Prezıdenttiń birer jyl buryn óńirlerge jasaǵan saparynda jergilikti atqarýshy bılikke qarata aıtqan bir aýyz sózi arada birer jyl salyp oryndalyp jatyr. Óz kezeginde Memleket basshysy ǵylym men bilimniń, tehnologıanyń alǵa ilgerileýinde álem tarıhynda halyq kóptep shoǵyrlanǵan megapolısterdiń mańyzy zor ekenin alǵa tartqan edi.
Dúnıejúzilik «Davos» forýmynyń resmı saıtynyń jazǵan saraptamasynda da 2050 jylǵa qaraı álemde aýyl halqy azaıyp, qalalyq jurttyń jalpy jer sharynyń turǵyndarynyń 90 paıyzyn quraıtyny týraly derek keltirilgen bolayn. «Davos» sarapshylary da bul úrdistiń túp-tórkinin tehnologıanyń damýymen baılanystyrady.
Árıne, bul jerdegi áńgime 5-10 mıllıon turǵyndary bar shaharlar jaıly. Degenmen, Qazaqstannyń halyq sany men geografıalyq jaǵdaıy sekildi ózindik erekshelikterin eskersek, mıllıon halqy bar qalalar da eldiń tehnologıalyq ortalyǵyna aınala alatynyna kóz jetkizemiz. Oǵan mysal Astana men Almaty. Almaty áý bastan respýblıkadaǵy kásipkerlerdiń qalasy bolsa, Astana sońǵy birer jylda eldiń ǵana emes, jalpy Orta Azıanyń tehnologıalyq habyna aınalyp keledi.
Shymkentke respýblıkalyq mańyzy bar qala degen mártebeniń berilýi respýblıkanyń halyq sany eń kóp shoǵyrlanǵan ońtústik óńiriniń ózinshe damýyna yqpal etýi ǵajap emes. Burynǵy oblys ortalyǵy degen mindetinen «qutylǵan» Shymkent endi erkin damý jolyna túsý múmkindigine ıe bolyp otyr.
Qalany túletý úshin atqarylatyn jumys endi bastalmaq. Ońtústik óńirdiń eńbek naryǵy men ondaǵy halyqtyń kásip erekshelikterin eskerip, Shymkentti Qazaqstannyń ındýstrıalyq ortalyǵyna aınaldyrýǵa bolady.
Jalpy, jekelegen qalalardyń bir ǵana salany tereń damytyp, sonymen eldiń ekonomıkasyn kótergen mysaldary álemde barshylyq. Máselen, Qytaıdyń ońtústigindegi Gýandjoý qalasy barsha álemniń tutynatyn elektronıkasyn shyǵaratyn birden bir ındýstrıalyq ortalyq. Sol sekildi AQSH-tyń Detroıdy men Ońtústik Koreıanyń Keson qalalary memlekettiń tutas bir óndirsin alǵa súırep keledi.
Osy oraıda, ońtústiktegi jumyssyzdyq deńgeıiniń salystyrmaly túrde joǵarylyǵy men ortasha jalaqy kóleminiń respýblıkalyq deńgeıden tómendigi kásipkerler úshin úlken múmkindik ekeni ras.
Óz basym Shymkent shahary da birer jylda kásipkerlik pen óndiris ortalyǵyna aınalyp jatsa, óńir úshin arnaıy Úkimettik baǵdarlamalarǵa qajettilik týyndaıtyny anyq.
Baýyrjan MUQANOV, ekonomıkalyq sholýshy
İri qalalar daǵdarysqa tótep beredi
Qazaqstan órkendep kele jatqan elmiz. Sondyqtan bizge dál osyndaı óte mańyzdy sheshimder qajet. Álemdik ekonomıka tarıhyna nazar salsaq, eldiń ál-aýqatyn kóteretin osy iri qalalar. Bul shaharlardyń basty ereksheligi – ákimshilik-qurylymdyq ortalyqtan tys bolýy tıis. Sebebi megapolıster ózin-ózi qamtamasyz etip qana qoımaı, respýblıka búdjetine donor bola alady.
Mysaly, ótken 90-jyldary el kólemindegi barlyq qalalar, ıaǵnı ákimshilik ortalyqtary naryq jeline shaıqalyp, daǵdarysqa ushyraǵan tusta, Almaty bylq etken joq. Sebebi bul qalanyń donorlyq múmkindigi boldy, ıakı ózin-ózi asyraı aldy.
Osyndaı megapolıster qataryna sońǵy jyldary Astana jáne Shymkent qalasy endi. Osy oraıda, búgingi qabyldanǵan sheshimi arqyly Elbasy bolashaqta donorlyq múmkindikke ıe taǵy bir qurylymdy jasaı aldy. Odan keıin bul sheshimniń men úshin rýhanı mańyzy – jańa aımaqtyń Túrkistan oblysy dep atalýy jáne onyń ortalyǵy qazaqtyń kúlli ulylaryna máńgilik meken bolǵan Túrkistan qalasynyń tańdalýy.
Elbasymyz jańa oblysty «Túrkistan» dep ataý arqyly asa mańyzdy tarıhı sheshim qabyldady. Óıtkeni «Túrkistan» uǵymy kúlli túrki dúnıesine ortaq rýhanı hám qasterli esim. Nursultan Nazarbaev buǵan deıin bul qalany halqymyzdyń rýhanı astanasy dep únemi aıtatyn Tipti sonaý 90-jyldardyń basynda Túrkistan shaharyn jeke mártebesi bar ortalyqqa aınalyrý jóninde de pikir órbigen-tin.
Bul oraıda Memleket basshysy uzaq oılanyp, ábden ıi qanyp, pisip-jetilgen sátti qalt jibermeı sheshim qabyldady. Óıtkeni kóneden kele jatqan arysy túrki dúnıesine, berisi qazaq handaryna astana bolǵan bul shahardyń keıingi urpaq úshin, qazirgi elimizdiń saıası ustanymyna aınalǵan jańǵyrýdyń is júzindegi kórinisi úshin asa mańyzy bar. Rasyn aıtqanda, bizdiń rýhanı qaınarymyz – Túrkistan. Eger bul meken qadirli-qasıetti bolmasa ultymyzdyń ulylary Esim han, Abylaı hannan bastap, bul jerdi ózderine máńgilik mekeni retinde tańdamas edi. Bul bir.
Ekinshiden, atalmysh sheshimniń ekonomıkalyq ta qajettiligi bar. Túrkistan ólkesi jyly raıly, adamdar ómir súrýge qolaıly. Sol sebepti, onda orta jáne shaǵyn bıznesti damytý arqyly eldiń ál-aýqatyn jaqsartýǵa bolady. Ári qaraı sabaqtaı aıtsam, ekonomıka jaqsarsa, halyqtyń demografıalyq ósimi artady, turmysy jaqsarady. Demek, bul qazaq qoǵamy úshin – ekonomıkalyq, saıası, rýhanı úsh jaqty paıdasy bar sheshim.
Endigi bir másele – bolashaqta boı kóterýi tıis jańa qala naǵyz qazaqy standartyn saqtaǵan mazmun, ári ejelgi túrkilik mádenıettiń jańa zamandaǵy kelbetine saı jańǵyrtylsa degen nıet bar.
Ǵarıfolla ESİM, akademık
Túrkistan – túrki áleminiń rýhanı astanasy
Shymkent qalasyna respýblıkalyq mańyz berilgeni óńirdegi kásipkerler úshin oń ózgeris bolǵaly tur. Oǵan jergilikti bılikte qazirden bastap qolǵa alynyp jatqan jańalyqtardy alǵa tartýǵa bolady.
Birinshiden, buryn eki jarym mıllıon halqy bar Túrkistan oblysynyń halqy bir ǵana Shymkenttegi oblystyq ákimdikke qarap otyratyn. Qazir endi Shymkent shaharyndaǵy bir mıllıon halyqtyń kiris-shyǵysy men Túrkistan bastaǵan óńirdegi ózge de irili-usaqty eldi mekenderdiń halqynyń búdjeti bólek eseptelip, búdjetti basqarý jumystary jergilikti bılik úshin ońtaılandyrylǵany anyq.
Keıbireýler álemniń alpaýyt qalalaryndaǵy 10-15 mıllıon halyqtyń bir ǵana ákimdik aınalasyp basqaratynyn alǵa tartyp, aınaldyrǵan eki jarym mıllıon halyqty «ekige bólýdiń» qısyny joqtyǵyn alǵa tartady. Degenmen, álgindeı iri qalalarda qalalyq ákimdikten bólek sol qalanyń aýdandyq ákimdikteriniń ózindik táýelsiz búdjetteri bar ekenin kópshiligi eskermeıdi. Sondyqtan, jergilikti basqarý organdarynyń qyzmet etetin halyq sanynyń barynsha shaǵyn bolǵany memlekettik basqarýdy barynsha ońtaıly jáne tıimdi ekeni túsinikti.
Ekinshiden, men ózim týrızm salasynda kishigirim kásip júrgizip otyrǵan azamat retinde basqa emes, oblys ortalyǵynyń Túrkistanǵa kóshkenine qýanǵanymdy jasyrmaımyn. Óıtkeni, buryndaǵy Shymkenttiń «kóleńkesinde qalyp kelgen» Túrkistannyń endi tikeleı Astananyń baqylaýynda, ıaǵnı respýblıkalyq búdjetten jiberilgen qarjy men óńirden túsken kiriske tikeleı ıe bolýy eń aldymen oblys ortalyǵy retinde osy Túrkistannyń erkin damýyna serpin bermek.
Jasyratyny joq, oblys ákimdikteri búdjettiń qaımaǵyn oblys ortalyǵyna qaldyryp, kóp jaǵdaıda óńirlerdegi áleýetti shaharlar nazardan tys qalyp jatady. Memlekettik arnaıy baǵdarlamalar men álgindeı «búdjet táýelsizdigi» Qazaqstannyń on tórt oblys ortalyǵy men respýblıkalyq mańyzy bar úsh shahardan basqa da qalalardyń damýyna yqpal eter edi.
Túrkistannyń túrki áleminiń qara shańyraǵy ekenin Mońǵolıadan bastap Túrkıaǵa deıingi týysqan elder túgelimen moıyndaıdy. Buryndary da Qazaqstannyń uıymdastyrǵan halyqaralyq deńgeıdegi mádenı sharalardyń birqatary Túrkistanda ótkeni belgili. Endi qalanyń jańa statýsyn eskere otyryp, Túrkistandy túrki áleminiń rýhanı astanasy retinde myqtap bekitetin sharalar turaqty uıymdastyrylsa, jańa oblys ortalyǵynyń tek óńirge ǵana emes, jalpy respýblıkada týrızmdi damytýǵa ólsheýsiz qosqan úlesi bolar edi.
Saǵadat MUHAMBETOV, kásipker
Shymkenttiń baǵy artyp, dáýleti tasıdy
Túrkistan qalasyna oblys ortalyǵy mártebesin berý jáne aımaqty Túrkistan oblysy dep ataý óte tamasha ári der kezinde qabyldanǵan sheshim dep sanaımyn.
Jalpy, oblystyń ataýyn Túrkistan dep aýystyryp, oblys ortalyǵyn Túrkistan qalasyna kóshirý jónindegi Elbasy Jarlyǵyn zor qýanyshpen qarsy aldyq. Jarlyqqa qol qoıyp jatyp, N.Nazarbaev: «oblystaǵy ónerkásip óndirisiniń 60 paıyzy Shymkentte shoǵyrlanǵan. Shahar elimizdegi jetekshi saýda-ónerkásip jáne mádenıet oshaqtarynyń biri bolyp sanalatynyn bilemiz. Qalanyń osyndaı múmkindikterin eskerip, oǵan respýblıkalyq mártebe berý jóninde sheshim qabyldadym» dedi.
Bul mıllıonnan asa halqy bar qala óz betinshe jeke ómir súrsin, qalǵandary da birtindep jetilip keter degen syndy jaı ǵana jeńil maqsatpen jasalǵan jańalyq emes. Bul – odan áldeqaıda aýqymdy, úlken maqsatty kózdegen sheshim.
Túrkistan ejelden Uly Jibek jolynyń boıynda jatqan qala, kıeli shahar. Degenmen, bul jańalyq tek osy oımen, syrtqy forma úshin jasaldy dep oılamaımyn. Ońtústiktegi kórshimiz Ózbekstanda asa aýqymdy jumystar bastalyp, iri-iri jobalar qolǵa alynyp jatyr. Kórshi memleketpen qatarlasyp, bizdiń shekara boıynda jatqan oblys ta odan ári qarqyndy túrde damýǵa tıis. Oǵan múmkindigi, áleýeti jetkilikti.
Osy jaǵynan alǵanda, bul jańalyq bizdiń elimiz úshin, jańa ataýǵa ıe bolǵan oblys úshin tıimdi bolady dep oılaımyn. Sondyqtan Túrkistannyń oblys ortalyǵy bolǵanyna qýanyshtymyz, ári qaraı jan-jaqty damı beretinine senemiz.
Shymkenttiń de burynǵy bıigi alasarmaı, burynǵy baǵasy kemimeı, odan ári damı túsedi. Bul óńirdiń halqy eńbekqor, saýdaǵa beıim, básekelestikke qabiletti. Oblys ortalyǵy aýysty dep ókinip jatpaǵanyna senimdimin. Árıne, azdaǵan qıyndyqtar bolýy múmkin. Máselen, Maqtaaral aýdanynan Shymkentke deıingi qashyqtyq buryn 200 shaqyrym bolsa, endi jańa oblys ortalyǵy Túrkistanmen arada 400 shaqyrym jol jatyr. Ortalyqtan qashyqtaı túskeni sál qıyndyq týǵyzǵanymen, oǵan da birtindep beıimdelip ketedi.
Ońtústiktiń qaı aımaǵyn alsaq ta berekeli jer. Halqy eńbekqor. Dıhan jurt. Qazaqstan halqynyń 20 paıyzǵa jýyǵy osy óńirde turady. Degenmen Túrkistannyń orny erekshe. Túrkistannyń oblys ortalyǵy bolýy rýhanı jańǵyrý ǵana emes, tarıhı ádildik der edim.
Al, jaqynda ǵana óziniń mıllıonynshy turǵynyn jalpaq jurtqa jarıa etken Shymkenttiń de baǵy artyp, dáýleti tasyǵaly tur. Shymkenttiń megapolıske, Túrkistannyń oblys ortalyǵyna aınalýy zańdylyq.
Myrzageldi KEMEL, ekonomıka ǵylymdarynyń doktory
Ózgeris ol ómir
Moıyndaý kerek, qandaı da bir ózgeris bastapqy kezeńde qarsylyqpen ıa senimsizdikpen qabyldanady. Adamdar ózgeristerdiń ne úshin kerektigin bilmeıdi, burynnan beri úırenshikti bolyp qalǵan ómirdiń ózgergenin qalamaıdy. Biraq ta osyndaı batyl qadamdar arqyly ǵana bolashaqta kemeldengen, damyǵan jáne adamdarǵa qolaıly qoǵam qura alamyz. Ózgeris ol ómir.
Shymkenttiń halqy 1 mıllıonnan asyp ketti. Respýblıkalyq mańyzy bar qala bolǵaly onyń tynysy keńeıip, áreket etýge jańa joldar ashylmaq. Investısıa tartýǵa qolaıly jaǵdaılar týyndaıdy. Shymkent megapolıs bolǵannan keıin jańa múmkindiktermen jandanǵan shahar Túrkistan oblysyna da óz paıdasyn tıgizbeı qoımaıdy.
Búkil óńirge burynǵy tarıhı ataýy qaıtaryldy. Erte zamandardan beri túrki halyqtarynyń mekendegen jerlerin Túrkistan dep ataǵan bolatyn. Táýelsiz elimizdiń bir óńirine sol baıyrǵy ataýdyń qaıtarylýy eldigimizdiń nyǵaıǵandyǵynyń, urpaqtar sabaqtastyǵynyń jáne qazaq halqynyń tarıhy tereńimen tamyr jaıǵandyǵynyń belgisi ispetti.
Túrkistannyń oblys ortalyǵy bolýy ol osy qalanyń damýyna berilip otyrǵan úlken serpilis bolmaq. Iaǵnı, qalada oblys ortalyǵyna saı jańa ǵımarattar, mekemeler jáne kásiporyndar ashylady. Kóptegen adamdar kóship keledi. Olardy ornalastyratyn baspana salý kerek, qurylys salasy damıdy. Bir salanyń damýy ekinshi salanyń gúldenýine múmkindik beredi, ol óz kezeginde basqa bir salanyń órkendeýine óz septigin tıgizbek. Osylaısha Túrkistan az ýaqyttyń ishinde ekonomıkalyq «býmǵa» kenelip, óz damýynyń jańa taraýyn bastaıdy. Al damý bar jerde gúldený men órkendeý birge júredi. Osy gúldený men órkendeýdiń zeınetterin halyq kóretinine kámil senimdimin.
Saıat MUHAMEDIAR, «Bolashaq» túlegi.
