Qaımana qazaq rýhanıaty týyn qolyna alyp, uly maqsattarǵa kóz tigip otyrǵany aıdan anyq. Osy oraıda jańa oblystyń alatyn orny erekshe basym. Túrki jurtynyń kıeli shaHar Túrkistannyń ekonomıkalyq, áleýmettik jaǵdaıy týraly, onyń damý spektory, bolashaǵy, keleshegi haqynda salymdy pikirler legin izdep kórdik.
Mártebeli oqyrman, sizdiń nazaryńyzǵa el ishine esimi tanylǵan, tolymdy sóz aıtyp, tyńǵylyqty pikirlerimen bólisken birqatar azamattardyń suhbattaryn usynbaqpyz.
Almıra Muqajanova: «Túrkistannyń túleýi eldegi ýrbanızasıanyń damyǵanyn kórsetedi»
Saıasattaný ǵylymdarynyń doktory Almıra Muqajanova Respýblıkalyq mańyzy bar qalalardyń paıda bolýy eldegi ýrbanızasıa prosesi damýynyń kórsetkishi ekenin alǵa tartady.
– Shymkent qalasynyń respýblıkalyq mańyzy bar qala statýsyna ıe bolýy, al Túrkistannyń oblys retinde túleýi eldegi ýrbanızasıa prosesiniń damyp kele jatqandyǵyn kórsetedi. Ýrbanızasıa úrdisi, ıaǵnı halyqtyń respýblıkalyq mańyzdy qalalarǵa qonys aýdarýy birinshi kezekti atalǵan aýmaqtaǵy halyqty jumyspen qamtý máselesine kóńil bólýdi, ekinshiden, turǵyn úı máselesi men ártúrli jobalardy jasaqtap, qolǵa alýdy, iske asyrý jaıyna basa mán beriledi, – deıdi saıasattanýshy. «Máselen, bul Shymkent qalasy úshin atalǵan statýstyń berilýi qalanyń jan-jaqty ekonomıkalyq bostandyǵy men ósip-ónýine múmkindik alýyn, sondaı-aq óz búdjetin ózi taǵaıyndap, bólýdi ári qalanyń ekonomıkalyq qaýipsizdigi men nátıjeli bolýyn qamtamasyz etýdegi múmkindikterdi de usynady», – degen oıdy A.Muqajanova ortaǵa saldy.
Túrkistanǵa oblys statýsynyń berilýiniń áleýetti sheshim ekendigin alǵa tartqan saıasattanýshy «Túrkistan qalasynyń damýynda túrli jobalar men josparlardy uıymdastyrý qajettigin» aıtady. «Túrkistan tarıhı, mádenı qundylyqtardy boıyna sińirgen qala, sol sebepten qalany damytý jobalary jergilikti aımaqtyń ereksheligi men ondaǵy qalyptasqan dástúrge negizdelýi tıis. Sondaı-aq aımaqtaǵy turǵyn úı máselesi, ekologıalyq tepe-teńdikti saqtaý syndy máselelerdiń sapa jaǵynan damýy basshylyqqa alynǵany abzal. Búdjet turǵysynan da birqatar máseleler týyndaýy múmkin. Iaǵnı bul tusta memleket tarapynan bólinetin kómek aktıvi ári jergilikti ınvestısıanyń ıaǵnı jergilikti aktıvtiń arasyndaǵy sapaly tepe-teńdikti saqtaı bilý, ony ońtaıly bólý máselesi de jolǵa qoıylǵany ıgi. Iaǵnı buryn Túrkistan qalasy atalǵan oblystaǵy qalalardyń biri boldy, al qazir oblys ortalyǵy bolǵandyqtan, búdjetti bólý máselesi aldaǵy ýaqytta sheshimin tabýy tıis máselelerdiń biri bolyp otyr», – deıdi saıasattanýshy.
Saıasattanýshynyń sózinshe, atalǵan máselelerdiń barlyǵyn Elbasy Nursultan Nazarbaev óziniń 5 qazanda Qazaqstan halqyna jasaǵan kezekti Joldaýynda alǵa tartty. «Elbasy Joldaýynyń iske asyrylýy Shymkent qalasy men Túrkistan oblysynyń ary qaraıǵy áleýetti damýyna áleýet beredi», – deıdi A.Muqajanova.
Buǵan deıin Túrkistan oblysynyń ákimi Janseıit Túımebaev Túrkistan oblysyn damytý josparyna sáıkes, birinshi kezekte Túrkistandaǵy ejelgi Kúltóbe qalashyǵyn qalypqa keltirý jumystary jasalatynyn atap ótken edi. Oblys ákiminiń sózinshe, aımaqta orta ǵasyrdaǵy qurylys nysandary Ábilmámbet han men Táýke hannyń rezıdensıalary syndy mańyzdy tarıhı nysandar qaıta óńdeýden ótetinin alǵa tartty. «Túrkistannyń tarıhı-mádenı muralarynyń saqtalýyna, aımaqtyń ary qaraıǵy ál-aýqatynyń jaqsarýyna, Qoja Ahmet Iasaýı kesenesiniń saqtalýyna basym mán beriledi, ákimshilik isker ortalyq qurylady» dedi J.Túımebaev.
Eske salsaq, osy jyldyń 19 maýsymynda Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev «QR Ákimshilik-aýmaqtyq qurylysynyń keıbir máseleleri týraly» QR Zańyna sáıkes, Shymkent qalasyna respýblıkalyq mańyzy bar qala statýsy beriletindigin, al Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimshilik ortalyǵy Shymkent qalasynan Túrkistan qalasyna kóshiriletindigi týraly qaýly etti.
Jomart Sımtıkov: «Túrkistan oblysynyń qurylýy – Elbasynyń eń irgeli saıası sheshimi»
2018 jylǵy Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń qabyldaǵan eń irgeli saıası sheshiminiń biregeıi – Túrkistan oblysynyń qurylýy. Atalǵan sheshim Memleket basshysynyń «Qazaqstan 2050» strategıasy, «Máńgilik el», «Nurly jol», «Ult jospary», «Qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol», «Bes ınstıtýsıonaldyq jobany júzege asyrý boıynsha 100 naqty qadam» syndy baǵdarlamalaryn ary qaraı tereńdetip, júzege asyrýda áleýet bolady, – deıdi tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, saıasattaný ǵylymdarynyń doktory Jomart Sımtıkov.
Qazaqstan egemendigin alyp, damý jolyna túskeli beri burynǵy Ońtústik Qazaqstan oblysy Túrkistan oblysy dep atalyp, óziniń HH ǵasyrdaǵy tarıhı ataýyna qaıta ıe boldy, degen saıasattanýshy jahandyq geosaıasatta Qazaqstan Túrkistan oblysyn qaıta qurǵandyǵyn, bul óz kezeginde, barsha túrki álemine úlken qýanysh syılaǵandyǵyn alǵa tartady.
– Túrkistan oblysynyń qaıta qurylýy aqıqatynda saıası mańyzdy sheshim. Túrkistandy qazaq halqynyń qaımaǵy buzylmaǵan, jalpy, túrki áleminiń basyn bir arnada toǵystyratyn ortalyqty jasaqtap, ony órkenıetti qalaǵa aınaldyrýy bolashaqta eldi bıik tabystarǵa jeteleıtin strategıalyq josparlardyń eń irgelisi. Atap óterligi, Túrkistan oblysynyń qurylýyn barsha túrki álemi jyly qabyldady, aımaq qaıta túlep, tyń tynysy ashyldy. Sebebi Túrkistan qalasynyń qaıtadan jańǵyrýy, órkenıetke saı qalanyń damýy, qatar ómir súrip otyrǵan kórshiles memlekettermen saltanaty kelisken qalanyń paıda bolýy úlken áleýet berýde, – dep J.Sımtıkov oıyn ortaǵa saldy.
«Túrkistan buǵan deıin ejelgi órkenıettiń saqshysy bolǵan qala edi, endi ekinshi salynǵan elordasy ispettes» degen saıasattanýshy Túrkistannyń oblysqa aınalýy, al Shymkenttiń respýblıkalyq mańyzy bar qala statýsyna ıe bolýy – el damýynyń alǵysharty. «Prezıdent Jarlyqty jarıalaǵannan keıin aımaqqa memlekettik sapar jasap, bastamany óz baqylaýyna aldy. Qazirgi ýaqytta aımaqta saıası prosester de, áleýmettik jaǵdaılar da ózgerý ústinde, mundaǵy ındýstrıalandyrý jaıynyń da úlken saıası sheshimi bar», – deıdi saıasattanýshy.
29 qyrkúıekte Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Túrkistan oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damý máseleleri jóninde keńes ótkizý barysynda aımaqtaǵy halyqty jumyspen qamtý, kásipkerlikti órkendetý, aýyl sharýashylyǵyn damytý, kólik-logıstıka qyzmetteriniń sapasyn arttyrý úshin jaǵdaı jasaýdyń mańyzdylyǵyn atap ótti.
«Ortalyq Azıa» halyqaralyq saýda aımaǵyn qurý múmkindigin qarastyrǵan jón. Bul Túrkistan oblysymen qatar, jalpy respýblıka ekonomıkasynyń da órkendeýine tyń serpin beredi. 2020 jylǵa qaraı Ózbekstanmen aradaǵy taýar aınalymyn 5 mıllıard AQSH dollaryna deıin arttyrýǵa áleýetimiz jetedi. Osyǵan baılanysty Úkimetke Túrkistan oblysynyń ákimdigimen birlesip, Ózbekstan tarapymen Halyqaralyq saýda aımaǵyn jáne jańa «Túrkistan» halyqaralyq ótkizý beketin qurý máselesin pysyqtaýdy tapsyramyn» dedi Elbasy.
Baýyrjan Isabekov: «Áýeli sana, sosyn ekonomıka»
TURKISTAN arnaıy ekonomıkalyq aımaǵy memleket tarapynan bolashaq ınvestorlarǵa jasalǵan qolaıly ári ońtaıly birden-bir qadam. Bul týraly ekonomıka ǵylymdarynyń doktory, L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa ulttyq ýnıversıtetiniń profesory Baýyrjan Isabekov málimdedi.
Profesordyń sózinshe, bolashaqta Qazaqstan Túrkistan oblysyna tabys tabý kózi retinde qaramaǵany jón, halyqtyń áleýmettik-ekonomıkalyq máselesin sheshýde memleket tarapynan bólingen 1 trıllıon 300 mıllıard teńge jumsalsa, onda ınvestorlardyń óńirge degen senimi paıda bolyp, Turkistan ekonomıkalyq aımaǵy arqyly Túrkistan oblysyna ınvestısıalardyń kólemi eselenip kelýi yqtımal, – deıdi profesor. Eldiń básekege qabilettiligi týrasynda sóz qozǵalǵanda, aımaqtyń ekonomıkalyq ereksheligi men áleýetine basym mán berilýi qajet dep esepteıdi B.Isabekov. – Túrkistan oblysy, ásirese Túrkistan qalasy bul aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy aımaq bolyp sanalady. Aýyl sharýashylyǵy aımaqtyq ónimniń edáýir bóligin quraıdy. Sondyqtan dıferensıasıa, dıversıfıkasıa jáne ıntegrasıa tetikterin iske qosý kerek. Atap ótsek, dıferensıasıada ıaǵnı egin aýmaǵynyń kólemin ulǵaıta bermeı, onyń sapasyna kóńil aýdaryp, jańa tehnologıalardy qoldana otyryp, atalǵan tetikti iske qosýǵa ábden bolady. Keıinnen sol aımaq deńgeıinde ǵana tuıyqtalyp qalmaı, oblys aýmaǵyndaǵy Ortalyq Azıalyq memleketter Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Ońtústik Azıadaǵy memlekettermen, Túrkıamen birlese otyryp, ıntegrasıalyq tetikti qoldaný arqyly órkenıetke, jańa tehnologıalarǵa qol jetkizýge bolady», – deıdi profesor. Shymkent memlekettik mańyzy bar qala statýsyn alǵannan keıin Túrkistannyń ekonomıkalyq áleýetin kóterýge qatysty máselede fılosofıalyq kózqaras kerek degen B.Isabekov bul taraptas máseleniń sonaý Arıstotel men Platonnyń ýaǵynan kele jatqan áńgime ekendigin alǵa tartady. «Eń birinshi, materıaldyq baılyq pa álde rýhanı qundylyq pa degen suraqqa jaýap kerek. Sondyqtan jıyrma bes jyldan beri Qazaqstannyń jalpy ishki óniminiń ekonomıkalyq qurylymyna qarasaq, toqsan birinshi jylǵy kórsetkishten tómen tur. Buryn aýyl sharýashylyq úlesi on bir paıyzǵa artqan bolatyn, jeńil ónerkásip 7-8 paıyzǵa, mashına jasaý kesheni 3-4 paıyzǵa ósti. Solardyń bári qazir qurdymǵa ketti. Sol sebepten, birinshi kezekte sana odan keıin ekonomıkaǵa kelýimiz kerek. Iaǵnı zań salasyna, memlekettik basqarý organdaryna, sonyń ishinde prokýratýra, sot jumystary júıeli júrip, jemqorlyqqa jol berilmese quba-qup. Birinshi kezekte sanany alǵa qoıyp, odan keıin ekonomıkany júrgizer bolsaq, onda bolashaqta Túrkistan óńiriniń gúldenýinde úlken evolúsıalyq jańalyq bolady deýge negiz bar», – dep atap ótti B.Isabekov.
Rasýl Jumaly: «Túrkistan degen qazaqı ataýdyń ıdeologıalyq máni zor»
Osy jyldyń 19 maýsymynda Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev «Qazaqstan Respýblıkasynyń ákimshilik-aýmaqtyq qurylysynyń keıbir máseleleri týraly» Jarlyqqa jarıa túrde qol qoıyp, Shymkentke respýblıkalyq mańyzy bar qala mártebesi beriletinin jarıa etti. Al oblys ortalyǵy bolsa, «ǵasyrlar boıy Qazaq handyǵynyń jáne búkil túrki áleminiń saıası ári rýhanı ortalyǵy bolǵan Túrkistan qalasyna kóshiriletinin» málimdegen edi.
Memleket basshysynyń ataýly sheshiminen keıin óńirde tyń tendensıalar jolǵa qoıyldy, Túrkistan túleı bastady. Damýdyń tyń jolyna bet burǵan qalaǵa jańa tynys berildi. Osy turǵyda saıasattanýshy, Rasýl Jumalynyń pikirinshe, ákimshilik ortalyqtyń Shymkent qalasynan Túrkistan qalasyna kóshirý yryqsyzdandyrý turǵysynan alǵanda úlken mánge ıe. Sebebi jekelegen qalalardan keıbir mártebelerdiń yǵysýy bul qalanyń ary qaraı damýyna keń múmkindik ashady.
Máselen, buǵan deıin Almaty el astanasy boldy, keıinnen bul mártebeden aıyrylyp, oblys ortalyǵy boldy, sodan keıin ǵana respýblıkalyq mańyzy bar qala laýazymyn aldy. Saıasattanýshynyń pikirinshe, osylaısha Almaty óziniń damýyna jańa múmkindik aldy. Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Túrkistan oblysy dep ózgerýiniń de máni zor ekenin Jumaly myrza tilge tıek etti.
Túrkistan degen kıeli ári qazaqı ataýdyń ıdeologıalyq ári tarıhı turǵyda da máni ústem ekendigin alǵa tartqan saıasattanýshy bul úrdistiń basqa óńirlerde de jalǵasyn tabýy nur ústine nur bolatyndyǵyn atap ótti. Ekinshiden, qala oblys ortalyǵy mártebesine ıe bolǵannan keıin oǵan shendilerdiń de tartylatynyn atap ótken saıasattanýshy budan keıin qalanyń damýyna túrtki de paıda bolatynyn, qala búdjetiniń de ósetinin atap ótti. «Qazirgi ýaqytta elde ýrbanızasıa prosesi júrip jatyr. Aýyl halqynyń qalaǵa kóshýi túsinikti jaıt. Bul úrdis jahanda da júrip jatyr. Biraq bir ókinishtisi, bizde osyndaı demografıalyq, ekonomıkalyq ortalyqtar biren-saran ǵana», – degen saıasattanýshy mundaı ortalyqtardyń az bolýy memlekettiń damýyna zıan keltiretinin aıtady. Osy turǵyda R.Jumaly eldegi shaǵyn qalalardy tiriltý, ary qaraı damytý qajettigi týraly usynys aıtty. Sebebi ómir, bıznes t.b salalardyń tek respýblıkalyq mańyzy bar qalalarda bolýy memlekettiń birizdi, teń damýyna úlken nuqsan keltiretindigi jaıyndaǵy óz kózqarasyn bildirdi. Bul da – damýdyń alǵysharty.
Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev 29 qyrkúıekte Túrkistan oblysyna memlekettik saparmen bardy. «Halqymyz úshin tarıhy baı, taǵylymy tereń Túrkistannyń elimiz úshin orny óte bólek. Ol – búkil Ortalyq Azıadaǵy eń kóne qalalardyń biri. Túrkistan – Qazaq eliniń rýhanı júregi, qazaqtyń kóptegen aıaýly perzentteri máńgige jaı tapqan qasıetti qala. Osynda jerlengen 164 áıgili tulǵanyń 21-i – el basqarǵan qyrandar, 30-dan astamy qol bastaǵan batyrlar, aýqymdy sóz bastaǵan bıler. Túrkistan tarıhy – kúlli qazaqtyń tarıhy»,– dedi Memleket basshysy.
Aıajan MÁDIBEK
