Sońǵy jyldary otandyq ekonomıkany sıfrlandyrý úderisi qarqyn alyp kele jatyr. Árıne bul jaqsy tendensıa. Sebebi mundaı qadam álemdik arenada elimizdiń ekonomıkalyq turǵydan odan ári ósip, básekege qabilettiligin qamtamasyz etýge múmkindik beredi. Al bul ıgilikti istiń basynda «Sıfrlyq Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy tur.
Sıfrlandyrý ulttyq ekonomıkamyzǵa qozǵaý salyp, turaqty jumys oryndarynyń qurylýyna septigi tımek. Sıfrlandyrý, jalpy alǵanda jumys oryndaryn qurýdyń jańa tolqynyn bastaýǵa jol ashady. Jáne de jańa tehnologıalardyń otandyq ekonomıkaǵa beıimdelýin qamtamasyz etip, olardy ázirleýdiń qozǵaýshy kúshine aınalyp keledi.
«Sıfrlyq Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda Túrkistan oblysynda biraz jumys qolǵa alyndy. Endeshe, baǵdarlama aıasyndaǵy basym baǵyttar sanalatyn 5 sala boıynsha atqarylǵan jumystarǵa az-kem toqtalsaq.
Aldymen bilim berý salasyndaǵy jumystardy zerdelep kórsek. Oblysta mektepke deıingi 1385 bilim berý uıymy bar, onda 150541 bala oqıdy. Búginde «Mektepke deıingi bilim berý uıymdaryna joldama berý jáne kezekke qoıýdy avtomattandyrý» jobasymen 725 (53%) mektepke deıingi bilim berý uıymy qamtylyp otyr.
Jalpy bilim beretin mektepterde de sıfrlandyrý úderisi jaqsy jolǵa qoıylyp keledi.
Aımaqtaǵy barlyq 902 mektek jumys.sitcen.kz júıesine qosylǵan. Bul júıe óńirdegi mektepterdiń bárine tolyq engizilip, qazirgi tańda 1754 adam osy júıe arqyly jumysqa ornalasqan. Sońǵy derek boıynsha, atalǵan júıege 69639 qoldanýshy tirkelip, turǵyndardan 5874 myńnan asa ótinish túsken.
Oblysta «Bilimland» sıfrlyq bilim berý resýrstaryna mektepter 100 paıyz qosylǵan.
Mektepke oqýshylardy elektrondy negizde qabyldaý isi de oıdaǵydaı júrgizilip otyr.
Túrkistan oblysynda jalpy orta bilim beretin 902 mektep 2018 jyldyń shilde aıynan beri «Bilim berý uıymdaryna qujattardy qabyldaý jáne oqýǵa qabyldaý» memlekettik kórsetiletin qyzmet mektep.sitcen.kz portaly arqyly avtomattandyrý júıesine engizilip otyr. Bul júıe Túrkistan oblysynyń barlyq aýdanynda jumys istep tur. Qazirgi tańda osy júıe boıynsha 54751 elektrondy ótinish kelip túsken, 53049 oqýshy elektrondy túrde 1-synypqa qabyldandy.
«Kúndelik» elektrondy jýrnaldar jáne kúndelikterdiń biregeı aqparattyq júıesi aımaqta 2016 jyldyń 1 qyrkúıeginen bastap jumys istep keledi. 2017 jyldyń 1 qyrkúıeginen bastap osy júıege 866 (96 paıyz) mektep qosyldy. Aldaǵy ýaqytta óńir mektepteriniń qosylýyn 100 paıyzǵa jetkizý kózdelip otyr.
Kompútermen qamtamasyz etý de kún tártibindegi ózekti máselelerdiń biri.
Bilim basqarmasy tarapynan 561 mıllıon teńgege 1700 BilimBook kompúter-planshet alynyp, 235 bilim ordasyna «Bilim Book» kompúter-planshet bólinip, olar oqý prosesiniń qajetine jarap otyr.
Qosymsha jabdyqtaý ıgilikteriniń nátıjesinde ár kompúterge keletin oqýshy sany 11,3-ten 10,6-ǵa tómendegen. Bul ıgi bastama aldaǵy ýaqytta da jalǵasady.
Keń jolaqty ınternet tartý isinde de jaqsy kórsetkish baıqalady.
Oblystyń 775 (86,1 paıyz) mektebi keń jolaqty ınternet jelisine qosylyp, onyń ishinde 648-i (72 paıyz) 4Mbıt/sek jáne odan da joǵary jyldamdyqtaǵy keńjolaqty ınternettiń qyzyǵyn kórip otyr. Bul kórsetkishti de 100 paıyzǵa jetkizý oıda bar.
Wi-Fi-men qamtamasyz etýge de basymdyq berilgen.
Qazirgi tańda 735(81,4 paıyz) mektep WI-FI núktelerimen qamtylǵan. Sonymen qatar 2018 jyldyń sońynda Oqylyq.kz platformasy iske qosyldy. Atalǵan platformanyń tıimdiligine toqtalsaq, birinshiden muǵalimderdiń sıfrlyq saýattylyǵyn artyrady. Ekinshiden, sıfrlyq kitaphananyń qalyptasýyn jedeldetedi, úshinshiden, jumystyń tıimdiligin arttyryp, oqý semınarlaryn daıyndaýdaǵy shyǵyndy azaıtpaq. Tórtinshiden, tez ári jyldam ınteraktıvti kýrstardy uıymdastyrýǵa múmkindik beredi.
Osy atalǵan júıelerdiń tıimdilik kórsetkishteri de aýqymdy. Máselen:
- Sybaılas jemqorlyq táýekeli kaýiptiliginiń 18 túri joıylady;
- Oqýshylardyń sabaqtan negizsiz qalýy deńgeıiniń tómendeýi – 18 paıyz;
- Oqýshylardyń bilim deńgeıiniń ósýi – 12 paıyz;
- Memlekettik qyzmet kórsetý sapasyna qatysty aryz-shaǵymdardyń azaıýy – 50 paıyz;
- Pedagogtardyń sapalyq quramynyń ósýi – 15 paıyz;
Qujat aınylymnyń tómendeýi – 60 paıyz;
Densaýlyq saqtaý salasyndaǵy sıfrlandyrý jumystary ýaqyt kúttirmeıtin másele.
Búgingi kúnde Túrkistan oblysyndaǵy densaýlyq saqtaý salasyn sıfrlandyrý úderisi saýyqtyrý jáne aldyn alý, aýrýdy erte anyqtaý, medısınalyq kómek kórsetý jáne aýrýdy basqarý jáne ońaltý syndy 4 baǵytta júzege asyrylady.
Densaýlyq saqtaý nysandarynyń ınfraqurylymyn qamtamasyz etý baǵytynda kompúterlik tehnıkamen qamtylýy 100 paıyzdy qurap otyr.
Túrkistan oblysynda búginde 38 medısınalyq uıym medısınalyq aqparattyq júıege qosylyp, 100 paıyz qamtylǵan.
Qaǵazsyz qujat aınalymy da óz jolyn tapty.
38 medısınalyq uıymynan 38 (100 paıyz) medısınalyq uıym ishinara qaǵazsyz qujat aınalymyna aýystyryldy. 121 medısınalyq nysannan 121 (100%) medısınalyq nysan elektrondyq nusqaǵa kóshirildi.
Ár emhanada mobıldi qosymshalardy paıdalanýdy túsindirý maqsatynda naýqastarǵa sıfrlyq kómek kórsetý beketteri ashylǵan. Sonyń arqasynda beıindi mamandarǵa 11 joldama boıynsha qabyldaý ýaqyty 4-5 kúnge deıin qysqartýǵa múmkindik týdy. Ol buryn 1-2 apta bolatyn.
Aýrýlardy erte anyqtaý – medısına salasynyń basty talaptarynyń biri.
Dárigerdiń qabyldaýyna aldyn ala jazylý barysy 76,4 paıyz elektrondy túrge jetkizildi.
Oblys kóleminde 1 798 660 (100 paıyz) elektrondyq densaýlyq pasporty jasaldy. 4525 dáriger jáne 14 695 orta býyndy qyzmetkerler tolyǵymen medısınalyq aqparattyq júıe boıynsha kýrstan ótti.
Kólik salasynda da kóp sıfrlyq ózgeris bar.
Eń alǵash 2018 jyly Túrkistan qalasyndaǵy 2 jolaýshylar tasymaly baǵytynyń avtobýstaryna jol aqysyn elektrondy tásilmen tóleý júıesi qanatqaqty joba retinde iske qosyldy.
Joba sheńberinde 21 avtobýsqa planshetter men 120 QR-kodttary ornatylyp, bul ıgi isti jolaýshylarǵa jarnamalaý úshin banerler de kórneki jerge qoıyldy.
Salaǵa jol aqysyn elektrondy tóleý júıesin engizip qana qoımaı, baǵyttardaǵy qoǵamdyq kóliktiń qozǵalysyn (avtokólikter GPS trekermen qamtamasyz etilgen) baqylap otyrý úshin dıspecherlik ortalyq iske qosylǵan.
Odan bólek, negizgi quramdaǵy aýdanaralyq jáne oblysaralyq turaqty baǵyttardaǵy 594 jolaýshy tasymaldaıtyn kólik quralynyń bárine GPS qurylǵysy ornatyldy.
Oblystaǵy turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy da sıfrlyq tehnologıalardyń ıgiligin kóre bastady.
«Sıfrlyq Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq salasynda «SmartCity» tujyrymdamasyn iske asyrý úshin Otyrar shaǵyn aýdanynan tańdap alynǵan 10 kópqabatty turǵyn úı E-SHANYRAQ júıesine ıntegrasıalandy.
Bul júıeniń basty maqsaty – shyǵyndardy bekitý, qarjatty jumsaý máselelerinde PIK qyzmetiniń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý, osy júıeniń arqasynda turǵyndar ınternet arqyly esepteýler men esep aıyrysýlardyń durystyǵyn teksere alady jáne úı shyǵyndary men tabystaryn baqylaı alady. Sondaı-aq TKSH máselelerin kóterip, tıisti mekemelerge onlaın úlgide ótinishter de bere alady.
Oblysta derekterdi qashyqtan taratý múmkindigi bar elektrmen jabdyqtaýdyń 17854 jeke eseptegishi ornatylǵan jáne 291 jalpyúılik jylý eseptegishteri qoldanylyp otyr.
Túrkistan oblysy TQSH EjKSH basqarmasynda atalǵan eseptegishterdiń kórsetkishterin E-SHANYRAQ júıesine qosý jáne berý baǵytyndaǵy jumystardyń belsendiligi artqan. Búgingi tańda júıege 216 úı qosylyp, onyń ishinde 79 KPTÚ esepteýishteriniń málimetteri júıege qosylǵan. Naqty aıtsaq, 1495 elektrmen jabdyqtaý eseptegishteri kádege jarap tur. Sondaı-aq derekterdi qosý boıynsha is-shara Kentaý qalasynda jáne Túrkistan qalasynda qolǵa alynǵan.
«Aqyldy kvartaldyń» quramdas bóligi retinde búgingi tańda Túrkistan qalasynyń Otyrar shaǵyn aýdanynda 8 beınebaqylaý kamerasy ornatylyp, azamattardyń qaýipsizdigine qyzmet etip tur.
Sondaı-aq kún qýat alatyn panelderi men fotorele arqyly qosyp-óshiretin dachıkteri bar 76 kóshe shamy, ıaǵnı «aqyldy jaryqtandyrý» komponentteri ornatyldy. Olar energıa shyǵyndaryn 30 paıyzǵa deıin únemdeıtin tehnologıalyq múmkindikke ıe.
Oblysta kún panelderi júıesi men fotorele dachıkteri bar 700 kóshe jaryq shamy ornatyldy. Atap aıtsaq, Kentaý qalasy – 62, Túrkistan qalasy – 76, Túlkibas aýdany – 37, Shardara aýdany – 6, Otyrar aýdany – 126 jáne Saryaǵash aýdany 399 «aqyldy» shammen qamtyldy.
Oblys boıynsha mehanıkalyq taımer júıesi negizinde 1294 aqyldy kóshe ilgishteri bar.
Kútiletin nátıjeleri de kóńilden shyǵady. Atap aıtsaq, turǵyn úılerde tutynylatyn energıa, jylý, sýdy jáne gazdy paıdalaný tıimdiligin 20-30 paıyzǵa arttyrylmaq. Kommmýnaldyq tutynýlardy urlaý faktilerin boldyrmaı, ony apattyq jaǵdaılardy der kezinde anyqtaý esebinen tómendetedi. Sondaı-aq mamandar nysandarda ornalasqan barlyq jylý eseptegishter men baqylaýshylardan derekterdi avtomatty túrde jınaýǵa bolatynyn alǵa tartyp otyr. Sonymen qatar jylý energıasyn paıdalanýdy tıimdi baqylaý jáne jylý jelilerindegi shyǵyndardy anyqtaý múmkindigi arta túspek.
Qaýipsizdik salasyna keler bolsaq, búginde Túrkistan qalasynda pılottyq joba retinde tómendegideı jumystar atqarylyp jatyr.
Máselen, «Trafık-Skaner M» 2 foto-vıdeo kompleksi ornatyldy. Vıdeo málimetterdi jergilikti kezekshiliktegi polısıa bólimshesine shyǵaratyn bir «Aqyldy jol qıylys» 1 kesheni iske qosyldy. Sonymen qatar aqyldy qala jobasymen turǵyn úılerge 8 beınebaqylaý kamerasy ornatyldy jáne pılottyq joba retinde jol erejelerin baqylaýǵa arnalǵan 6 beınekamera qurylǵysy ornatyldy.
Sondaı-aq 2016 jyly ornatylǵan barlyq 41 kamerany tolyqtaı qalpyna keltirilý jumystary júrgizildi. Endigi kezekte Ortalyqtan jedel basqarý jáne Óńdeý ortalyǵyn ashyp, oǵan qosa jol qozǵalysyn baqylaıtyn 25 foto-beıne kamera jáne quqyq buzýshylyqtardy anyqtaıtyn 3 kamera ornatylmaq.
«112» dıspecherlik ortalyq negizinde jumys isteıtin pılottyq joba synaqtan ótti. Joǵaryda kórsetilgen qurylǵylar memlekettik-jekeshelik seriktestik esebinen Shymkent qalasyndaǵy beıne baqylaý júıesimen jáne İshki ister mınıstrligi júıesimen qosylmaq.
Orta eseppen aı saıyn búdjetke 1 mln 400 teńge túsetini de naqtylandy.
