysy da túrli nysandar salyp bermek eken. Bul halqymyzdyń birligin tanytady.
Qalada jańa Halyqaralyq áýejaı qurylysy júrgizilýde eken. Ol alys-jaqyn shet elge shyǵýǵa múmkindik bermek. Bul degenemiz aldaǵy ýaqytta alys elderdegi týrıserge de jol ashylmaq. Degenmen, bastysy shahardyń óz atyna laıyqty bolǵanyn qalaımyz. Sebebi Túrkistan - túrki dúnıesiniń altyn besigi, qaınar ordasy, baǵa jetpes baılyǵy dep bilemin.
Qýandyq Qystyqbaev, teatr jáne kıno akteri, QR Eńbek sińirgen qaıratkeri:
Túrkistan jer beti tańdaı qaqtyrar qalaǵa aınalaryna senimim mol
– Tarıhta Iassy, Shavgar atanǵan Túrkistan kóne qalalardyń biri. Ol halqymyz úshin ǵana emes, jalpy túrki jurty úshin qasıetti sanalady. Jylda on myńdaǵan adam Túrkistan qalasyna Qoja Ahmet Iassaýı kesenesin kórip, duǵa etip, rýhanı azyqtanýǵa barady. Alys-jaqyn shet elden keler azamattar da barshylyq. Onyń barlyǵy qalanyń mol tarıhymen baılanysty. Onyń aýasyn jutyp, sýyn ishken adam oǵan ǵashyq bolmaı ketpeıtin bolar. Talaı aqyn-jazýshylardyń shyǵarmalaryna arqaý bolǵan ólkede Arystan bab pen Qoja Ahmet Iassaýı keseneleri, «Aq meshit áýlıe» úńgiri, Qasıetti Domalaq ana men Úkasha ata keseneleri, Jeti qabat dýalmen qorshalǵan kóne Saýran qalasy, Jylaǵan ata úńgiri, Jylaǵan ata bulaǵy jeti keremeti bar. Ábý Nasyr Ál-Farabı álemniń ekinshi ustazy atanyp, uly dalamyzǵa 40-qa jýyq oıshyldy syılaǵan kóne Farab qalasy da osy dalada oryn tepken.Óz qoınaýynda handarymyz ben bılerimizdiń, sultandarymyz ben bekterimizdiń, batyrlarymyz ben abyzdarymyzdyń qorymy jatqan qutty jer qazaq halqy úshin qundy aımaqqa jatady.Sodan bolsa kerek, 2018 jyldyń 19 maýsymynda QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy N.Nazarbaev Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ortalyǵyn Túrkistan qalasyna kóshirip, Túrkistan oblysy dep qaıta ataý týraly Jarlyqqa qol qoıdy.
Tarıhı tamyrynan ajyramaı, órkenıetke qadam basqan Túrkistan qalasynyń oblys ortalyǵyna aınalǵanyna da 1 jyl óte shyǵypty. Árıne, bir jyl kóp emes. Dese de osy bir qysqa ýaqyt aralyǵynda qyrýar is tyńǵylyqty jasalyp, óz jemisin bere bastady. Tek oblys emes, elimiz úshin megajobalardyń tusaýy da kesildi. Munyń barlyǵy aldaǵy ýaqytta óz nátıjesin beretindigine esh kúmánim joq.Jańadan san túrli nysandar boı kóterip, kóne ǵımarattar kúrdeli jóndeýden ótpek. Bastysy, qalanyń ózindik bolmysy saqtalyp, ulttyq naqyshqa erekshe kóńil bólinbek. Aldaǵy ýaqyttajúıeli atqarylar jumystar arqyly kerbez mekenniń alyp shaharǵa aınalyp, jer beti tańdaı qaqtyrar qala atanaryna senimim mol.
Saıa Toqmanǵalıeva, teatr aktrısasy, «Serper» jastar syılyǵynyń ıegeri:
Túrkistan – kıeli meken
– Túrkistan – kıeli meken. Túrki jurtyna asa qadirli, halqymyz úshin qasterli shahar ǵasyr tolqynynda joıylmaı, ornyǵa bilgen tarıhtyń altyn bóligi. Munda erte dáýirdiń ózinde bútin bir ult úshin mańyzdy sheshimder qabyldanyp, handar ordalaryn tikken. Álemdi aýzyna qaratqan danyshpandar túrli jańalyqtar ashsa, oıshyldar kórnekti eńbekterin jazǵan. Jer júzi moıyndaǵan, İİ ustaz atanǵan asa kórnekti ǵalym, oıshyl, fılosof Ábý-Nasyr Ál-Farabıdiń kindigi tamyp, alǵashqy qadamyn jasaǵan kóne Farab qalasy da osynda. Túrki álemindegi ıslam dininiń kórnekti ókili, sofylyq ilimdi tereń zerttep, zerdelegen Qoja Ahmet Iassaýı shákirt tárbıelep, hıkmetterin de osy shaharda jazǵan, ózi de osynda jerlengen. Orta Azıany dúr silkindirgen dańqty qolbasshy, jurt arasynda Aqsaq Temir atanǵan Ámir Temir uly tulǵaǵa arnap kesene soqtyryp, qurmet tanytqan. Domalaq ana kesenesi, Aq úńgir, Úkásh ata keseneleri de osy dalada jatyr. Kezinde dastanyn jarysa jattap, san ret qaıtalaǵan ataqty Otyrar qalasy da bul dalanyń maqtanyshy. Kóne derekterge súıensek, Túrkistan ár dáýirde erekshe mańyzdy ról oınaǵan. Birinde áskerı bekinis, birinde ǵylym men óner qalasy, endi birinde han ordasy bolǵan.
2018 jyly elimiz úshin aıtýly jańalyqtardyń biri bolǵan oqıǵa Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ortalyǵy Túrkistan qalasyna kóshirilip, oblys Túrkistan dep atalýy edi. Bir jyl ishinde qalanyń bas jospary bekitilip, oblysta jańa birneshe aýdan paıda boldy. Túrkistan qalasynyń ózi qaınaǵan qurylystyń ortasyna aınaldy. Sáýleti men dáýleti tasyǵan ǵımarattar boı kóterip, kóptegen tarıhı nysandar kúrdeli jóndeýden ótýde. Aldaǵy on jyldyqqa qazyqtaı qadaǵan naqty mindetteri de bar. Tarıhyn ulyqtaıtyn bizdeı halyqtyń mundaı isti qolǵa alýy oryndy dep bilemin. Tek bastysy Túrkistan óz beınesin joǵaltpaı, túrki dúnıesi úshin mádenı-rýhanı astanasy atanyp qala berse dep tileımin.
Oljas Jaqypbek, teatr akteri, kompozıtor, «Serper» jastar syılyǵynyń ıegeri:
Túrkistan kóne dáýirdegi túrki jurtynyń ordasy
– Orta ǵasyrlarda kúlli túrki jurtynyń ata-qonysy atalǵan Túrkistan qalasy qaı jaǵynan alyp qarasaq ta elimiz úshin asa mańyzdy. Kóne dáýirdiń ózinde saıası turǵydan asa mańyzdy rólge ıe bolǵan shahar handar men bılerdiń, sultandar men tórelerdiń qonys etip, meken etken jeri sanalady. Onda jurt aýzyndaǵy Áziret Sultan atanǵan Qoja Ahmet Iassaýıdiń meken etip, ilim jalǵap, shákirt tárbıelep, sońynda sonda jerlenýi Túrkistannyń qasıettiligin aıshyqtaı túsedi. Araǵa 300 jyldaı ýaqyt salyp Ámir Temirdiń uly babaǵa kesene ornatýy da beker emes. Azıa men Eýropany jalǵaǵan Uly Jibek jolynyń tarmaqtary osy óńirden ótip, saýda-sattyqtyń qaınaǵan ortasyna da aınalǵan kezeń bolǵan. Óz ýaqytynda órkenıet kóshiniń bastaýy atanyp, kórshi elder qyzyǵa da qyzǵana da qaraıtyn shahar retinde tanyldy. Bertin kele HİH ǵasyrdyń aıaǵynda qazaq dalasynda alǵash jaryq kórgen Túrkistan Ýálaıaty gazetiniń de dál solaı atalýy beker emes. Alashtyń ardaqty uldarynyń bir toby Túrkistan avtonomıasyn qurýdy kóksep, batyl bastamalar da kótergen edi. Halqymyzdyń dara tulǵasy Sattar Erýbaevtyń da Túrkistan qalasymen baılanysy zor. Mundaı mysaldar aıta bersek jetedi jáne olardyń ár biri qalanyń mártebesin eselemese, tómendetpeıdi.
Ótken jyly QR Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaev Túrkistan oblysyn quryp, onyń ortalyǵy retinde Túrkistan qalasyn bekitken bolatyn. Joǵaryda atalǵan jáıitterdi eskersek, bul sheshim óte oryndy dep bilemin. Ǵasyrlar boıy halqymyzdyń taǵdyrynda aıtarlyqtaı oryn alǵan shaharǵa da, óńirge de erekshe kóńil bólinýi qalypty is. Aldaǵy ýaqytta tek qana oblys ortalyǵy bolyp qoımaı, tizbektelgen tarıhı qundylyqtaryn qaıta jańǵyrtyp, álem sahnasyna kóterer bolsaq ótken men búginge degen erekshe qurmet tanytqan bolar edik. Bul turǵyda tynymsyz eńbek penen iri bastamalar kóterilse, aldaǵy on jyldyqta Túrkistan jańa túrki dúnıesiniń maqtanyshyna aınalady.
Erbolat Jasulan, teatr akteri, «Daryn» memlekettik jastar syılyǵynyń ıegeri:
Halqymyzdyń qasıetti mekeni – Túrkistan
– Jalpy Túrkistan týraly oı órbiter aldyn ultymyzdyń ótkenine tereńnen óńilgenimiz abzal. Onyń qatpar betteriniń qaı kezeńin qarasańyz Túrkistan erekshe atalyp ótedi. Sózsiz, orta ǵasyrlarda ózgeshe atalǵanymen sol kóne shahar halqymyzdyń tarıhynda oıyp turyp iz qaldyrǵan. Tek halqymyz úshin emes, túrki jurty úshin qasıetti sanalady. Alǵashqy myń jyldyqtyń ózinde Farab sekildi qalalar óz dáýiriniń kóshin bastap turǵan. Sol tusta jer júzin moıyndatqan, álemde Arıstotelden keıin ekinshi ustaz atanǵan Áb-Nasyr Ál-Farabı dúnıege kelip, sol óńirde alǵashqy ilimin alǵan. Orta ǵasyrda handarymyz ordasyn tigip, el basqarsa, shaıyr-jyraýlar jyrǵa qosqan ol qalany. HİV ǵasyrdyń ózinde arab saıahatshylary «Túrkiler eli» dep kúlli álemge tanytsa, M. Qashkarı Túrkistan qalasy men onyń aımaǵyna qatysty jáne onyń halqynyń tili, dini, dili salty haqynda keıingi urpaqqa mol aqparat qaldyrdy. Islam dininiń kórnekti ókili Áziret Sultan kesenesiniń ózi sáýlet óneriniń ozyq týyndysy, rýhanı meken sanalady. Sol kesene mańaıynda Esim han men qatar kóptegen handarymyz jerlengen.
Búginde túrki elderi úshin asa qyzyǵýshylyq týdyratyn Túrkistannyń týrısik qala atanýǵa barlyq múmkindigi bar. Degenmen, servıstik máseleler, logıstıka jaǵyna áli de bolsyn jaqsartqan jón sekildi. Qalanyń oblys ortalyǵy bolǵany osy syndy dúnıelerdi túzeýge múmkindik beredi dep senemin. Jańa Túrkistannyń Shyǵystyq Sáýlet dızaıny men ulttyq naqyshta salynatyny kóńil qýantady. Bul qalanyń óz ajaryn joǵaltpaı, zaman talabyna saı túrlenýine múmkindik beredi dep oılaımyn. Aqparattyq qoldaý men jarnama máselesin de nazarda ustaǵan abzal. Qansha keremet bolǵanymen ony álemge tanystyra almasaq, jurtshylyq Túrkistan týraly esitip, bilmese qalada týrısik klassterdi damytý múmkin bolmaıdy. Jeńil jol, jaıly qonaq úı men sáýletti qala ǵana týrıserdiń qyzyǵýshylyǵyn týdyrady dep esepteımin.
Daıyndaǵan: Bekarystan AMANJOL
