Sońǵy jyldary otandyq ekonomikany tsifrlandyrý úderisi qarqyn alyp kele jatyr. Árine bul jaqsy tendentsiia. Sebebi mundai qadam álemdik arenada elimizdiń ekonomikalyq turǵydan odan ári ósip, básekege qabilettiligin qamtamasyz etýge múmkindik beredi. Al bul igilikti istiń basynda «Tsifrlyq Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy tur.
Tsifrlandyrý ulttyq ekonomikamyzǵa qozǵaý salyp, turaqty jumys oryndarynyń qurylýyna septigi timek. Tsifrlandyrý, jalpy alǵanda jumys oryndaryn qurýdyń jańa tolqynyn bastaýǵa jol ashady. Jáne de jańa tehnologiialardyń otandyq ekonomikaǵa beiimdelýin qamtamasyz etip, olardy ázirleýdiń qozǵaýshy kúshine ainalyp keledi.
«Tsifrlyq Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy aiasynda Túrkistan oblysynda biraz jumys qolǵa alyndy. Endeshe, baǵdarlama aiasyndaǵy basym baǵyttar sanalatyn 5 sala boiynsha atqarylǵan jumystarǵa az-kem toqtalsaq.
Aldymen bilim berý salasyndaǵy jumystardy zerdelep kórsek. Oblysta mektepke deiingi 1385 bilim berý uiymy bar, onda 150541 bala oqidy. Búginde «Mektepke deiingi bilim berý uiymdaryna joldama berý jáne kezekke qoiýdy avtomattandyrý» jobasymen 725 (53%) mektepke deiingi bilim berý uiymy qamtylyp otyr.
Jalpy bilim beretin mektepterde de tsifrlandyrý úderisi jaqsy jolǵa qoiylyp keledi.
Aimaqtaǵy barlyq 902 mektek jumys.sitcen.kz júiesine qosylǵan. Bul júie óńirdegi mektepterdiń bárine tolyq engizilip, qazirgi tańda 1754 adam osy júie arqyly jumysqa ornalasqan. Sońǵy derek boiynsha, atalǵan júiege 69639 qoldanýshy tirkelip, turǵyndardan 5874 myńnan asa ótinish túsken.
Oblysta «Bilimland» tsifrlyq bilim berý resýrstaryna mektepter 100 paiyz qosylǵan.
Mektepke oqýshylardy elektrondy negizde qabyldaý isi de oidaǵydai júrgizilip otyr.
Túrkistan oblysynda jalpy orta bilim beretin 902 mektep 2018 jyldyń shilde aiynan beri «Bilim berý uiymdaryna qujattardy qabyldaý jáne oqýǵa qabyldaý» memlekettik kórsetiletin qyzmet mektep.sitcen.kz portaly arqyly avtomattandyrý júiesine engizilip otyr. Bul júie Túrkistan oblysynyń barlyq aýdanynda jumys istep tur. Qazirgi tańda osy júie boiynsha 54751 elektrondy ótinish kelip túsken, 53049 oqýshy elektrondy túrde 1-synypqa qabyldandy.
«Kúndelik» elektrondy jýrnaldar jáne kúndelikterdiń biregei aqparattyq júiesi aimaqta 2016 jyldyń 1 qyrkúieginen bastap jumys istep keledi. 2017 jyldyń 1 qyrkúieginen bastap osy júiege 866 (96 paiyz) mektep qosyldy. Aldaǵy ýaqytta óńir mektepteriniń qosylýyn 100 paiyzǵa jetkizý kózdelip otyr.
Kompiýtermen qamtamasyz etý de kún tártibindegi ózekti máselelerdiń biri.
Bilim basqarmasy tarapynan 561 million teńgege 1700 BilimBook kompiýter-planshet alynyp, 235 bilim ordasyna «Bilim Book» kompiýter-planshet bólinip, olar oqý protsesiniń qajetine jarap otyr.
Qosymsha jabdyqtaý igilikteriniń nátijesinde ár kompiýterge keletin oqýshy sany 11,3-ten 10,6-ǵa tómendegen. Bul igi bastama aldaǵy ýaqytta da jalǵasady.
Keń jolaqty internet tartý isinde de jaqsy kórsetkish baiqalady.
Oblystyń 775 (86,1 paiyz) mektebi keń jolaqty internet jelisine qosylyp, onyń ishinde 648-i (72 paiyz) 4Mbit/sek jáne odan da joǵary jyldamdyqtaǵy keńjolaqty internettiń qyzyǵyn kórip otyr. Bul kórsetkishti de 100 paiyzǵa jetkizý oida bar.
Wi-Fi-men qamtamasyz etýge de basymdyq berilgen.
Qazirgi tańda 735(81,4 paiyz) mektep WI-FI núktelerimen qamtylǵan. Sonymen qatar 2018 jyldyń sońynda Oqylyq.kz platformasy iske qosyldy. Atalǵan platformanyń tiimdiligine toqtalsaq, birinshiden muǵalimderdiń tsifrlyq saýattylyǵyn artyrady. Ekinshiden, tsifrlyq kitaphananyń qalyptasýyn jedeldetedi, úshinshiden, jumystyń tiimdiligin arttyryp, oqý seminarlaryn daiyndaýdaǵy shyǵyndy azaitpaq. Tórtinshiden, tez ári jyldam interaktivti kýrstardy uiymdastyrýǵa múmkindik beredi.
Osy atalǵan júielerdiń tiimdilik kórsetkishteri de aýqymdy. Máselen:
- Sybailas jemqorlyq táýekeli kaýiptiliginiń 18 túri joiylady;
- Oqýshylardyń sabaqtan negizsiz qalýy deńgeiiniń tómendeýi – 18 paiyz;
- Oqýshylardyń bilim deńgeiiniń ósýi – 12 paiyz;
- Memlekettik qyzmet kórsetý sapasyna qatysty aryz-shaǵymdardyń azaiýy – 50 paiyz;
- Pedagogtardyń sapalyq quramynyń ósýi – 15 paiyz;
Qujat ainylymnyń tómendeýi – 60 paiyz;
Densaýlyq saqtaý salasyndaǵy tsifrlandyrý jumystary ýaqyt kúttirmeitin másele.
Búgingi kúnde Túrkistan oblysyndaǵy densaýlyq saqtaý salasyn tsifrlandyrý úderisi saýyqtyrý jáne aldyn alý, aýrýdy erte anyqtaý, meditsinalyq kómek kórsetý jáne aýrýdy basqarý jáne ońaltý syndy 4 baǵytta júzege asyrylady.
Densaýlyq saqtaý nysandarynyń infraqurylymyn qamtamasyz etý baǵytynda kompiýterlik tehnikamen qamtylýy 100 paiyzdy qurap otyr.
Túrkistan oblysynda búginde 38 meditsinalyq uiym meditsinalyq aqparattyq júiege qosylyp, 100 paiyz qamtylǵan.
Qaǵazsyz qujat ainalymy da óz jolyn tapty.
38 meditsinalyq uiymynan 38 (100 paiyz) meditsinalyq uiym ishinara qaǵazsyz qujat ainalymyna aýystyryldy. 121 meditsinalyq nysannan 121 (100%) meditsinalyq nysan elektrondyq nusqaǵa kóshirildi.
Ár emhanada mobildi qosymshalardy paidalanýdy túsindirý maqsatynda naýqastarǵa tsifrlyq kómek kórsetý beketteri ashylǵan. Sonyń arqasynda beiindi mamandarǵa 11 joldama boiynsha qabyldaý ýaqyty 4-5 kúnge deiin qysqartýǵa múmkindik týdy. Ol buryn 1-2 apta bolatyn.
Aýrýlardy erte anyqtaý – meditsina salasynyń basty talaptarynyń biri.
Dárigerdiń qabyldaýyna aldyn ala jazylý barysy 76,4 paiyz elektrondy túrge jetkizildi.
Oblys kóleminde 1 798 660 (100 paiyz) elektrondyq densaýlyq pasporty jasaldy. 4525 dáriger jáne 14 695 orta býyndy qyzmetkerler tolyǵymen meditsinalyq aqparattyq júie boiynsha kýrstan ótti.
Kólik salasynda da kóp tsifrlyq ózgeris bar.
Eń alǵash 2018 jyly Túrkistan qalasyndaǵy 2 jolaýshylar tasymaly baǵytynyń avtobýstaryna jol aqysyn elektrondy tásilmen tóleý júiesi qanatqaqty joba retinde iske qosyldy.
Joba sheńberinde 21 avtobýsqa planshetter men 120 QR-kodttary ornatylyp, bul igi isti jolaýshylarǵa jarnamalaý úshin banerler de kórneki jerge qoiyldy.
Salaǵa jol aqysyn elektrondy tóleý júiesin engizip qana qoimai, baǵyttardaǵy qoǵamdyq kóliktiń qozǵalysyn (avtokólikter GPS trekermen qamtamasyz etilgen) baqylap otyrý úshin dispecherlik ortalyq iske qosylǵan.
Odan bólek, negizgi quramdaǵy aýdanaralyq jáne oblysaralyq turaqty baǵyttardaǵy 594 jolaýshy tasymaldaityn kólik quralynyń bárine GPS qurylǵysy ornatyldy.
Oblystaǵy turǵyn úi-kommýnaldyq sharýashylyǵy da tsifrlyq tehnologiialardyń igiligin kóre bastady.
«Tsifrlyq Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy aiasynda turǵyn úi-kommýnaldyq sharýashylyq salasynda «SmartCity» tujyrymdamasyn iske asyrý úshin Otyrar shaǵyn aýdanynan tańdap alynǵan 10 kópqabatty turǵyn úi E-SHANYRAQ júiesine integratsiialandy.
Bul júieniń basty maqsaty – shyǵyndardy bekitý, qarjatty jumsaý máselelerinde PIK qyzmetiniń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý, osy júieniń arqasynda turǵyndar internet arqyly esepteýler men esep aiyrysýlardyń durystyǵyn teksere alady jáne úi shyǵyndary men tabystaryn baqylai alady. Sondai-aq TKSh máselelerin kóterip, tiisti mekemelerge onlain úlgide ótinishter de bere alady.
Oblysta derekterdi qashyqtan taratý múmkindigi bar elektrmen jabdyqtaýdyń 17854 jeke eseptegishi ornatylǵan jáne 291 jalpyúilik jylý eseptegishteri qoldanylyp otyr.
Túrkistan oblysy TQSh EjKSh basqarmasynda atalǵan eseptegishterdiń kórsetkishterin E-SHANYRAQ júiesine qosý jáne berý baǵytyndaǵy jumystardyń belsendiligi artqan. Búgingi tańda júiege 216 úi qosylyp, onyń ishinde 79 KPTÚ esepteýishteriniń málimetteri júiege qosylǵan. Naqty aitsaq, 1495 elektrmen jabdyqtaý eseptegishteri kádege jarap tur. Sondai-aq derekterdi qosý boiynsha is-shara Kentaý qalasynda jáne Túrkistan qalasynda qolǵa alynǵan.
«Aqyldy kvartaldyń» quramdas bóligi retinde búgingi tańda Túrkistan qalasynyń Otyrar shaǵyn aýdanynda 8 beinebaqylaý kamerasy ornatylyp, azamattardyń qaýipsizdigine qyzmet etip tur.
Sondai-aq kún qýat alatyn panelderi men fotorele arqyly qosyp-óshiretin datchikteri bar 76 kóshe shamy, iaǵni «aqyldy jaryqtandyrý» komponentteri ornatyldy. Olar energiia shyǵyndaryn 30 paiyzǵa deiin únemdeitin tehnologiialyq múmkindikke ie.
Oblysta kún panelderi júiesi men fotorele datchikteri bar 700 kóshe jaryq shamy ornatyldy. Atap aitsaq, Kentaý qalasy – 62, Túrkistan qalasy – 76, Túlkibas aýdany – 37, Shardara aýdany – 6, Otyrar aýdany – 126 jáne Saryaǵash aýdany 399 «aqyldy» shammen qamtyldy.
Oblys boiynsha mehanikalyq taimer júiesi negizinde 1294 aqyldy kóshe ilgishteri bar.
Kútiletin nátijeleri de kóńilden shyǵady. Atap aitsaq, turǵyn úilerde tutynylatyn energiia, jylý, sýdy jáne gazdy paidalaný tiimdiligin 20-30 paiyzǵa arttyrylmaq. Kommmýnaldyq tutynýlardy urlaý faktilerin boldyrmai, ony apattyq jaǵdailardy der kezinde anyqtaý esebinen tómendetedi. Sondai-aq mamandar nysandarda ornalasqan barlyq jylý eseptegishter men baqylaýshylardan derekterdi avtomatty túrde jinaýǵa bolatynyn alǵa tartyp otyr. Sonymen qatar jylý energiiasyn paidalanýdy tiimdi baqylaý jáne jylý jelilerindegi shyǵyndardy anyqtaý múmkindigi arta túspek.
Qaýipsizdik salasyna keler bolsaq, búginde Túrkistan qalasynda pilottyq joba retinde tómendegidei jumystar atqarylyp jatyr.
Máselen, «Trafik-Skaner M» 2 foto-video kompleksi ornatyldy. Video málimetterdi jergilikti kezekshiliktegi politsiia bólimshesine shyǵaratyn bir «Aqyldy jol qiylys» 1 kesheni iske qosyldy. Sonymen qatar aqyldy qala jobasymen turǵyn úilerge 8 beinebaqylaý kamerasy ornatyldy jáne pilottyq joba retinde jol erejelerin baqylaýǵa arnalǵan 6 beinekamera qurylǵysy ornatyldy.
Sondai-aq 2016 jyly ornatylǵan barlyq 41 kamerany tolyqtai qalpyna keltirilý jumystary júrgizildi. Endigi kezekte Ortalyqtan jedel basqarý jáne Óńdeý ortalyǵyn ashyp, oǵan qosa jol qozǵalysyn baqylaityn 25 foto-beine kamera jáne quqyq buzýshylyqtardy anyqtaityn 3 kamera ornatylmaq.
«112» dispetcherlik ortalyq negizinde jumys isteitin pilottyq joba synaqtan ótti. Joǵaryda kórsetilgen qurylǵylar memlekettik-jekeshelik seriktestik esebinen Shymkent qalasyndaǵy beine baqylaý júiesimen jáne Ishki ister ministrligi júiesimen qosylmaq.
Orta eseppen ai saiyn biýdjetke 1 mln 400 teńge túsetini de naqtylandy.
