Prezidenttiń birer jyl buryn óńirlerge jasaǵan saparynda jergilikti atqarýshy bilikke qarata aitqan bir aýyz sózi arada birer jyl salyp oryndalyp jatyr. Óz kezeginde Memleket basshysy ǵylym men bilimniń, tehnologiianyń alǵa ilgerileýinde álem tarihynda halyq kóptep shoǵyrlanǵan megapolisterdiń mańyzy zor ekenin alǵa tartqan edi.
Dúniejúzilik «Davos» forýmynyń resmi saitynyń jazǵan saraptamasynda da 2050 jylǵa qarai álemde aýyl halqy azaiyp, qalalyq jurttyń jalpy jer sharynyń turǵyndarynyń 90 paiyzyn quraityny týraly derek keltirilgen bolayn. «Davos» sarapshylary da bul úrdistiń túp-tórkinin tehnologiianyń damýymen bailanystyrady.
Árine, bul jerdegi áńgime 5-10 million turǵyndary bar shaharlar jaily. Degenmen, Qazaqstannyń halyq sany men geografiialyq jaǵdaiy sekildi ózindik erekshelikterin eskersek, million halqy bar qalalar da eldiń tehnologiialyq ortalyǵyna ainala alatynyna kóz jetkizemiz. Oǵan mysal Astana men Almaty. Almaty áý bastan respýblikadaǵy kásipkerlerdiń qalasy bolsa, Astana sońǵy birer jylda eldiń ǵana emes, jalpy Orta Aziianyń tehnologiialyq habyna ainalyp keledi.
Shymkentke respýblikalyq mańyzy bar qala degen mártebeniń berilýi respýblikanyń halyq sany eń kóp shoǵyrlanǵan ońtústik óńiriniń ózinshe damýyna yqpal etýi ǵajap emes. Burynǵy oblys ortalyǵy degen mindetinen «qutylǵan» Shymkent endi erkin damý jolyna túsý múmkindigine ie bolyp otyr.
Qalany túletý úshin atqarylatyn jumys endi bastalmaq. Ońtústik óńirdiń eńbek naryǵy men ondaǵy halyqtyń kásip erekshelikterin eskerip, Shymkentti Qazaqstannyń indýstriialyq ortalyǵyna ainaldyrýǵa bolady.
Jalpy, jekelegen qalalardyń bir ǵana salany tereń damytyp, sonymen eldiń ekonomikasyn kótergen mysaldary álemde barshylyq. Máselen, Qytaidyń ońtústigindegi Gýandjoý qalasy barsha álemniń tutynatyn elektronikasyn shyǵaratyn birden bir indýstriialyq ortalyq. Sol sekildi AQSh-tyń Detroidy men Ońtústik Koreianyń Keson qalalary memlekettiń tutas bir óndirsin alǵa súirep keledi.
Osy oraida, ońtústiktegi jumyssyzdyq deńgeiiniń salystyrmaly túrde joǵarylyǵy men ortasha jalaqy kóleminiń respýblikalyq deńgeiden tómendigi kásipkerler úshin úlken múmkindik ekeni ras.
Óz basym Shymkent shahary da birer jylda kásipkerlik pen óndiris ortalyǵyna ainalyp jatsa, óńir úshin arnaiy Úkimettik baǵdarlamalarǵa qajettilik týyndaityny anyq.
Baýyrjan MUQANOV, ekonomikalyq sholýshy
Iri qalalar daǵdarysqa tótep beredi
Mysaly, ótken 90-jyldary el kólemindegi barlyq qalalar, iaǵni ákimshilik ortalyqtary naryq jeline shaiqalyp, daǵdarysqa ushyraǵan tusta, Almaty bylq etken joq. Sebebi bul qalanyń donorlyq múmkindigi boldy, iaki ózin-ózi asyrai aldy.
Osyndai megapolister qataryna sońǵy jyldary Astana jáne Shymkent qalasy endi. Osy oraida, búgingi qabyldanǵan sheshimi arqyly Elbasy bolashaqta donorlyq múmkindikke ie taǵy bir qurylymdy jasai aldy. Odan keiin bul sheshimniń men úshin rýhani mańyzy – jańa aimaqtyń Túrkistan oblysy dep atalýy jáne onyń ortalyǵy qazaqtyń kúlli ulylaryna máńgilik meken bolǵan Túrkistan qalasynyń tańdalýy.
Elbasymyz jańa oblysty «Túrkistan» dep ataý arqyly asa mańyzdy tarihi sheshim qabyldady. Óitkeni «Túrkistan» uǵymy kúlli túrki dúniesine ortaq rýhani hám qasterli esim. Nursultan Nazarbaev buǵan deiin bul qalany halqymyzdyń rýhani astanasy dep únemi aitatyn Tipti sonaý 90-jyldardyń basynda Túrkistan shaharyn jeke mártebesi bar ortalyqqa ainalyrý jóninde de pikir órbigen-tin.
Bul oraida Memleket basshysy uzaq oilanyp, ábden ii qanyp, pisip-jetilgen sátti qalt jibermei sheshim qabyldady. Óitkeni kóneden kele jatqan arysy túrki dúniesine, berisi qazaq handaryna astana bolǵan bul shahardyń keiingi urpaq úshin, qazirgi elimizdiń saiasi ustanymyna ainalǵan jańǵyrýdyń is júzindegi kórinisi úshin asa mańyzy bar. Rasyn aitqanda, bizdiń rýhani qainarymyz – Túrkistan. Eger bul meken qadirli-qasietti bolmasa ultymyzdyń ulylary Esim han, Abylai hannan bastap, bul jerdi ózderine máńgilik mekeni retinde tańdamas edi. Bul bir.
Ekinshiden, atalmysh sheshimniń ekonomikalyq ta qajettiligi bar. Túrkistan ólkesi jyly raily, adamdar ómir súrýge qolaily. Sol sebepti, onda orta jáne shaǵyn biznesti damytý arqyly eldiń ál-aýqatyn jaqsartýǵa bolady. Ári qarai sabaqtai aitsam, ekonomika jaqsarsa, halyqtyń demografiialyq ósimi artady, turmysy jaqsarady. Demek, bul qazaq qoǵamy úshin – ekonomikalyq, saiasi, rýhani úsh jaqty paidasy bar sheshim.
Endigi bir másele – bolashaqta boi kóterýi tiis jańa qala naǵyz qazaqy standartyn saqtaǵan mazmun, ári ejelgi túrkilik mádeniettiń jańa zamandaǵy kelbetine sai jańǵyrtylsa degen niet bar.
Ǵarifolla ESIM, akademik
Túrkistan – túrki áleminiń rýhani astanasy
Shymkent qalasyna respýblikalyq mańyz berilgeni óńirdegi kásipkerler úshin oń ózgeris bolǵaly tur. Oǵan jergilikti bilikte qazirden bastap qolǵa alynyp jatqan jańalyqtardy alǵa tartýǵa bolady.
Birinshiden, buryn eki jarym million halqy bar Túrkistan oblysynyń halqy bir ǵana Shymkenttegi oblystyq ákimdikke qarap otyratyn. Qazir endi Shymkent shaharyndaǵy bir million halyqtyń kiris-shyǵysy men Túrkistan bastaǵan óńirdegi ózge de irili-usaqty eldi mekenderdiń halqynyń biýdjeti bólek eseptelip, biýdjetti basqarý jumystary jergilikti bilik úshin ońtailandyrylǵany anyq.
Keibireýler álemniń alpaýyt qalalaryndaǵy 10-15 million halyqtyń bir ǵana ákimdik ainalasyp basqaratynyn alǵa tartyp, ainaldyrǵan eki jarym million halyqty «ekige bólýdiń» qisyny joqtyǵyn alǵa tartady. Degenmen, álgindei iri qalalarda qalalyq ákimdikten bólek sol qalanyń aýdandyq ákimdikteriniń ózindik táýelsiz biýdjetteri bar ekenin kópshiligi eskermeidi. Sondyqtan, jergilikti basqarý organdarynyń qyzmet etetin halyq sanynyń barynsha shaǵyn bolǵany memlekettik basqarýdy barynsha ońtaily jáne tiimdi ekeni túsinikti.
Ekinshiden, men ózim týrizm salasynda kishigirim kásip júrgizip otyrǵan azamat retinde basqa emes, oblys ortalyǵynyń Túrkistanǵa kóshkenine qýanǵanymdy jasyrmaimyn. Óitkeni, buryndaǵy Shymkenttiń «kóleńkesinde qalyp kelgen» Túrkistannyń endi tikelei Astananyń baqylaýynda, iaǵni respýblikalyq biýdjetten jiberilgen qarjy men óńirden túsken kiriske tikelei ie bolýy eń aldymen oblys ortalyǵy retinde osy Túrkistannyń erkin damýyna serpin bermek.
Jasyratyny joq, oblys ákimdikteri biýdjettiń qaimaǵyn oblys ortalyǵyna qaldyryp, kóp jaǵdaida óńirlerdegi áleýetti shaharlar nazardan tys qalyp jatady. Memlekettik arnaiy baǵdarlamalar men álgindei «biýdjet táýelsizdigi» Qazaqstannyń on tórt oblys ortalyǵy men respýblikalyq mańyzy bar úsh shahardan basqa da qalalardyń damýyna yqpal eter edi.
Túrkistannyń túrki áleminiń qara shańyraǵy ekenin Mońǵoliiadan bastap Túrkiiaǵa deiingi týysqan elder túgelimen moiyndaidy. Buryndary da Qazaqstannyń uiymdastyrǵan halyqaralyq deńgeidegi mádeni sharalardyń birqatary Túrkistanda ótkeni belgili. Endi qalanyń jańa statýsyn eskere otyryp, Túrkistandy túrki áleminiń rýhani astanasy retinde myqtap bekitetin sharalar turaqty uiymdastyrylsa, jańa oblys ortalyǵynyń tek óńirge ǵana emes, jalpy respýblikada týrizmdi damytýǵa ólsheýsiz qosqan úlesi bolar edi.
Saǵadat MUHAMBETOV, kásipker
Shymkenttiń baǵy artyp, dáýleti tasidy
Jalpy, oblystyń ataýyn Túrkistan dep aýystyryp, oblys ortalyǵyn Túrkistan qalasyna kóshirý jónindegi Elbasy Jarlyǵyn zor qýanyshpen qarsy aldyq. Jarlyqqa qol qoiyp jatyp, N.Nazarbaev: «oblystaǵy ónerkásip óndirisiniń 60 paiyzy Shymkentte shoǵyrlanǵan. Shahar elimizdegi jetekshi saýda-ónerkásip jáne mádeniet oshaqtarynyń biri bolyp sanalatynyn bilemiz. Qalanyń osyndai múmkindikterin eskerip, oǵan respýblikalyq mártebe berý jóninde sheshim qabyldadym» dedi.
Bul millionnan asa halqy bar qala óz betinshe jeke ómir súrsin, qalǵandary da birtindep jetilip keter degen syndy jai ǵana jeńil maqsatpen jasalǵan jańalyq emes. Bul – odan áldeqaida aýqymdy, úlken maqsatty kózdegen sheshim.
Túrkistan ejelden Uly Jibek jolynyń boiynda jatqan qala, kieli shahar. Degenmen, bul jańalyq tek osy oimen, syrtqy forma úshin jasaldy dep oilamaimyn. Ońtústiktegi kórshimiz Ózbekstanda asa aýqymdy jumystar bastalyp, iri-iri jobalar qolǵa alynyp jatyr. Kórshi memleketpen qatarlasyp, bizdiń shekara boiynda jatqan oblys ta odan ári qarqyndy túrde damýǵa tiis. Oǵan múmkindigi, áleýeti jetkilikti.
Osy jaǵynan alǵanda, bul jańalyq bizdiń elimiz úshin, jańa ataýǵa ie bolǵan oblys úshin tiimdi bolady dep oilaimyn. Sondyqtan Túrkistannyń oblys ortalyǵy bolǵanyna qýanyshtymyz, ári qarai jan-jaqty dami beretinine senemiz.
Shymkenttiń de burynǵy biigi alasarmai, burynǵy baǵasy kemimei, odan ári dami túsedi. Bul óńirdiń halqy eńbekqor, saýdaǵa beiim, básekelestikke qabiletti. Oblys ortalyǵy aýysty dep ókinip jatpaǵanyna senimdimin. Árine, azdaǵan qiyndyqtar bolýy múmkin. Máselen, Maqtaaral aýdanynan Shymkentke deiingi qashyqtyq buryn 200 shaqyrym bolsa, endi jańa oblys ortalyǵy Túrkistanmen arada 400 shaqyrym jol jatyr. Ortalyqtan qashyqtai túskeni sál qiyndyq týǵyzǵanymen, oǵan da birtindep beiimdelip ketedi.
Ońtústiktiń qai aimaǵyn alsaq ta berekeli jer. Halqy eńbekqor. Dihan jurt. Qazaqstan halqynyń 20 paiyzǵa jýyǵy osy óńirde turady. Degenmen Túrkistannyń orny erekshe. Túrkistannyń oblys ortalyǵy bolýy rýhani jańǵyrý ǵana emes, tarihi ádildik der edim.
Al, jaqynda ǵana óziniń millionynshy turǵynyn jalpaq jurtqa jariia etken Shymkenttiń de baǵy artyp, dáýleti tasyǵaly tur. Shymkenttiń megapoliske, Túrkistannyń oblys ortalyǵyna ainalýy zańdylyq.
Myrzageldi KEMEL, ekonomika ǵylymdarynyń doktory
Ózgeris ol ómir
Moiyndaý kerek, qandai da bir ózgeris bastapqy kezeńde qarsylyqpen ia senimsizdikpen qabyldanady. Adamdar ózgeristerdiń ne úshin kerektigin bilmeidi, burynnan beri úirenshikti bolyp qalǵan ómirdiń ózgergenin qalamaidy. Biraq ta osyndai batyl qadamdar arqyly ǵana bolashaqta kemeldengen, damyǵan jáne adamdarǵa qolaily qoǵam qura alamyz. Ózgeris ol ómir.
Shymkenttiń halqy 1 millionnan asyp ketti. Respýblikalyq mańyzy bar qala bolǵaly onyń tynysy keńeiip, áreket etýge jańa joldar ashylmaq. Investitsiia tartýǵa qolaily jaǵdailar týyndaidy. Shymkent megapolis bolǵannan keiin jańa múmkindiktermen jandanǵan shahar Túrkistan oblysyna da óz paidasyn tigizbei qoimaidy.
Búkil óńirge burynǵy tarihi ataýy qaitaryldy. Erte zamandardan beri túrki halyqtarynyń mekendegen jerlerin Túrkistan dep ataǵan bolatyn. Táýelsiz elimizdiń bir óńirine sol baiyrǵy ataýdyń qaitarylýy eldigimizdiń nyǵaiǵandyǵynyń, urpaqtar sabaqtastyǵynyń jáne qazaq halqynyń tarihy tereńimen tamyr jaiǵandyǵynyń belgisi ispetti.
Túrkistannyń oblys ortalyǵy bolýy ol osy qalanyń damýyna berilip otyrǵan úlken serpilis bolmaq. Iaǵni, qalada oblys ortalyǵyna sai jańa ǵimarattar, mekemeler jáne kásiporyndar ashylady. Kóptegen adamdar kóship keledi. Olardy ornalastyratyn baspana salý kerek, qurylys salasy damidy. Bir salanyń damýy ekinshi salanyń gúldenýine múmkindik beredi, ol óz kezeginde basqa bir salanyń órkendeýine óz septigin tigizbek. Osylaisha Túrkistan az ýaqyttyń ishinde ekonomikalyq «býmǵa» kenelip, óz damýynyń jańa taraýyn bastaidy. Al damý bar jerde gúldený men órkendeý birge júredi. Osy gúldený men órkendeýdiń zeinetterin halyq kóretinine kámil senimdimin.
Saiat MUHAMEDIIaR, «Bolashaq» túlegi.
