Qaimana qazaq rýhaniiaty týyn qolyna alyp, uly maqsattarǵa kóz tigip otyrǵany aidan anyq. Osy oraida jańa oblystyń alatyn orny erekshe basym. Túrki jurtynyń kieli shaHar Túrkistannyń ekonomikalyq, áleýmettik jaǵdaiy týraly, onyń damý spektory, bolashaǵy, keleshegi haqynda salymdy pikirler legin izdep kórdik.
Mártebeli oqyrman, sizdiń nazaryńyzǵa el ishine esimi tanylǵan, tolymdy sóz aityp, tyńǵylyqty pikirlerimen bólisken birqatar azamattardyń suhbattaryn usynbaqpyz.
Almira Muqajanova: «Túrkistannyń túleýi eldegi ýrbanizatsiianyń damyǵanyn kórsetedi»
Saiasattaný ǵylymdarynyń doktory Almira Muqajanova Respýblikalyq mańyzy bar qalalardyń paida bolýy eldegi ýrbanizatsiia protsesi damýynyń kórsetkishi ekenin alǵa tartady.
– Shymkent qalasynyń respýblikalyq mańyzy bar qala statýsyna ie bolýy, al Túrkistannyń oblys retinde túleýi eldegi ýrbanizatsiia protsesiniń damyp kele jatqandyǵyn kórsetedi. Ýrbanizatsiia úrdisi, iaǵni halyqtyń respýblikalyq mańyzdy qalalarǵa qonys aýdarýy birinshi kezekti atalǵan aýmaqtaǵy halyqty jumyspen qamtý máselesine kóńil bólýdi, ekinshiden, turǵyn úi máselesi men ártúrli jobalardy jasaqtap, qolǵa alýdy, iske asyrý jaiyna basa mán beriledi, – deidi saiasattanýshy. «Máselen, bul Shymkent qalasy úshin atalǵan statýstyń berilýi qalanyń jan-jaqty ekonomikalyq bostandyǵy men ósip-ónýine múmkindik alýyn, sondai-aq óz biýdjetin ózi taǵaiyndap, bólýdi ári qalanyń ekonomikalyq qaýipsizdigi men nátijeli bolýyn qamtamasyz etýdegi múmkindikterdi de usynady», – degen oidy A.Muqajanova ortaǵa saldy.
Túrkistanǵa oblys statýsynyń berilýiniń áleýetti sheshim ekendigin alǵa tartqan saiasattanýshy «Túrkistan qalasynyń damýynda túrli jobalar men josparlardy uiymdastyrý qajettigin» aitady. «Túrkistan tarihi, mádeni qundylyqtardy boiyna sińirgen qala, sol sebepten qalany damytý jobalary jergilikti aimaqtyń ereksheligi men ondaǵy qalyptasqan dástúrge negizdelýi tiis. Sondai-aq aimaqtaǵy turǵyn úi máselesi, ekologiialyq tepe-teńdikti saqtaý syndy máselelerdiń sapa jaǵynan damýy basshylyqqa alynǵany abzal. Biýdjet turǵysynan da birqatar máseleler týyndaýy múmkin. Iaǵni bul tusta memleket tarapynan bólinetin kómek aktivi ári jergilikti investitsiianyń iaǵni jergilikti aktivtiń arasyndaǵy sapaly tepe-teńdikti saqtai bilý, ony ońtaily bólý máselesi de jolǵa qoiylǵany igi. Iaǵni buryn Túrkistan qalasy atalǵan oblystaǵy qalalardyń biri boldy, al qazir oblys ortalyǵy bolǵandyqtan, biýdjetti bólý máselesi aldaǵy ýaqytta sheshimin tabýy tiis máselelerdiń biri bolyp otyr», – deidi saiasattanýshy.
Saiasattanýshynyń sózinshe, atalǵan máselelerdiń barlyǵyn Elbasy Nursultan Nazarbaev óziniń 5 qazanda Qazaqstan halqyna jasaǵan kezekti Joldaýynda alǵa tartty. «Elbasy Joldaýynyń iske asyrylýy Shymkent qalasy men Túrkistan oblysynyń ary qaraiǵy áleýetti damýyna áleýet beredi», – deidi A.Muqajanova.
Buǵan deiin Túrkistan oblysynyń ákimi Janseiit Túimebaev Túrkistan oblysyn damytý josparyna sáikes, birinshi kezekte Túrkistandaǵy ejelgi Kúltóbe qalashyǵyn qalypqa keltirý jumystary jasalatynyn atap ótken edi. Oblys ákiminiń sózinshe, aimaqta orta ǵasyrdaǵy qurylys nysandary Ábilmámbet han men Táýke hannyń rezidentsiialary syndy mańyzdy tarihi nysandar qaita óńdeýden ótetinin alǵa tartty. «Túrkistannyń tarihi-mádeni muralarynyń saqtalýyna, aimaqtyń ary qaraiǵy ál-aýqatynyń jaqsarýyna, Qoja Ahmet Iasaýi kesenesiniń saqtalýyna basym mán beriledi, ákimshilik isker ortalyq qurylady» dedi J.Túimebaev.
Eske salsaq, osy jyldyń 19 maýsymynda Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev «QR Ákimshilik-aýmaqtyq qurylysynyń keibir máseleleri týraly» QR Zańyna sáikes, Shymkent qalasyna respýblikalyq mańyzy bar qala statýsy beriletindigin, al Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimshilik ortalyǵy Shymkent qalasynan Túrkistan qalasyna kóshiriletindigi týraly qaýly etti.
Jomart Simtikov: «Túrkistan oblysynyń qurylýy – Elbasynyń eń irgeli saiasi sheshimi»
2018 jylǵy Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń qabyldaǵan eń irgeli saiasi sheshiminiń biregeii – Túrkistan oblysynyń qurylýy. Atalǵan sheshim Memleket basshysynyń «Qazaqstan 2050» strategiiasy, «Máńgilik el», «Nurly jol», «Ult jospary», «Qazaqstandyq armanǵa bastaityn jol», «Bes institýtsionaldyq jobany júzege asyrý boiynsha 100 naqty qadam» syndy baǵdarlamalaryn ary qarai tereńdetip, júzege asyrýda áleýet bolady, – deidi tarih ǵylymdarynyń kandidaty, saiasattaný ǵylymdarynyń doktory Jomart Simtikov.
Qazaqstan egemendigin alyp, damý jolyna túskeli beri burynǵy Ońtústik Qazaqstan oblysy Túrkistan oblysy dep atalyp, óziniń HH ǵasyrdaǵy tarihi ataýyna qaita ie boldy, degen saiasattanýshy jahandyq geosaiasatta Qazaqstan Túrkistan oblysyn qaita qurǵandyǵyn, bul óz kezeginde, barsha túrki álemine úlken qýanysh syilaǵandyǵyn alǵa tartady.
«Túrkistan buǵan deiin ejelgi órkeniettiń saqshysy bolǵan qala edi, endi ekinshi salynǵan elordasy ispettes» degen saiasattanýshy Túrkistannyń oblysqa ainalýy, al Shymkenttiń respýblikalyq mańyzy bar qala statýsyna ie bolýy – el damýynyń alǵysharty. «Prezident Jarlyqty jariialaǵannan keiin aimaqqa memlekettik sapar jasap, bastamany óz baqylaýyna aldy. Qazirgi ýaqytta aimaqta saiasi protsester de, áleýmettik jaǵdailar da ózgerý ústinde, mundaǵy indýstriialandyrý jaiynyń da úlken saiasi sheshimi bar», – deidi saiasattanýshy.
29 qyrkúiekte Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Túrkistan oblysynyń áleýmettik-ekonomikalyq damý máseleleri jóninde keńes ótkizý barysynda aimaqtaǵy halyqty jumyspen qamtý, kásipkerlikti órkendetý, aýyl sharýashylyǵyn damytý, kólik-logistika qyzmetteriniń sapasyn arttyrý úshin jaǵdai jasaýdyń mańyzdylyǵyn atap ótti.
«Ortalyq Aziia» halyqaralyq saýda aimaǵyn qurý múmkindigin qarastyrǵan jón. Bul Túrkistan oblysymen qatar, jalpy respýblika ekonomikasynyń da órkendeýine tyń serpin beredi. 2020 jylǵa qarai Ózbekstanmen aradaǵy taýar ainalymyn 5 milliard AQSh dollaryna deiin arttyrýǵa áleýetimiz jetedi. Osyǵan bailanysty Úkimetke Túrkistan oblysynyń ákimdigimen birlesip, Ózbekstan tarapymen Halyqaralyq saýda aimaǵyn jáne jańa «Túrkistan» halyqaralyq ótkizý beketin qurý máselesin pysyqtaýdy tapsyramyn» dedi Elbasy.
Baýyrjan Isabekov: «Áýeli sana, sosyn ekonomika»
TURKISTAN arnaiy ekonomikalyq aimaǵy memleket tarapynan bolashaq investorlarǵa jasalǵan qolaily ári ońtaily birden-bir qadam. Bul týraly ekonomika ǵylymdarynyń doktory, L.N. Gýmilev atyndaǵy Eýraziia ulttyq ýniversitetiniń professory Baýyrjan Isabekov málimdedi.
Professordyń sózinshe, bolashaqta Qazaqstan Túrkistan oblysyna tabys tabý kózi retinde qaramaǵany jón, halyqtyń áleýmettik-ekonomikalyq máselesin sheshýde memleket tarapynan bólingen 1 trillion 300 milliard teńge jumsalsa, onda investorlardyń óńirge degen senimi paida bolyp, Turkistan ekonomikalyq aimaǵy arqyly Túrkistan oblysyna investitsiialardyń kólemi eselenip kelýi yqtimal, – deidi professor. Eldiń básekege qabilettiligi týrasynda sóz qozǵalǵanda, aimaqtyń ekonomikalyq ereksheligi men áleýetine basym mán berilýi qajet dep esepteidi B.Isabekov. – Túrkistan oblysy, ásirese Túrkistan qalasy bul aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy aimaq bolyp sanalady. Aýyl sharýashylyǵy aimaqtyq ónimniń edáýir bóligin quraidy. Sondyqtan differentsiatsiia, diversifikatsiia jáne integratsiia tetikterin iske qosý kerek. Atap ótsek, differentsiatsiiada iaǵni egin aýmaǵynyń kólemin ulǵaita bermei, onyń sapasyna kóńil aýdaryp, jańa tehnologiialardy qoldana otyryp, atalǵan tetikti iske qosýǵa ábden bolady. Keiinnen sol aimaq deńgeiinde ǵana tuiyqtalyp qalmai, oblys aýmaǵyndaǵy Ortalyq Aziialyq memleketter Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Ońtústik Aziiadaǵy memlekettermen, Túrkiiamen birlese otyryp, integratsiialyq tetikti qoldaný arqyly órkenietke, jańa tehnologiialarǵa qol jetkizýge bolady», – deidi professor. Shymkent memlekettik mańyzy bar qala statýsyn alǵannan keiin Túrkistannyń ekonomikalyq áleýetin kóterýge qatysty máselede filosofiialyq kózqaras kerek degen B.Isabekov bul taraptas máseleniń sonaý Aristotel men Platonnyń ýaǵynan kele jatqan áńgime ekendigin alǵa tartady. «Eń birinshi, materialdyq bailyq pa álde rýhani qundylyq pa degen suraqqa jaýap kerek. Sondyqtan jiyrma bes jyldan beri Qazaqstannyń jalpy ishki óniminiń ekonomikalyq qurylymyna qarasaq, toqsan birinshi jylǵy kórsetkishten tómen tur. Buryn aýyl sharýashylyq úlesi on bir paiyzǵa artqan bolatyn, jeńil ónerkásip 7-8 paiyzǵa, mashina jasaý kesheni 3-4 paiyzǵa ósti. Solardyń bári qazir qurdymǵa ketti. Sol sebepten, birinshi kezekte sana odan keiin ekonomikaǵa kelýimiz kerek. Iaǵni zań salasyna, memlekettik basqarý organdaryna, sonyń ishinde prokýratýra, sot jumystary júieli júrip, jemqorlyqqa jol berilmese quba-qup. Birinshi kezekte sanany alǵa qoiyp, odan keiin ekonomikany júrgizer bolsaq, onda bolashaqta Túrkistan óńiriniń gúldenýinde úlken evoliýtsiialyq jańalyq bolady deýge negiz bar», – dep atap ótti B.Isabekov.
Rasýl Jumaly: «Túrkistan degen qazaqi ataýdyń ideologiialyq máni zor»
Osy jyldyń 19 maýsymynda Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev «Qazaqstan Respýblikasynyń ákimshilik-aýmaqtyq qurylysynyń keibir máseleleri týraly» Jarlyqqa jariia túrde qol qoiyp, Shymkentke respýblikalyq mańyzy bar qala mártebesi beriletinin jariia etti. Al oblys ortalyǵy bolsa, «ǵasyrlar boiy Qazaq handyǵynyń jáne búkil túrki áleminiń saiasi ári rýhani ortalyǵy bolǵan Túrkistan qalasyna kóshiriletinin» málimdegen edi.
Memleket basshysynyń ataýly sheshiminen keiin óńirde tyń tendentsiialar jolǵa qoiyldy, Túrkistan túlei bastady. Damýdyń tyń jolyna bet burǵan qalaǵa jańa tynys berildi. Osy turǵyda saiasattanýshy, Rasýl Jumalynyń pikirinshe, ákimshilik ortalyqtyń Shymkent qalasynan Túrkistan qalasyna kóshirý yryqsyzdandyrý turǵysynan alǵanda úlken mánge ie. Sebebi jekelegen qalalardan keibir mártebelerdiń yǵysýy bul qalanyń ary qarai damýyna keń múmkindik ashady.
Máselen, buǵan deiin Almaty el astanasy boldy, keiinnen bul mártebeden aiyrylyp, oblys ortalyǵy boldy, sodan keiin ǵana respýblikalyq mańyzy bar qala laýazymyn aldy. Saiasattanýshynyń pikirinshe, osylaisha Almaty óziniń damýyna jańa múmkindik aldy. Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Túrkistan oblysy dep ózgerýiniń de máni zor ekenin Jumaly myrza tilge tiek etti.
Túrkistan degen kieli ári qazaqi ataýdyń ideologiialyq ári tarihi turǵyda da máni ústem ekendigin alǵa tartqan saiasattanýshy bul úrdistiń basqa óńirlerde de jalǵasyn tabýy nur ústine nur bolatyndyǵyn atap ótti. Ekinshiden, qala oblys ortalyǵy mártebesine ie bolǵannan keiin oǵan shendilerdiń de tartylatynyn atap ótken saiasattanýshy budan keiin qalanyń damýyna túrtki de paida bolatynyn, qala biýdjetiniń de ósetinin atap ótti. «Qazirgi ýaqytta elde ýrbanizatsiia protsesi júrip jatyr. Aýyl halqynyń qalaǵa kóshýi túsinikti jait. Bul úrdis jahanda da júrip jatyr. Biraq bir ókinishtisi, bizde osyndai demografiialyq, ekonomikalyq ortalyqtar biren-saran ǵana», – degen saiasattanýshy mundai ortalyqtardyń az bolýy memlekettiń damýyna ziian keltiretinin aitady. Osy turǵyda R.Jumaly eldegi shaǵyn qalalardy tiriltý, ary qarai damytý qajettigi týraly usynys aitty. Sebebi ómir, biznes t.b salalardyń tek respýblikalyq mańyzy bar qalalarda bolýy memlekettiń birizdi, teń damýyna úlken nuqsan keltiretindigi jaiyndaǵy óz kózqarasyn bildirdi. Bul da – damýdyń alǵysharty.
Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev 29 qyrkúiekte Túrkistan oblysyna memlekettik saparmen bardy. «Halqymyz úshin tarihy bai, taǵylymy tereń Túrkistannyń elimiz úshin orny óte bólek. Ol – búkil Ortalyq Aziiadaǵy eń kóne qalalardyń biri. Túrkistan – Qazaq eliniń rýhani júregi, qazaqtyń kóptegen aiaýly perzentteri máńgige jai tapqan qasietti qala. Osynda jerlengen 164 áigili tulǵanyń 21-i – el basqarǵan qyrandar, 30-dan astamy qol bastaǵan batyrlar, aýqymdy sóz bastaǵan biler. Túrkistan tarihy – kúlli qazaqtyń tarihy»,– dedi Memleket basshysy.
Aiajan MÁDIBEK
